← Eesti

3-09-2019/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2019 OÜ Adelan Prügiveod kaebus Saue Linn

§ 26

lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata 2.

§ 92

lg 1, lg 7 ja § 93 lg 1 alusel mõista OÜlt Adelan Prügiveod AS-i Ragn-Sells kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 32 467, 50 krooni. 3.

§ 93

lg 5 alusel jätta Saue Linnavalitsuse taotlus OÜ-lt Adelan Prügiveod menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 I ASJAOLUD 1.Saue Linnavalitsus kuulutas 30.06.2009.a. välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saue linnas.Konkursil osalemiseks esitas 5.08.2009 pakkumise ka OÜ Adelan Prügiveod. 2.Saue Linnavalitsuse

  1. septembri
  2. a korralduse nr 256 p 1 kinnitati tähtaegselt pakkumised esitanud ettevõtjad: OÜ Adelan Prügiveod, Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS;p 2 kinnitati kvalifitseerimise tingimustele vastavaks Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS; p 3 lükati tagasi Adelan Prügiveod OÜ pakkumine hankedokumentide p 17.2.2 kohaselt, kuna esitatud pakkumine ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele ; p 4 kinnitati Ragn-Sells AS, Radix Hoolduse OÜ ja Veolia Keskkonnateenused AS esitatud pakkumised vastavaks; p 5 tunnistati edukaks pakkumiseks Ragn-Sells AS pakkumine kui kõige madalama hinnaga pakkumine vastavalt PKD punktis 18.3 toodud tingimustele; p 6 sätestati, et Ragn-Sells AS-l tuleb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse teatavakstegemisest pöörduda ainuõiguse andja poole linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks ning korraldatud jäätmeveoloa väljastamiseks tuleb esitada Saue linnale taotlus hiljenalt viie tööpäeva jooksul alates linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimisest. Linna ja eduka pakkuja vaheline leping jõustub korraldatud jäätmeveoloa väljastamisel ning jäätmete vedamisega alusatakse lepingus ettenähtud ajal ning p 7 kohaselt on korralduse p 5 edukaks tunnistatud ettevõtjal volikogu poolt määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus Saue linnas viis aastat alates 01.oktoobrist 2009.a. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE 3.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Saue Linnavalitsuse 2.09.2009.a. korralduse nr 256 punktid 3 ja 5-7, millega otsustati tagasi lükata kaebuse esitaja pakkumine ja tunnistada konkursil edukaks AS Ragn-Sells pakkumine, on õigusvastased. 4.Kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsus on motiveerimata, kuivõrd ei sisalda selgitusi ega põhjendusi selle kohta, missugustele PKD tingimustele kaebuse esitaja pakkumine ei vasta. Korraldus ei sisalda ühtegi viidet pakkumise tagasilükkamise faktilisele ja õiguslikule alusele ja seega ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 sätestatud nõuetele. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane muu hulgas juhul, kui see vastab vorminõuetele.
  3. Arvestades kaebuse esitaja ja volitatud korraldaja vahelist kirjavahetust seoses erinevate jäätmekäitluskohtadega sõlmitud lepingute ja võlgnevuste puudumisega, eeldab kaebuse esitaja, et tema pakkumise tagasilükkamise põhjusena võib vastustaja käsitleda kaebuse esitaja pakkumises jäätmekäitluskohtade, kellega kaebuse esitaja on lepingulistes suhetes, kinnituste mitteesitamist võlgnevuste puudumise kohta. Eespoolmärgitud põhjusel pakkumise tagasilükkamine on materiaalselt õigusvastane.Vastustaja ei saanud teha kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsust, sest ta ei olnud teinud otsust kaebuse esitaja kvalifitseerimise kohta. Vabariigi Valitsuse 25.09.
  4. a määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord) eristab rangelt ainuõiguse andmise konkursi raames pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise etappe. 2
  5. Kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsus on oma sisult õigusvastane, s.o.vastuolus pakkumiskutse dokumentide (PKD) punktiga 7.1.
