2-09-60256/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, avalduse sisu Menetluse a aja Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Edasiakebamise kord Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk

1. mai 2010.a Tallinnas 2-09-60256 Tallinna linna avaldus DG eestkostja määramiseks Tallinna linn Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe linnaosa kaudu (asukoht: Punane tn 16, 13619, Tallinn; e-post: liisi.raamets@tallinnlv.ee) Puudutatud isik I: DG(isikukood: xxx, elukoht: xxx), määratud esindaja adv. Eva Tibar Puudutatud isik II: K K -G(isikukood: xxx, viibimiskoht: xxx) Puudutatud isik III: RP(isikukood: xxx, elukoht: xxx)
2. Rahuldada Tallinna linna avaldus DG eestkostja määramiseks.
3. Määrata alaealise DG eestkostjaks kuni täisealiseks saamiseni RP. Määrus hakkab kehtima ja kuulub sõltumata jõustumisest viivitamata täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eestkostja määramise kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluse käik ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on Tallinna linna avaldus alaealisele DG eestkostja määramiseks koos esialgse õiguskaitse rakendamise taotlusega. Kohus juhindudes perekonnaseaduse (PkS) §-st 92 lg 1, 2 ja 3, PkS §-st 95 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 555 lg 1 ja 4 rakendas esialgset õiguskaitset ja määras 10.12.2009 alaealisele DG kuueks kuuks ajutiseks eestkostjaks RPi. Avalduse kohaselt on DG vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kelle isa STG on surnud ning ema K K –G viibib eeluurimise all vanglas Rootsi Kuningriigis. Lapse eest kannavad hoolt tema ristiisa RP ja emapoolne vanaisa AK. 02.11.2009 esitas RP Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse, milles palus määrata ennast DG eestkostjaks. RP soovib saada eestkostjaks, kuna ta on lapse ristiisa ja tunnetab kohustust tema eest hoolitseda ning K K –G on tema täditütar. Kirjalikud nõusolekud RP määramiseks DG eestkostjaks andsid RP abikaasa OV ja lapse vanaisa AK. Perekond on majanduslikult kindlustatud ja lapse kasvatamiseks on olemas kõik vajalikud tingimused. Avaldaja palus perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja 3 alusel seada eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, kuivõrd lapse ema ei saa täita vanemakohuseid vahi all viibimise tõttu. 15.02.2010 avaldusest nähtuvalt elab DG RP ja viimase abikaasa ja tütrega kolmetoalises korteris. Kodune õhkkond on toetav, soe ja usalduslik. DG on loodud turvaline kodu ning kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud tingimused. Laps tunneb end RPi peres hästi, ta on kohanenud ning tal on välja kujunenud kindel päevarežiim. DG on Tallinna Lasteaia noorema sõimerühma kasvandik. Lasteaia rühmaõpetajatel on arusaam, et eestkostja tegeleb lapsega. Lasteaeda tuuakse ja tullakse järele õigeaegselt, lapse riided on puhtad, juuksed lõigatud. Lapsel esineb ealine arengupeetus, samuti on tal kontakteerumisraskused. Käesoleval ajal käib D kaks korda nädalas lasteaia logopeedi vastuvõtul ja massaažis. RP käib D ortodondi vastuvõtul, samuti ravimassaažis ja võimlemas. Avaldaja on seisukohal, et D huvides on elada harjumuspärases ümbruskonnas ja perekonnas, kellega laps on kohanenud, mistõttu ta toetab jätkuvalt kohtule esitatud avaldust. Lapsele määratud esindaja toetab avaldust ja on arvamusel, et eestkoste seadmine DG suhtes on vajalik lapse huvide kaitseks ja tema asjade ajamiseks. Lapse esindaja arvamusest nähtuvalt selgus 26.11.2009.a. kodukülastusel, et pere elab 3-toalises kõigi mugavustega heas korras korteris. RPi peres elab elukaaslane OV, nende ühine 1 a 3 k tütar S ning D . D ema vahistati 8.09.2009.a., laps jäi esialgu elama vanaisaga, päeval hooldas last lapsehoidja. Nädalavahetustel oli poiss RP peres. D elab peres alates novembri algusest. Laps on uues peres hästi kohanenud, kuid esinevad öised hirmud ja ta kardab pimedat ja üksiolekut. Pere on otsinud psühholoogi abi, et last aidata. Poiss käib lasteaias, kus talle väga meeldib. Lasteaias õpitakse ka eesti keelt, laps loendas kodukülastuse ajal eesti keeles numbreid. D kutsub R isaks ja O emaks, tõenäoliselt Sofia eeskujul. RP sõnul on D ema saatnud kinnipidamiskohast kirja, kus ta palub lapsele vormistada eestkoste ja palub R perel lapse eest hoolitseda. RP on teada eestkoste õiguslik sisu, ta on nõus enda määramisega lapse eestkostjaks. RP ja tema elukaaslane OV on nõus vajadusel D üles kasvatama. Pere suhtub lapsesse soojalt ja vastutustundega. Eeskoste seadmine on vajalik lapse õiguste kaitseks, terviseküsimuste lahendamiseks ja asjaajamiseks. RP ja OV tervislik seisund on hea, pere on materiaalselt kindlustatud. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub alljärgnev: Politseiameti Karistusregistri andmetel ei ole RP karistusregistrisse kantud; RP andis 02.11.09 avaldajale kirjaliku nõusoleku lapse eestkostjaks hakkamise kohta põhjendustel, et D ema on tema lähisugulane - täditütar, et ta on pärit kristlikust perekonnast ja on D ristiisa, et ta on huvitatud ja tunneb kohustust hoolitseda lapse vaimse ja füüsilise tervise eest, et tal on lapsega head suhted, kuna ta on olnud lapsega aktiivselt koos lapse sünnist saadik, et ta on vaimselt ja füüsiliselt terve ning tegeleb spordiga, ei tarvita mõnuaineid, alkoholi ega suitseta, et ta on armastav, hooliv ja kohusetundlik pereisa; OV andis avaldajale 02.11.09 kirjaliku avalduse, et nõustub abikaasa määramisega DG eestkostjaks, AK andis avaldajale 02.11.09 kirjaliku avalduse, et nõustub RP määramisega tema lapselapse DG eestkostjaks, R OÜ juhatuse liige OV iseloomustas RP kohusetundliku ja täpse tööülesannete täitjana ning rõõmsameelse, hea aus ja otsustusvõimega inimesena, 04.11.09 kodukülastusaktist nähtub, et RP elab koos OV ja SP kolmetoalises korteris, mis on puhas ja heas korras, probleeme märgata ei ole, D tunneb ennast RP juures hästi, lapse ema K K -G esindaja teatas 01.12.09 kirjalikult K K -G nõusolekust määrata RP lapse eestkostjaks ja saatis samasisulise kirjaliku avalduse. 26.04.2010 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, lapsele määratud esindaja ja puudutatud isik toetasid avaldust ja palusid avalduse rahuldada. Avaldaja jäi arvamusele, et ajutise eestkoste peatse lõppemise tõttu tuleb lapsele määrata eestkostjaks ajutine eestkostja RP, sest eestkoste on toiminud väga hästi, lapse kodu on tema juures ja lapsega tegeletakse palju - käiakse massaažis, psühholoogi, psühhiaatri ja logopeedi juures. Lapsel on nüüd hambad korras, on veel logopeedilised probleemid. Lapse areng on nähtav. Lapse esindaja arvates on avaldus esitatud lapse huvides. D l on praegu väga hea perekond, temaga tegeletakse palju ja lapse huvides ei ole tema elukorraldust muuta. Eestkostja peres on käesolevaks ajaks 3 last, kõiki kasvatatakse ühte moodi, peres on väga head suhted. Palju on tegeletud meditsiiniliste probleemidega, koostamisel on rehabilitatsiooni programm. Lapse ema advokaadi hinnangul on tal head väljavaated vabaks saamiseks ja kui D ema olukord muutub ja eestkoste alused kaovad ära, saab eestkoste lõpetada. Puudutatud isik RP palus avalduse rahuldamist, kuna tal on lapsega kontaktid olnud lapse sünnist saadik ja ta on lapsele isa eest. 2 Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja menetlusosaliste seletustega on tõendatud, et DGon jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu on lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks põhjendatud tema üle PkS § 92 alusel eestkoste seadmine. RP puhul ei esine PkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid ning tema eestkostjaks määramisel jääks lapse harjumuspärane elukorraldus samaks. Isikuomaduste poolest on RP sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid ja vastab PkS § 95 sätestatud nõuetele. Eestkoste seadmine DG üle on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning puudutatud isikute avaldusega nõusolekut asub kohus seisukohale, et avaldus on esitatud lapse huvides, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt PkS § 104 lg 5 ja TsMS § 557 lg 21 tuleb määrata lapsele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni. TsMS § 532 lg 1 ja 3 ning § 554 tulenevalt võib eestkostja määramise määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtunik: 3