← Eesti

2-08-15406/18

Obsah (5)§ 396§ 76§ 82§ 101§ 113

2-08-15406 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-15406 Hagi

§-le 396 lg 1 kohustub laenusaaja tagasi maksma laenuandja poolt üleantud rahasumma ning lähtuvalt sellest summast saab laenuandja esitada nõude, millele võib lisanduda viivisenõue. Kuivõrd kostja on saadud 70 000 kroonist tagastanud 65 000 krooni, saab hageja nõuda 5 000 krooni tasumist. Kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb põhisumma kostjalt välja mõista, siis palub kostja olulises ulatuses vähendada nõudes toodud viivist. Vastavalt

§-dele 113 lg 8; 162 võib kohus viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada viivise mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Üldjuhul ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine üle põhivõla suuruse. Kostja taotleb viivise vähendamist veelgi suuremas määras, arvestades kostja majanduslikku seisundit: kostja on lapsehoolduspuhkusel, kasvatades 2-aastast last. Neil asjaoludel palub kostja jätta hagiavaldus võla nõudes osaliselt, 1 199 350 krooni ulatuses, rahuldamata. Vastuseks hageja poolt menetluse käigus esitatud väidetele leiab kostja, et ei ole tekitanud hagejale kahju (tl 80-81). Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tunnistaja G. U. i. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

  1. Hageja on esitanud tõendina
  2. juunil 2005 sõlmitud laenulepingu (tl 8). Selle laenulepingu kohaselt leppisid hageja A. S. laenuandjana ja kostja P. -T. U. laenusaajana kokku selles, et laenuandja annab laenu summas 500 000 krooni ja laenusaaja poolt laenusumma tasumise lõpptähtaeg on
  3. detsember
  4. Laenuleping on poolte poolt allkirjastatud. Laenulepingul on kostja oma allkirjaga kinnitanud laenusumma, 500 000 krooni, kättesaamist. Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu sõlmimist ja selle allkirjastamist ning laenusumma 500 000 krooni kättesaamise kohta samal laenulepingul allkirja andmist, kuid väidab, et tegelikkuses ei ole toimunud A. S. poolt talle 500 000 krooni üleandmist-vastuvõtmist, laenutehing oli rahatu ning hagejal puudusid rahalised vahendid, mille arvel täita
  5. juulil 2005 laenulepingust tulenevat raha üleandmise kohustust. Kostja on hagejalt saanud kätte erinevatel ajavahemikel 70 000 krooni, millest on tasutud 65 000 krooni. Kostja väidab ka, et allkirjastas tegelikkusele mittevastava laenulepingu surve tulemusena mitme raske asjaolu kokkusattumuse tõttu. Kostja oli rase ja ta soovis lepingu allkirjastamisega oma venna, G. U. i ja hageja suhteid parandada. Laenusuhe võis eksisteerida kostja endise abikaasa M. L. ja A. S. vahel (tl 38-40, 66-69, 80-81). Kostja esindaja on kinnitanud, et laenulepingut vaidlustatud ei ole, taotlust laenulepingu tühisuse kohta ei ole tehtud ning seega on laenuleping jõus (tl 66-69). Seega on pooltel vaidlus eelkõige selle üle kas hageja, kui laenuandja, andis kostjale, kui laenusaajale, üle laenusumma ning mis ulatuses ja kas laenusuhe eksisteeris hageja ja kostja vahel.
  6. Kohus leiab kostja poolt laenulepingu kohta esitatud väidetega seoses järgmist. 3