  6. PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimus ei kohustanud pakkujaid esitama oma pakkumises absoluutselt kõikide jäätmekäitluskohtade, kellega pakkuja on ettevõtjana lepingulistes suhetes, kinnitusi. PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimust tuleb tõlgendada kooskõlas HMS § 3 lg 2 ja Põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.Kaebuse esitaja tõlgenduse kohaselt peavad olema esitatud kinnitused nendelt jäätmekäitluskohtadelt, mille teenuseid Saue linna teenindamisel kasutatakse.Volitatud korraldaja poolt 23.07.2009 selgituses PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimusele antud tõlgendus on õigusvastane, sest on eelmärgitud põhimõtetega vastuolus ning seega on vastuolus ka vastavast tõlgendusest lähtuvalt sisustatud PKD punkti 7.1.16 alusel tehtud kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise otsus. PKD tingimuste kehtestamine on haldusorgani kaalutlusotsus, kuid seejuures ei ole haldusorganil lubatud tegutseda meelevaldselt, vaid peab arvestama kaalutlusreeglitega, mis sisalduvad HMS § 4 lg 2.Samuti peab haldusorgan PKD tingimuste kehtestamisel arvestama, et PKD tingimused peavad taotletava eesmärgi suhtes olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. Haldusorgan ei saa ka asjassepuutumatutele ja ebaproportsionaalsetele PKD tingimustele tuginedes võtta vastu otsuseid, mis piiravad pakkuja õigusi ja vabadusi. Volitatud korraldaja poolt seoses kõnealuses punktis sätestatuga esitatud küsimusele 23.07.2009 antud selgitus annab nimetatud punktile tõlgenduse, mis muudab PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimuse asjassepuutumatuks ja ebaproportsionaalseks ning sellise tõlgenduse alusel kaebaja pakkumise tagasilükkamine on õigusvastane. Vastustaja eesmärgiks PKD p 7.1.16 kehtestamisel sai olla üksnes soov tagada, et ettevõtja, kellele antakse jäätmeveo ainuõigus Saue linna jäätmeveo piirkonnas, on suuteline vastustajaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitma. Asjassepuutumatu ja ebaproportsionaalne on nõuda kõikide jäätmekäitluskohtade, kellega pakkuja on ettevõtjana lepingulistes suhetes, kuid kelle teenuseid pakkuja ei kasuta sõlmitava lepingu täitmisel, vastavasisuliste kinnituste esitamist. Sealjuures Jäätmeseaduse § 32 sätestab jäätmekäitluse läheduse põhimõtte, seega oluline on üksnes AS-i tallinna Prügila poolt väljastatud kinnitus võlgnevuste puudumise kohta. Sõlmitava lepingu täitmisel asjassepuutumatute jäätmekäitluskohtade ees võlgnevuste olemasolu või nende puudumine ei mõjuta Saue linnaga sõlmitava lepingu täitmist, seega ei ole kinnituste mitteesitamine mingil juhul sisuline kõrvalekalle PKD tingimustest. 7.Pakkumise ettevalmistamiseks ja esitamiseks vastustaja poolt antud tähtaja jooksul oli võimatu hankida kinnitusi kõigilt jäätmekäitluskohtadelt.Kaebuse esitaja pakkumist ei oleks tohtinud tagasi lükata, mistõttu on otsus eduka pakkumise kohta õigusvastane.Volitatud korraldaja poolt PKD punktis 7.1.16 sätestatud tingimusele meelevaldselt õigusvastase tõlgenduse andmise tulemusena on vastustaja teinud otsuse, millega rikutakse kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust. Kaebuse esitajalt on võetud võimalus osaleda konkursil eesmärgiga sõlmida vastustajaga leping Saue linna jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo teostamise kohta. 8.Lisaks on kaebuse esitaja hinnangul vastustaja rikkunud konkursi raames ärisaladuse hoidmise kohustust ja on kaebuse esitaja konkurentidele teinud teatavaks informatsiooni kaebuse esitaja pakkumise sisu kohta.
  7. Esialgselt kohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja Saue Linnavalitsuse 2.septembri 2009.a. korralduse nr 256 tühistamist osas, millega lükati tagasi OÜ 3 Adelan Prügiveod pakkumine ( p 3) ja tunnistati edukaks AS Ragn-Sells pakkumine ( punktid 5-7). 