) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS D pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnikul likviidne vara sisuliselt puudub ning võlgu on 2 258 994.00 krooni ulatuses. Võlausaldajad ega teised isikud ei ole nõus olnud võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. AS D tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 5 2-10-14808 Ajutise halduri hinnangul põhjustas maksejõuetuse prognoositust väiksem müügitulu, mille põhjuseks oli üldine majandusolukord ja viimase aasta ebarahuldavad majandustulemused, samuti uue hasartmänguseadusega kehtima hakanud ning võlgnikku oluliselt mõjutanud piirangud ja kitsendused. Kuriteo tunnustega tegusid ja juhatuse liikme rasket juhtimisviga ei ole ajutise menetluse jooksul ilmnenud. Maire Arm on kohtule esitanud AS D ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks seni kulutanud 15,5 tundi ning 42 töötaja osas nõude esitamisel töötukassale on prognoosinud veel 13,5 tundi tööd, kokku 29 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: pankrotiasja ettevalmistamise aegne töö - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine; võlgniku esindajaga suhtlemine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine; kohtuistungil viibimine. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Marek-Igor V on 22.04.2010 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulusid pidanud liiga suureks ning ei ole nõustunud ise maksma ajutise halduri tasu. Kohus, arvestades töötajatest võlausaldajate suurt arvu, leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud ja edaspidi tehtavale tööle ning kvalifikatsioonile ja et ajutise halduri tasu summas 43 500 krooni, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks, mille tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Maire Arm’i arveldusarvele Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja ülejäänud osa tasust 37 300 krooni (lisandub sotsiaalmaks 12 309 krooni) tuleb välja mõista Maire Arm’i kasuks võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 2 760 krooni tuleb Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid kasuks välja mõista võlgnikult. AS D dokumentatsioon tuleb anda hoiule AS D juhatuse liikmele Marek-Igor V’ile (isikukood xxx). Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.