KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-13202 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 30. aprill 2010

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 9. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

10. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

11. Vastavalt

§ 61

lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 12. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja

§ 61

lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-14-08; arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10689,10692&tekst=RK/3-2-1-14-08 ). 3 13. Kohus pole tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Kostja väiteid äärmiselt raske varalise seisundi kohta ei pea kohus usutavateks eelkõige selle tõttu, et hagiavalduses väitis hageja, et kostja töötab mitteametlikult (st ilma kirjaliku töölepingu ja makse maksmata), kostja on õigeks võtnud, et ta ei ole töötanud 2 aastat, teeb juhutöid (ehitus ja remont) ning lisaks sellele maksab riik veel kostjale töötu toetust. Ka elatise maksmine alates lahkuminekust ja esialgne õigeksvõtt ja kompromissettepanek viitavad sellele, et kostja on võimeline ülalpidamiskohustust oma majandusliku seisundi tõttu täitma vähemalt miinimumi ulatuses.
2. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (19.03.
3. a,

§ 70

) ning tagantjärele välja mõistavast elatisest tuleb maha arvata kostja poolt makstud elatis märtsis-aprillis

1. a.
2. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459). 17. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohtunik 4