10.13.11.2009 esitas OÜ Adelan Prügiveod kaebuse täienduse, taotledes Saue Linnavalitsuse ja Ragn-Sells AS vahel 18.09.2009 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 29.3/143 tühisuse tuvastamist. HMS § 103 lg 1 p 2 sätestab, et haldusleping on tühine, kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Jäätmeveo ainuõiguse andmine toimub JäätS § 67 lg 1 nimetatud korras. Vabariigi Valitsuse määruse nr 303 § 49 kohaselt antakse eri- või ainuõigus isikule, kelle pakkumine on edukaks tunnistatud. Seega keelab seadus sõlmida sellekohast lepingut, kui sellele ei ole eelnenud nõuetekohast konkursimenetlust. Eeltoodud põhjusel tuleb lepingut lugeda õigusvastaseks ka HMS § 54 tähenduses.Haldusorgan võib halduslepinguid sõlmida üksnes seaduse alusel ja raames ning ei tohi halduslepinguga seaduslikkuse piire ületada. Kui jäätmeveo ainuõiguse andmise eelduseks on nõuetekohase konkursimenetluse läbiviimine, siis on konkursimenetluse nõuetevastasuse tuvastamine asjaoludes, mis on käesoleva vaidluse objektiks, olulisel määral seaduse rikkumiseks.Kuivõrd ühe pakkuja alusetu väljajätmine ei ole sellises olukorras tähtsusetuks õiguserikkumiseks, ei saa lepingu kehtimajäämine olla põhjendatav ka õigustatud isiku usalduse kaitse seisukohast. Seega põhjusel, et viidatud nõudeid ei ole täidetud, langeb ära ainuõiguse õiguslik alus, sh vaidlustatud korraldus, mistõttu langeb ära ka lepingu õiguslik alus. Selline leping tuleb lugeda tühiseks. Lisaks leiab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 viidates, et vaidlustatud korraldus vastab tsiviilõigusliku tahteavalduse tunnustele, sest ta on suunatud ainuõiguse realiseerimisele, sealhulgas sellekohase lepingu sõlmimisele. Tahteavaldust sisaldava korralduse tühistamisel tuleb kontrollida ka lepingu kehtivust. Lepingu tühisuse tuvastamine on kooskõlas kaebuse eesmärgiga, milleks on korralduse tühistamise järgselt kõigi sellega seotud õiguslike tagajärgede kõrvaldamine, mis võiksid takistada konkurentsimenetluse nõuetekohaset lõpuleviimist. Ka on kaebaja seisukohal, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vaja vastustajat kohustada konkursimenetlust jätkama või uuesti läbi viima selliselt, et kaebuse esitajal oleks selles võimalik osaleda. Sellekohase kohustamisnõude esitamist kaebaja võimalikuks ei pea , ent kaebaja arvates on oluline, et kohus annaks vastustajale juhendeid selleks, et kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka sisuliselt täidetav. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 11.Saue Linnavalitsus kaebust põhjendatuks ei pea ja palub jätta see rahuldamata. Saue Linnavalitsus ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi korralduse nr 256 andmisega. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, kajastab õigesti tegelikke asjaolusid ning kaebuse esitaja pakkumus on põhjendatult tagasi lükatud, kuivõrd see ei vastanud PKD-s sätestatud kriteeriumidele. 12.Korraldus on piisavalt motiveeritud ning veenev ei ole kaebaja väide, et PKD p 17.2.2 ei võimalda kindlaks teha, missugusele PKD tingimusele kaebuse esitaja pakkumus täpselt ei vasta ja miks. 4 PKD p 17.2.2 ei pea ja ei saagi sätestada, millele konkursi raames esitatud pakkumine peab vastama. Pakkumine ei vasta PKD tingimustele ka juhul, kui tähtaegselt ei ole esitatud kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavad dokumendid, sh p 7.1.16 nõutud kinnitused. 13.Motiveerivat osa ei saa käsitada eraldi ainult läbi korralduse punkti
  8. HMS § 56 lg 1 sätestatuga on kooskõlas, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Korralduse p 11 ja Korra p 54 sätestavad, millised avaliku konkursi materjalid tuleb teha kättesaadavaks alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist. Korralduse preambulas on viide hindamiskomisjoni 28.08.2009 protokollile, kus on välja toodud kaebaja pakkumise tagasilükkamise põhjused ja õiguslik alus.Kooskõlas Korra p 54 oli kaebajale tagatud võimalus 28.08.2009 protokolliga tutvumiseks pärast eduka pakkumise väljavalimist 2.09.
  9. Kaebuse esitaja ei ole pidanud tutvumist kättesaadavaks tehtud materjalidega vajalikuks. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetks tunnisamist ei saa nõuda vormi- või menetlusnõuete rikkumise tõttu, mis asja otsustamist mõjutada ei saanud. 14.Kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise kohustus tulenes otseselt PKD punktide 7.1.16, 12.1.9, 17.2.2 ja Korra § 44 p 1 koosmõjust, mille kohaselt õiguse andja lükkab pakkumise tagasi, kui see ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Isegi juhul, kui korralduse p 3 on jäänud motiveerimata ja ei vasta vorminõuetele, ei saanud nimetatud puudus asja otsustamist mõjutada. Käesoleval juhul ei ole tegemist diskretsiooniotsusega, vaid PKD p 7.1.16 ja 17.2.2 tulenes kohustus mittevastav pakkumine tagasi lükata. Kuna faktilistest asjaoludest tulenevalt oli ainuvõimalikuks tulemuseks kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamine, ei saanud võimalikud vorminõuete rikkumised asja otsustamist mõjutada ja haldusakti tühistamise nõudmiseks kaebuse esitajal õigus puudub. Vaidlustatud korradus tuleb jätta jõusse ka menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, millele Riigikohus on osundanud lahendis 3-3-1-25-
