KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2010.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-10-12376 Kohtuasi JR avaldus A S vanema õiguste äravõtmiseks poja VS suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja- JR isikukood xxx elukoht: xxx Esindaja: vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob Puudutatud isikud: AS isikukood xxx elukoht:xxx VS Isikukood xxx Elukoht: xxx VS määratud esindaja: vandeadvokaat Helen Tomberg Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Nõmme LOV SHO Nõmme-Kase 12B Tallinn 11617 Esindaja: Olga V Resolutsioon Võtta ära A S, isikukood xxx, vanema õigused poja VS, isikukood xxx, suhtes. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. 21.04.2010.a. Kohtuistungi toimumise aeg Avalduse aluseks olevad asjaolud JR ja A S abielu sõlmiti xxx. Abielust sündis xxx poeg VS. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 22.10.2007.a. otsusega 2-07-18383/
- Sama kohtuotsusega määrati lapse elukohaks avaldaja elukoht. Avaldaja loobus elatise väljamõistmise nõudest, sest A S ähvardas sel juhul mitte ilmuda kohtuistungile ning avaldaja kartis, et sel juhul jääb abielu lahutamata. Avaldaja on last alates sünnist kasvatanud sisuliselt üksinda. A S on hasartmängu sõltlane, kes tegeles vaid oma sõltuvuse rahuldamisega ja lapse suhtes ei ole kunagi vanemlikku hoolitsust üles näidanud ega ülalpidamiskohustust täitnud. A S lahkus avaldaja ja lapse juurest juba enne abielulahutust. Viimase kolme aasta jooksul ei ole puudutatud isik endast märku andnud ja avaldaja ei tea temast midagi. Avaldajale teadaolevalt on A S elamisluba Eesti Vabariigis lõppenud, ta ei tööta kusagil ja tal puudub ka kindel elukoht. Puudutatud isik tarvitas ka rohkelt alkoholi ja käis sellepärast ennast Wismari Haiglas ravimas. Haiglaravi tulemusi ei andnud ning ta jätkas joomingutega. Sellest tingituna olid peres pidevad riiud ja perevägivald, mida kuulis ja nägi pealt ka laps. Avaldaja arvates on lapse närvikava rikutud just sellepärast, et laps oli nende pidevate tülide tunnistajaks. Avaldajal on tulnud lapsega tihti pöörduda arsti poole, sest laps kurdab kõhuvalu, samuti on ta pidanud lapsega käima korduvalt psühholoogi juures. Väikesel lapsel on stress ja hirmuhood, mille põhjuseks peab avaldaja A S käitumist ja suhtumist kodusse ja lähedastesse. A S on raske isikuvastase kuriteo eest kriminaalkorras karistatud isik. A S on mõistetud 20 aastane vanglakaristus, karistuse kandmise järel vabanes ta vanglast 2004.aastal. 2005.aastal ähvardas A S avaldajat noaga ja avaldaja pöördus politseisse. Puudutatud isiku nõudmisel ja kartusest tema ees võttis avaldaja aga avalduse tagasi. Vägivald ja hirmutamine aga jätkus. 2007.aastal, pärast abielulahutust hakkas avaldaja koos elama J R . J R suhtub avaldaja väikesesse poega VS suure tähelepanu ja armastusega. Laps ei mäleta oma tegelikku isa, vaid kutsub isaks J R . Laps on J R kiindunud. Avaldaja on teadlik, et J R soovib VS lapsendada. Kooselust sündis XXX perre ka teine laps A R. Avaldaja on seisukohal, et VS lapsendamine on lapse huvides. Puudutatud isik A S ei ole osalenud lapse kasvatamisel, ta ei ole juba kolm aastat last vaatamas käinud ega ole toetanud teda materiaalselt. Avaldaja ei välista, et A S võib olla toime pannud uusi kuritegusid ja teda võib olla uuesti süüdi mõistetud ja kriminaalkorras karistatud. A S on julm ja ettearvamatu isik, mida näitab tema poolt toimepandud kuritegude register. Isegi kui A S peaks kunagi hilisemalt tekkima soov suhelda oma lapsega, on avaldaja arvates kontaktid isa ja poja vahel last pigem kahjustavad ja lapsele ohtlikud, mida avaldaja soovib igal juhul välistada. Avaldaja palub võtta ära vanema õigused A S alaealise VS suhtes. Puudutatud isiku Stanislav S määratud esindaja seisukoht Stanislav S määratud esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist A S poolt oma lapse hoolitsuseta jätmine, soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine tema käekäigu vastu. Määratud esindaja toetab vanema õiguste äravõtmist. Eestkosteasutuse arvamus Kuna lapse isa ei täida mõjuva põhjuseta oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, on Nõmme Linnaosa Valitsus arvamusel, et A S vanema õiguste äravõtmine lapse VS suhtes ei kahjusta lapse huve. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 50 lg.1 sätete kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse § 50 lg.2 sätete kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1 kohaselt võib kohus ühe vanema nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus juhindub avalduse lahendamisel eelkõige lapse huvidest nagu näeb ette lastekaitseseaduse §
- Harju Maakohtu 22.10.2007 otsusega JR ja A S abielu lahutati. Sama kohtuotsusega määrati lapse, VS, elukohaks JR elukoht. JR loobus elatise väljamõistmise nõudest, sest A S ähvardas sel juhul mitte ilmuda kohtuistungile ning JR kartis, et abielu jääb lahutamata. A S on ainult ühel korral peale perekonna juurest lahkumist lapse vastu huvi tundnud. See oli 2007.aasta detsembris, kui A S tuli tugevas joobes JR elukohta hilja õhtul. JR on kasvatanud V alates tema sünnist sisuliselt üksinda. A S ei töötanud, tarvitas tihti alkoholi, käis tihti kasiinos mängimas. A S ei ole seega pikema aja jooksul täitnud vanemlikke kohustusi lapse ees, ei osale lapse kasvatamisel ega ülalpidamisel. Mõjuvad põhjused selleks puuduvad. A S on korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub A S ametlik sissetulek alates 2008.aastast. A S elab sotsiaalmajutusüksuses aadressil XXX, Tallinn. Kutse peale tulla vastuvõtule sotsiaalhoolekande osakonda, A S ei reageerinud. Kohtuistungil A S ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et vanemlik side A S ja poja vahel puudub, lapse ei tunnegi oma bioloogilist isa . V elab omas ema ja J R peres. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab lapse huvidele. J ja J ühise tütre N on V l lähedased õe- ja vennasuhted. Lapse huvidest lähtuvalt peab kohus vajalikuks võtta A S vanema õigused alaealise poja VS suhtes, mis edaspidi annab võimaluse V lapsendamiseks ja seeläbi kindlustab lapsele terve kodu ja perekonna. Maie Seppo kohtunik