(7)2.
  1. Kohtule esitatud lepinguga (tl 8) on tõendatud, et
  2. juunil 2005 sõlmisid hageja A. S. laenuandjana ja kostja P. -T. U. laenusaajana kirjaliku laenulepingu, milles leppisid kokku selles, et laenuandja annab laenu summas 500 000 krooni ja laenusaaja poolt laenusumma tasumise lõpptähtaeg on
  3. detsember
  4. Laenuleping on poolte poolt allkirjastatud. Kostja ei ole hageja väidete kohaselt enne kohtumenetlust vaidlustanud hagejalt laenusumma kättesaamist või et laenuleping ei oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel (tl 120-123). Hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimist tõendavad ka maksekorralduste ärakirjad, millega kostja hagejale laenusummat tagastas, märkides selgituseks, et osaline laenumakse tagastus vastavalt lepingule, kokkuleppele (tl 12-14). Neil asjaoludel on tõendatud, et laenuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, st vaidlusalune laenusuhe tekkis hageja ja kostja vahel. 2.
  5. Kostja on väitnud, et laenulepingu sõlmimine toimus tema jaoks raskete asjaolude kokkusattumuse tõttu (tl 38-40). TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks teinud hagejale avalduse vaidlusaluse tehingu tühistamise kohta. Ka kostja esindaja on leidnud, et laenulepingut ei ole tühistatud ja see on jõus (tl 66-69). Neil asjaoludel on vaidlusalune laenuleping jõus. 2.
  6. Kostja väidab, et hageja ei ole talle laenulepingu omapoolseks täitmiseks üle andnud 500 000 krooni, hagejal puudusid selleks rahalised vahendid. Hageja on saanud kostjalt ainult 70 000 krooni (tl 38-40, 66-69). Kohus leiab, et see kostja väide ei ole tõendatud, arvestades järgmiste asjaoludega. Hageja kinnitab, et omas rahalisi vahendeid, et täita laenulepingust tulenev laenusumma üleandmise kohustus (tl 71-72). Hageja on esitanud rahaliste vahendite olemasolu tõendamiseks hageja pangakonto väljavõtte perioodist 1.aprill 2004 kuni 1.juuni 2005, millest nähtub, et hageja omas piisavalt rahalisi vahendeid, et täita poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat laenu andmise kohustust. Hageja on võtnud pangakontolt ka suuremaid summasid sularaha (tl 78). Kostja leiab, et kuna laenulepingu sõlmimise eel ei ole hageja 500 000 krooni ulatuses sularaha võtnud, siis ei ole põhjust arvata, et tal oli laenulepingu sõlmimise päeval 500 000 krooni sularaha (tl 80-81). Hageja viitab sellele, et perioodil, mille kohta on pangakonto väljavõte esitatud, võttis hageja välja sularahas 1 283 300 krooni ja hageja väljastas laenusid ka kolmandatele isikutele, mistõttu ei esinenud laenu väljastamises kostjale midagi ebatavalist (tl 71-72). Kohus leiab, et neil asjaoludel ei ole kostja väide hagejal raha puudumise kohta tõendatud. Kostja tunnistaja G. U. , kes on kostja vend, väidab oma ütlustes, et leping sõlmiti P. -T. U. i eksabikaasa võlakohustuse ülevõtmiseks, siis raha üleandmist ei toimunud ja tunnistaja ei ole kindel, et A. S. l sel ajal oli selline summa raha (tl 125). Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks olnud vaidlusaluse tehingu sõlmimise juures. Asjaolu, et tunnistaja kahtleb hageja poolt kostjale sellise summa üleandmises, ei tõenda, et hageja kostjale raha üle ei andnud. Kohus leiab, et tunnistaja G. U. i ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada peale muu ka sellega, et ta on kostja vend. Kostja on laenulepingul antud allkirjaga kinnitanud, et ta on 500 000 krooni kätte saanud. Hageja esindaja on selgitanud, et hageja andis 500 000 krooni kostjale üle laenulepingu sõlmimisel
  7. juunil 2005 Tartu mnt 44 Tallinnas asuvas ettevõttes Seiklusjutte maalt ja merelt, kus hageja on osanik (tl 66-69). Hageja on esitanud tõendeid selle kohta, et tema rahaline seis võimaldas sellises ulatuses laenu anda. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et hageja andis kostjale üle nende vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks 500 000 krooni ja kostja ei ole vastupidist tõendanud. 4
(7)
  1. Seega on hageja laenulepingu täitnud ja üle andnud kostjale 500 000 krooni. Laenulepingu p 1.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hiljemalt 31.detsembriks
  2. Hageja on kirjaga
  3. detsembrist 2007 (tl 9-11) teinud ettepaneku kostjale täita laenuleping täies ulatuses, kuna laenulepingu täitmiseks oli selleks ajaks kostjalt hagejale laekunud kokku ainult 50 000 krooni. Sama kiri on saadetud kostjale veel ka
  4. jaanuaril
  5. Maksekorralduste ärakirjadega on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale laenulepingu täitmiseks enne hagi esitamist 25 000 krooni
  6. jaanuaril 2006 (tl 12-13), 25 000 krooni
  7. veebruaril 2006 (tl 14) ja pärast hagi esitamist 10 000 krooni
  8. juunil 2008, 5 000 krooni
  9. juulil 2008 (tl 49-50). Neil asjaoludel on hageja haginõuet vähendanud 15 000 krooni võrra. Seega on kostja laenust hagejale tagasi maksnud kokku 65 000 krooni ja hageja nõuab kostjalt laenulepingu täitmiseks põhisummast 435 000 krooni, viiviseid
  10. aprilli 2008 seisuga 754 350 krooni ja edasi kuni põhinõude täitmiseni kostjalt viiviste väljamõistmist 0,2% päevas tagastamata põhisummalt (tl 126). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejale laenu tagastanud kokku summas 65 000 krooni ja kostja tunnustab hageja nõuet 5 000 krooni ulatuses (tl 38-40). 4.