  10. 15.Kaebuse esitaja pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. Vastustaja ei nõustu kaebuse seisukohaga, et Kord eristab rangelt pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise etappe. Korra § 44 tuleneb, et tagasilükkamise aluseks võib olla ettevõtja mittekvalifitseerimine kui pakkumise enda mittevastavus. Kaebajat ei ole nimetatud kvalifitseerunute nimekirjas ja seega ei ole teda kvalifitseeritud. PKD p 7.1.16 kinnitused tuli esitada kvalifikatsiooni kontrollimiseks ja vajalike dokumentide esitama jätmisel tuleb pakkumus tagasi lükata. PKD p 17.1 ja 17.2 tuleneb, et konkursi korraldja teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavaks tunnistamise kohta, mis hõlmab pakkuja kvalifitseerimise üle otsustamist. Korralduse p 3 on koskõlas Korra §
  11. 16.Kaebuse esitajal puudub käesolevas menetlusstaadiumis õigus tugineda PKD p 7.1.16 õigusvastasusele.PKD vaidlusamistähtaeg on möödunud. Igal juhul pidi kaebuse esitaja tema õigusi väidetavalt rikkuvast PKD p 7.1.16 teada saama 23.07.2009, kui selle punkti kohta esitatud küsimusele andis vastustaja üheselt mõistetava selgituse. Kaebuse väitel on vaidlusaluses konkursimenetluses kohaldatavad riigihankementluse põhimõtted. RHS § 122 lg 1 on tuletatav põhimõte, et pakkuja peab esitama vastuväited oma õiguste kaitsmiseks esimesel võimalikul ajal ning pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste hindamise ajal hankedokumentide ebakorrektsuseele tugineda ei saa. 5 17.PKD p 7.1.16 on õiguspärane ning kaebuse tõlgendus nimetatud punkti sisust on meelevaldne ja väär. Põhjendamatu on kaebuse väide, et PKD 7.1.16 nõue on vastuolus kaalutlusreeglitega ja esitab pakkujatele nõudeid, mis on asjassepuutumatud ja ebaproportsionaalsed, arvestades konkursi eesmärki ja eset. Võlgade puudumine jäätmekäitluskohtade ees on oluline näitaja, hindamaks pakkuja maksevõimet ja maksekäitumist ning seeläbi ka usaldusväärsust lepingupartnerina. PKD p 7.1.16 nõue tuleneb punktist 6.2.
  12. PKD p 7.1.16 nimetatud dokumendid kujutavad endast Korra § 16 p 2 nimetatud dokumente. Informatsioon selle kohta, milline on olnud pakkuja maksekäitumine jäätmekäitluskohtade suhtes on kohane, vajalik ja proportsionaalne, selgitamaks välja pakkuja maksekäitumist ja seega ka usaldusväärsust lepingupartnerina. Korra § 16 p 2 sätestab, et õiguse andja kontrollib pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja on maksevõimeline ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust. 18.Paljasõnaline on kaebuse väide, et jäätmete äravedu toimuks ainult AS-i Tallinna Prügila. Ei ole välistatud, et jäätmevedu oleks toimunud ka mõnda jäätmekäitluskohtadest, mille kaebuse esitaja on välja toonud oma 11.08.2009 vastuses ja mille asukohaks on Tallinn/Maardu. Pakkujatele esitatud nõuded olid teostatavad ja asjakohased,seda kinnitab muu hulgas vajalike kinnituste õigeaegne esitamine teiste pakkujate poolt. 19.Vastustajal puudus õigus PKD p 17.4 kohaldamiseks, sest kinnituste mitteesitamine pakkumises on sisuline kõrvalekalle PKD tingimustest.PKD punktis 17.4 nimetatud mitteoluliseks kõrvalekaldeks võib näiteks pidada esitatud dokumentide puudulikku vormistamist, kui see ei mõjuta pakkumise sisu, üleliigse informatsiooni esitamist jms puudusi, mille puhul on järgitud PKD peamisi nõudeid, juhul, kui kõik dokumendid on esitatud ja pakkumine vastab sisult sellele, mida PKDs on nõutud. 20.Kaebuse esitaja on menetlusest õiguspäraselt kõrvaldatud, mistõttu puudub tal kaebeõigus kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Lisaks märgib vastustaja, et kolmanda isiku pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid – sentide ümardamine on mittesisuline puudus, mis võimaldab kohaldada PKD p 17.4 sätestatud diskretsiooniõigust ja lugeda pakkumus vastavaks. 21.Vastustaja väitel on meelevaldne, põhjendamata ja tõendamata kaebuse esitaja seisukoht, et kuna teine pakkuja on esitanud taotluse tunnistada kaebuse esitaja taotlus mittevastavaks, sest see ei vasta PKD tingimustele, siis ei ole vastustaja konkursi läbiviimisel toiminud kooskõlas halduse hea tavagaja on kaebuse esitaja konkurentidele teinud teatavaks kaebuse esitaja pakkumuse sisu, mis sisaldas ka ärisaladusega kaitstavaid andmeid. 