← Eesti

2-10-12724/8

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-12724 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Ranna tn 12 Korteriühistu hagi Y A vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Ranna tn 12 Korteriühistu (RK 80250426) Hageja esindaja: Vladimir Mozgov (juhatuse liige) Kostja: Y A (IK XXX) RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-12724, Ranna tn 12 Korteriühistu hagi Y A vastu võlgnevuse nõudes, menetlus.
  3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Y A kanda ja välja mõista Y A Ranna tn 12 Korteriühistu kasuks menetluskulud kokku 800 (kaheksasada) krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1

(2)Viru Maakohtu menetluses on Ranna tn 12 Korteriühistu hagi Y A vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu
  1. mai 2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus hagi, kohtuotsus on jõustumata. Hageja esitas
  2. mail 2010 kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna soovib hagist loobuda põhjusel, et kostja on peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse tasunud. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning kostjat on sellest teavitatud. Kostja vastuväiteid hagist loobumisele ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hageja avalduse kohaselt hageja loobub hagist, kuna kostja on peale hagiavalduse esitamist tasunud hagejale hagi aluseks oleva võlgnevuse. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista menetluskulud, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 800 krooni ja esindajale makstud õigusabikulud 600 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud esindajale makstud õigusabikulu olemasolu. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hagiavalduse ja muud menetluslikud toimingud on teinud hageja seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Õigusabi tasumist tõendavaid dokumente hageja kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 800 krooni. Aarne Lõhmus Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.