§ 396

1g 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega sätestab seadus laenusumma tagastamise kohustuse.

§ 76

lg 1, 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingu punktis 1.1 on pooled kokku leppinud, et laenusumma tasumise lõpptähtaeg on

  1. detsembril
  2. Seega on laenusumma, 500 000 krooni tasumise tähtaeg saabunud, kostjal on laenust tagastatud 65 000 krooni ja hagejal on õigus nõuda kostjalt ülejäänud laenu põhisumma, 435 000 krooni, tagastamist. Arvestades kohtuotsuses eespool tuvastatuks loetud asjaoludega, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kostja poolt hagejale tagastamata laenusumma 435 000 krooni, kuna laenu tagastamise tähtaeg on möödunud. 5.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 1.3 kokku leppinud, et laenusumma mitteõigeaegsel tagastamisel maksab laenusaaja viivist 0,2% päevas, mida arvestatakse kuni laenusumma lõpliku tasumiseni (tl 8). Seega võib hageja nõuda kostjalt laenusumma tagastamisega viivitamise korral lepinguga ettenähtud viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

  1. jaanuaril 2006 kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud hagiavalduses viivise arvestuse
  2. aprilli 2008 seisuga summas 754 350 krooni (tl 26). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis summas 754 350 krooni
  3. aprilli 2008 seisuga ja edasi ja viivis põhinõudelt 0,2 % päevas kuni põhinõude täitmiseni (tl 99-100). Kostja ei ole tehnilises mõttes viivise arvestust vaidlustanud. Kuid kostja leiab, et kuna vastavalt

§-le 396 lg 1 kohustub laenusaaja tagasi maksma laenuandja poolt üleantud rahasumma ning lähtuvalt sellest summast saab laenuandja esitada nõude, millele võib lisanduda viivisenõue ja kuna kostja on hagejalt saadud 70 000 kroonist tagastanud 65 000 krooni, saab hageja nõuda ka sellele vastavalt viivise tasumist. Kostja on palunud kohtul vähendada viivisesummat juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine üle 5