22.Kaebuse esitaja ei saa kohtult taotleda otsuse resolutsioonis jäätmeveolepingu tühisuse tuvastamist. Riigikohtu 27.10.2009 lahendis nr 3-3-1-100-08 selgitas erikogu, et kohtuotsuse resolutsioonis haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul tuvastada ei tohi. Lisaks on viidatud kohtulahendis selgitatud, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul, kes ei ole tehingu pooleks, üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse esitaja ei ole näidanud oma puutumust vaidlustatud lepinguga. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 23.AS Ragn-Sells leiab, et kaebuses esitatud argumendid vaidlustatud haldusakti tühistamiseks põhjust ei anna ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 6 24.Alusetu on väide, et kaebuse esitaja ei saa aru, millisel põhjusel on tema pakkumine tagasi lükatud. Kaebusest, kus on esitatud põhjendused, miks PKD-s nõutud kinnitusi tegelikult vaja ei olnud, nähtub, et kaebuse esitaja on põhjustest teadlik. Juhul, kui kaebuse esitajal on midagi arusaamatuks jäänud, on vastustajal võimalik esitada oma põhjendusi ka kohtumenetluses. Arvestades Riigikohtu 14.05.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 toodud seisukohta, mile kohaselt võib õigusvastase ja õigusi rikkuva haldusakti jätta tühistamata ka juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline haldusakt uuesti välja anda, ei ole korralduse tühistamine motiveerimatuse tõttu põhjendatud. 25.Arvestades, et kaebaja pakkumine PKD tingimustele ei vastanud ja vastustaja oleks kaebaja pakkumise pidanud sõltumata kaebuse esitaja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemisest tagasi lükkama, ei mõjutanud kaebaja kvalifitseerimise küsimus lõpplahendust -edukaima pakkuja väljaselgitamist . Eeltoodust ja HMS § 58 sätestatut arvestades puudub alus korralduse tühistamiseks põhjendusel, et kaebaja kvalifitseerimise küsimuses otsust vastustaja teinud ei olnud. 26.PKD p 7.1.16 sätestas ühemõtteliselt ja selgelt, millistelt jäätmekäitluskohtadelt on vaja kirjalikku kinnitust võlgnevuste puudumise kohta, lisaks oli selgituse andnud vastustaja. Kõik pakkujad mõistsid punkti ühtviisi.Kaebaja tõlgendus PKD p.7.1.16 kohta on meelevaldne. 27.Kõikidele pakkujatele kehtisid PKD punktid ühtviisi ja pakkujate omapoolsed tõlgendused pakkumiste esitamisel tähendust ei oma. Kui kaebaja leidis, et sätestatud tingimus rikub tema õigusi, oli tal võimalus vastav PKD punkt vaidlustada , mida ta selleks ettenähtud tähtaja jooksul teinud ei ole. 28.PKD p 7.1.16 sätestatud tingimus on ka sisuliselt õiguspärane.Võlgnevuse tekkimine näitab pakkuja üldist majandusvõimekust ja kohustuste täitmise hoolikust. Mõne teise jäätmekäitluspiirkonna jäätmekäitluskohtade ees võlgnevuse olemasolu korral tekib põhjendatud kahtlus, et pakkujal võib osutuda raskeks oma kohustuste täitmine ka selle konkursi piirkonnas või halva majandusseisundi tõttu võib oma tegevuse üldse lõpetada. Kinnituste mitteesitamise puhul oli tegemist sisulise kõrvalekaldega PKD tingimustest. 29.Kõik teised pakkujad peale kaebuse esitaja jõudsid ajalikud kinnitused koguda. PKD väljastati 30.06.2009, pakkumised tuli esitada 05.08.209.Kaebuse esitajale anti täiendavalt võimalus kahe päeva jooksul kinnituste esitamiseks ( kuni 26.08.2009), seega oli kolme nädala võrra pikem aegkui nõudis PKD ja millest lähtusid teised pakkujad. Õigusliku aluseta on väide, et vastustaja oleks võinud ise kõigilt jäätmekäitluskohtadelt küsida kaebaja võlgnevuste kohta. Põhjendamatu on eeldada ja nõuda, et puudulikult esitatud pakkumiste puhul peab konkursi korraldaja ise kõrvaldama puudused. Lisaks peab konkursi koraldaja kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt, millist põhimõtet oleks sellisel juhul rikutud. V KOHTU PÕHJENDUSED 30.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
  13. Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt PKD punktist 7.1.16 ei tulene pakkujatele kohustust esitada pakkumises absoluutselt kõikide jäätmekäitluskohtade, millega pakkuja on ettevõtjana sõlminud lepinguid jäätmete lõppkäitlemiseks, 7 kinnitusi võlgnevuste puudumise kohta. Kaebuse esitaja tõlgendus, milles ta seostab kinnituse esitamise vajalikkuse nende jäätmekäitluskohtade suhtes, mille teenuseid kavatsetakse konkursi tulemusena sõlmitava korraldatud jäätmeveo lepingu täitmisel kasutada, on meelevaldne ja käsitletava punkti sõnastusest ei tulene. Kuigi PKD punktid tuleks sõnastada selliselt, et vältida nende mitmetimõistetavust ja võimalikke eksimusi esitatud nõuetest arusaamisel, siis käesoleval juhul on PKD kõnealuse punkti sõnastus esitada jäätmekäitluskohtade (kohtade), millega ettevõtja omab lepingut jäätmete lõppkäitlemiseks, kirjaliku kinnituse, et ettevõtjal puuduvad viimase kuue kuu jooksul jäätmekäitluskoha ees võlgnevused ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskohal õigus võlgnevuse tõttu peatada ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmine arusaadav ja üheselt mõistetav,mida kinnitab muu hulgas asjaolu, et kõik pakkujad peale kaebuse esitaja mõistsid käsitletavat punkti samamoodi. Siinkohal vajab märkimist, et lisaks PKD p 7.1.16 sisu üheseltmõistetavusele on kaebuse esitaja PKD p 7.1.16 kohta saanud volitatud korraldajalt selgituse 23.07.2009, mistõttu pidi olema kaebuse esitajale selge, millised tingimused on pakkujate kvalifitseerimiseks seatud ja milliste dokumentide esitamist temalt kvalifitseerimistingimustele vastamise tõenduseks punktiga 7.1.16 nõuti . Põhjendatud on kolmdna isiku seisukoht, et kõikidele pakkujatele kehtisid PKD punktid ühtviisi ning pakkujate omapoolsed tõlgendused pakkumiste esitamisel tähendust ei oma, sest kaebuse esitaja PKD p 7.1.16 selleks ettenähtud tähtajal ei vaidlustanud. 32.Eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava konkursi PKD sisu kindlaksmääramine on konkursi korraldaja diskretsiooniotsuseks, kuna korraldajal on õigus otsustada, millised tingimused ettevõtja kvalifikatsiooni kontrollimiseks pakkumiskutse dokumentides esitatakse. PKD tingimused on käsitatavad eelhaldusaktina ja vaidlust ei ole selles, et neil on otsene õiguslik mõju ainuõiguse saamiseks korraldataval konkursil osaleda sooviva isiku õigustele ja kohustustele. Isikul, kes leiab, et PKD tingimused on õigusvastased ning rikuvad tema õigusi, on võimalik PKD tingimusi vaidlustada 30 päeva jooksul PKD kättesaamisest. Kaebuse esitaja PKD p 7.1.16 muutmist ega kehtetuks tunnistamist taotlenud ei ole, seega ei ole kaebuse esitajal õigus käesolevas menetlusstaadiumis tugineda PKD p 7.1.16 õigusvastasusele( sh ebaproportsionaalsusele või asjassepuutumatusele) ning PKD punktide seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimist käesolevas haldusasjas, kus on vaidlustatud Saue Linnavalitsuse korraldus nr 256, toimuda ei saa. 33.Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada ettevõtja usaldusväärsus ja laitmatu finantsdistsipliin, et ainuõiguse teostamine toimuks tõrgeteta. Konkreetse isiku varasem maksekäitumine on sobiv ja kohane näitaja, iseloomustamaks isiku usaldusväärsust. PKD p 6.2.13 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt ei tohi ettevõtjal viimase kuue kuu jooksul alates pakkumise esitamisest olla olnud maksevõlgnevusi jäätmekäitluskoha ees ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskohal õigus võlgnevuse tõttu peatada ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmine. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud ”Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra”(Kord) §-dest 16 ja 17 tuleneb konkursi korraldaja kohustus kontrollida, kas ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks; on maksevõimeline ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ja on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas.Korra § 16 tulenevalt on õiguse andjal selleks õigus nõuda dokumentide esitamist ning põhjendatud on vastustaja seisukoht, et PKD punktis 7.1.16 nimetatud dokumendid kujutavad endast Korra § 16 p 2 nimetatu kohta nõutud dokumente.Kui jäätmekäitluskoht väljastab kirjaliku kinnituse, et ettevõtja ei 8 ole viimase kuue kuu jooksul rikkunud maksekohustust ulatuses, mis annaks prügilale õiguse jäätmete vastuvõtu peatamiseks, tõendab see, et pakkuja on üles näidanud korrektset finantsdistsipliini ning on usaldusvärne partner. Seega on PKD p 7.1.16 sätestatud nõue kirjalike kinnituste esitamiseks tulenev p 6.2.13 sätestatud kvalifitseerimistingimusest ja aitab kaasa kvalifitseerimistingimuse eesmärgi saavutamisele. Eeltoodust tulenevalt on PKD-s nõutud kvalifitseerimistingimuste täitmist tõendavate dokumentide esitamata jätmist põhjendatult käsitatud olulise ja sisulise kõrvalekaldena PKD tingimustest, millisel juhul PKD p 17.4 sätestatud kaalutlusõiguse kohaldamiseks Konkursi korraldaja võib tunnistada pakkumise pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest alus puudus. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja pakkumine hankedokumentides esitatud tingimustele ei vasta , sest kaebuse esitaja ei ole täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi ja esitanud dokumente, mida pakkujate kvalifitseerimiseks nõuti.