(7)põhivõla suuruse, kuid kostja taotleb viivise vähendamist veelgi suuremal määral, arvestades kostja majanduslikku seisundit, kostja on lapsehoolduspuhkusel, kasvatades 2-aastast last (tl 3840, 80-81). 5.
  1. Seega on pooltel vaidlus ka kostjalt väljamõistetava viivise suuruse üle. Hageja taotleb kostjalt lepingus ettenähtud viivise väljamõistmist laenusumma tagastamisega viivitamise tõttu, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
  2. jaanuaril 2006 kuni kogu laenusumma tagastamiseni, arvestades viiviseid tagastamata laenusummalt. Kostja vaidleb üldse selles ulatuses viivise tasumisele vastu, kuid hagi rahuldamise korral palub viiviseid vähendada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 p 18, 19 selgitanud viivise vähendamise kohta järgmist. Kolleegium on arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kui viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Seega ei tohiks Riigikohtu arvates olla viivise nõue reeglina suurem kui põhivõlg viivise arvestamise ajal ja viivise nõudmisel põhivõlast suuremas ulatuses, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. 5.
  3. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude, kusjuures kindlas summas viivisenõue on 754 350 krooni, mis ületab põhivõlga 754 350-435 000=319 350 krooni võrra. Hageja leiab, et kostja tekitas laenusumma tagasi maksmise kohustuse rikkumisega hagejale kahju, põhivõlga ületav viivisenõue kostja vastu on põhjendatud, kuna hagejale on kostja kohustuste täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju. Hageja ja M. T. vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel andis M. T. hagejale laenu summas 1 200 000 krooni ning hageja kohustus laenusumma M. T. le tagastama 31.detsembril
  4. Laenu tagasimaksmise tähtpäeva pikendati 31.detsembrini
  5. Samaks tähtpäevaks kohustus ka kostja laenusumma tasuma ning hageja planeeris kostjalt laekuva laenu tagasimakse tasuda M. T. le võlgnevuse vähendamiseks. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi, siis oli hagejal võimalik oma kohustusi M. T. ees täita vaid osaliselt ja hagejal tekkis lisaks põhikohustuse võlgnevusele ka viivise ja intressi võlgnevus M. T. ees ja kokku on hagejale kostja kohustuste mittetäitmisest tekkinud täiendavaid kohustusi summas 332 513 krooni (tl 71-72). Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule M. T. ga sõlmitud laenulepingu ja maksekorraldused saadud laenu tagastamise kohta (tl 74-78). Kostja leiab, et ei ole tekitanud hagejale kahju (tl 80-81). Hageja poolt esitatud laenuleping M. T. ga ei seondu käesoleva vaidlusega, kuna selle lepingu järgi oli laenu tagastamise tähtaeg
  6. detsember 2000, so oluliselt varem kui
  7. aasta lõpp. Hageja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest tuleneb, et hagejal oli sisuliselt kogu ajaperioodil laenu tagastamiseks vajalik summa pangaarvel. Seega ei ole alust väita, et hagejal tekkis käesoleva laenukohustuse täitmata jätmise tulemusena täiendav kahju. Kostja viitab sellele, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-05 tuleneb põhivõlast suurema viivisenõude esitamise puhul hageja kohustus tõendada kahjude olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõlg. Kostja taotleb viivise vähendamist, kuna hageja ei ole piisavalt oma kahjusid tõendanud ning võttes arvesse kostja majanduslikku seisundit.
  9. Neil asjaoludel leiab kohus viivise suuruse kohta järgmist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tal seoses kostja poolt laenusumma tagastamisega viivitamisega suurema kahju esinemist kui kostjalt väljamõistmisele kuuluv põhivõlg. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt 6
(7)tekkis hagejal teise laenulepingu järgi laenu tagastamise kohustus oluliselt varem, kui sõlmiti käesolevas asjas vaidlusalune laenuleping ja pidi toimuma selle täitmine. Hageja pangakontost nähtuvalt oli tal pangakontol raha teiste lepinguliste kohustuste täitmiseks. Ka ei ületa hageja poolt väidetavalt tekkinud kahju põhivõla suurust. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja ei ole piisava usaldusväärsusega tõendanud talle põhivõlast suurema kahju tekitamist kostja poolt laenulepingu täitmisega viivitamise tõttu.

§-de 113 lg 8; 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samadel alustel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist. Kostja on taotlenud viivise vähendamist arvestades põhivõla suurust. Kohus leiab, et kohtu tuvastatuks loetud asjaoludel on selline taotlus kooskõlas

§-des 113 lg 8; 162 lg 1 sätestatuga ja kohtupraktikaga. Neil asjaoludel kuulub hagi viivisenõudes rahuldamisele mõistlikus suuruses, so põhivõlaga võrdses ulatuses, summas 435 000 krooni. Riigikohus on eespoolviidatud kohtuasjas selgitanud ka, et viivise võrdlemisel põhivõlaga tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Kuna kohtuotsuse tegemise ajal ületab arvestatud viivis põhivõlga ja kohus rahuldab hagi viivise nõudes põhivõla suuruses, ei kuulu viivis TsMS § 367 alusel väljamõistmisele etteulatuvalt. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist alla põhinõude suuruse, viidates oma majanduslikule seisundile, tulenevalt lapsehoolduspuhkusel viibimisest ja 2-aastase lapse kasvatamisest. Selle taotlusega seoses ei ole kostja esitanud tõendeid, mistõttu ei ole alust sel alusel viiviseid vähendada. Lapsepuhkusel viibimine ja lapse kasvatamine ei tarvitse tähendada veel halba majanduslikku olukorda. Neil asjaoludel rahuldab kohus hagi põhinõude osas summas 435 000 krooni ja viiviste nõude osas osaliselt 435 000 krooni ulatuses, kokku 870 000 krooni nõudes. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Haginõudest on kindla summa nõue 1 189 350 krooni. Kohus rahuldab hagi kokku põhi- ja kõrvalnõude osas 870 000 krooni nõudes. Seega on hagi rahuldatud 870 000x100:1 189 350= 73 % ulatuses. Kohus, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jätab hageja menetluskuludest 73% kostja kanda ja kostja menetluskuludest jätab kohus 27% hageja kanda. Ülejäänud ulatuses jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.