  14. PKD p 14.1 kohaselt tuli pakkumised esitada 05.08.2009, PKD väljastati 30.06.2009.a. Tähtaeg vajalike kinnituste kogumiseks ei olnud ebamõistlikult lühike ning seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et vajalikud kinnitused jõudsid esitada kõik teised pakkujad. Kui kaebuse esitajale jäi midagi arusaamatuks, tulnuks tal kohe esitada järelpärimine selgituse saamiseks volitatud korraldajale või seda aktiivsemalt tegutseda vastuse saamisel oma järelpärimisele 23.07.2009.a. Lisaks nähtub haldusasjas esitatud dokumentidest, et volitatud korraldaja edastas
  15. augustil
  16. a kaebuse esitajale kirja nr 12-8-1, milles rõhutas, et pakkumiskutse dokumentide (PKD) punkti 7.1.16 kohaselt tuli pakkumises esitada kõikide jäätmekäitluskohtade kinnitused võlgnevuste puudumise kohta, mitte üksnes nende jäätmekäitluskohtade omad, mida ettevõtja kasutab konkursi raames jäätmeveoteenuse osutamisel. Samuti märkis volitatud esindaja, et oli vastavasisulise selgituse andnud
  17. juulil
  18. a PKD punkti 7.1.16 kohta esitatud küsimusele. Lisaks küsis volitatud korraldaja kaebuse esitajalt, miks ei ole kaebuse esitaja konkursil esitanud pakkumises esitatud kõikide jäätmekäitluskohtade kinnitusi võlgnevuste puudumise kohta. Kaebuse esitaja
  19. augusti
  20. a vastuse nr J-174 kohaselt esitas kaebuse esitaja omapoolses pakkumises Tallinna Prügila AS-i kui peamise ja kõige suurema jäätmekäitluskoha kinnituse võlgnevuste puudumise kohta. Samuti märkis kaebuse esitaja, et teiste jäätmekäitluskohtade kinnituste saamine oli ja on jätkuvalt lühikese pakkumiste ettevalmistamise ja puhkuseperioodi tõttu raskendatud. Kaebuse esitaja rõhutas, et on tema seadusliku esindaja poolt
  21. augustil
  22. a allkirjastatud ja volitatud korraldajale edastanud selgituses kinnitanud võlgnevuste puudumist mistahes jäätmekäitluskoha ees, kellega ta on lepingulistes suhetes ning vastutab täielikult esitatud andmete tõelevastavuse eest.
  23. augusti
  24. a kirjas nõudis volitatud korraldaja, et kaebuse esitaja edastataks talle kõikide segaolmejäätmete lõppkäitlejate kinnitused võlgnevuste puudumise kohta. Kaebuse esitaja teavitas volitatud korraldajat 25.augustil
  25. a, et on ettevõtjana lepingulistes suhetes kokku kuue segaolmejäätmete lõppkäitlejaga, millest Tallinna Prügila AS-i kinnituse on esitanud koos pakkumisega, ülejäänud viis kinnitust võlgnevuste puudumise kohta lisas kaebuse esitaja
  26. augusti
  27. a e-kirjale. Seega nähtub haldusasjas esitatud dokumentidest, et kaebuse esitajale oli menetluses antud täiendavalt võimalus vajalike kinnituste esitamiseks ja korduvalt selgitatud nõutavate dokumentide esitamise vajadust Kaebuse esitaja seisukoht, et pakkumise puudused oli konkursi korraldajal võimalik vastavate järelpärimistega jäätmekäitluskohtadesse kõrvaldada , ei ole kooskõlas eri- või ainuõiguse andmiseks 9 avaliku konkursi läbiviimise regulatsiooniga, sealhulgas pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega on vastustaja põhjendatult tagasi lükanud kaebuse esitaja pakkumise, kuna kaebuse esitaja ei suutnud vaatamata korduvatele järelepärimistele PKD p-s 7.1.16 nõutud kvalifitseerimiseks vajalikke dokumente esitada.
  28. PKD p.17.2.1 sätestab, et konkursi korraldaja kontrollib ettevõtjate vastavust kvalifitseerimistingimustele ja esitatud pakkumiste vastavust pakkumiskutse dokumentides esitatud nõuetele ning teeb kirjaliku otsuse pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta. PKD p 17.2.2 kohaselt lükkab konkursi korraldaja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Korra § 38 kohustab õiguse andjat hindama ja võrdlema kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ning § 40 kohustab õiguse andjat tegema kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta.Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Vastavalt Korra § 44 lükkab õiguse andja pakkumise tagasi kui:1) pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele; 2) ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt §-le
  29. Viidatud paragrahvist tulenevalt võib pakkumise tagasilükkamise aluseks olla nii pakkumise mittevastavus kui ettevõtja mittekvalifitseerumine. Kaebuse esitaja ei esitanud PKD p 7.1.16 nõutud kirjalikke kinnitusi ja seega ei vastanud tema pakkumine laiemas määratluses PKD tingimustele, sest pakkumise kooseisus neid ei olnud.Pakkumise struktuuri kohaselt (PKD p 12.1.19) pidi pakkumine sisaldama PKD p 7.1.16 nimetatud ettevõtja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Vaidlustatud korralduse p 2 on nimetatud pakkujad, kes on kinnitatud kvalifitseerimistingimustele vastavaks ja kaebuse esitajat seal nimetatud ei ole. Samuti ei ole kaebuse esitajat nimetatud punktis 4, milles on kinnitatud selles punktis loetletud pakkujate pakkumiste vastavust. Korralduse punktide 2-4 koosmõjust ja PKD p 17.1 ja 17.2 tulenevalt on kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise osas tehtud otsustus. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et konkursimenetluse etapilisust arvestades oleks tulnud vastustajal teha kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise otsus, kuna kvalifitseerimata jäänud pakkujate pakkumised ei kuulu hindamisele ja võrdlemisele, ei tingi eeltoodu HMS § 58 sätestatust tulenevalt korralduse tühistamist. Kohus on teinud kindlaks, et kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamine on olnud sisuliselt õiguspärane. 36.Kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebuse esitaja siiski aru saanud, miks pakkumine tagasi lükati. Vaidlustatud korralduse preambulas on viide hindamiskomisjoni 28.08.2009.a. protokollile.Vastavalt Saue Linnavalitsuse 02.09.
  30. a korralduse nr 256 punktile 11( sama on sätestatud ka Korra § 54) tuleb avaliku konkursi materjalid, milles on andmed pakkumised esitanud ettevõtjate kvalifikatsiooni kohta, põhilised tingimused ja kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused, teha kättesaadavaks kõigile pakkumised esitanud ettevõtjatele alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist. Kaebuse esitaja pakkumuse tagasilükkamine on sisuliselt õiguspärane ning kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustajal puudus PKD p 7.1.16 ja 17.2.2 alusel võimalus kaaluda, kas pakkumus tagasi lükata või mitte, vaid vastustajal oli neist PKD punktidest tulenevalt kohustus mittevastav pakkumus tagasi lükata. HMS sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eeltoodust 10 tulenevalt ei saanud ka väidetav haldusakti motiveerimispuudus mõjutada asja otsustamist . Vaidlustatud korralduse õiguspärasust kaebuses toodud motiividel ja osas väidetud konfidentsiaalsuse nõude rikkumine mõjutada ei saanud, sealjuures ei ole kohtumenetluses väide konfidentsiaalsuse nõude rikkumisest kinnitust leidnud.
  31. Ettevõtja, kelle pakkumine on tagasi lükatud, ei osale konkursi edasises menetluses ( PKD p 17.6). Seega, kuna kaebuse esitaja on menetlusest kõrvaldatud õiguspäraselt, ei ole tema pakkumist võimalik edukaks tunnistada, sest konkursist välja langenud pakkuja järgmises etapis osaleda ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka hilisemas konkursimenetluse etapis toimuv rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Siiski märgib kohus siinkohal kaebuse väite kohta pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest seetõttu, et Ragn-Sells AS pakkumist tagasi ei lükatud, kuigi see ei vastanud PKD p 11.1 sätestatud tingimustele, et kaebuse esitaja ja AS Ragn-Sells pakkumuse puudused ning nende suhtes tehtud otsustused ei ole võrreldavad. Kohus nõustub vastustajaga selles, et sentide ümardamine ei olnud sisuliseks puuduseks ning vastustajal oli seetõttu õigus PKD p 17.4 kohaldamiseks.
  32. Kuna kaebus Saue Linnavalitsuse
  33. septembri
  34. a korralduse nr 256 osaliseks tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu, puudub vajadus Saue Linnavalitsuse ja RagnSells AS vahel 18.09.2009 sõlmitud jäätmeveolepingu nr 2-9.3/143 kehtivuse kohtulikuks kontrollimiseks ning kaebuse taotlus lepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. VI MENETLUSKULUD 39.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt menetluskulu väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtule esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja ja kolmas isik taotlevad kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist ja on esitanud selleks

§ 93lg 1 sätestatud korras dokumendid.

Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest väljuv. Jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus. Lähtudes kohtuvaidluse keerukusest, oleks Saue linnavalitsus pidanud enda esindamisega kohtumenetluses ise toime tulema.Seega vastustaja taotlus menetluskulu väljamõistmiseks

§ 93lg 5 alusel rahuldamisele ei kuulu.

AS Ragn-Sells taotlus menetluskulude summas 32 467, 50 krooni väljamõistmiseks OÜ-lt Adelan Prügiveod on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.