← Eesti

2-10-12225/3

Obsah (5)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 174

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.mai 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-10-12225 Tsiviilasi MTÜ Eesti Liiklus

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Allar Reivik ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Allar Reivik võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUS MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Allar Reivik’u vastu 13 251 krooni liikluskahju ja 962 krooni käsitluskulude nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, Tsiviilasi nr 2-10-12225 ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED JA KOHTU SEISUKOHT Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 6 lg 1 p 2 kohaselt liikluskahju kannatanu suhtes täidab Garantiifond liikluskahju tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata. LKindlS § 48 lg 1 p 1 kohaselt on Garantiifondil õigus esitada tagasinõue sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks. LKindlS § 48 lg 3 mõtte kohaselt koos tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hagile vastamata jätmise korral hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, on hageja kui liikluskindlustuse seaduse mõttes Garantiifondi tagasinõue koos käsitluskuludega hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses ning lisanud ka menetluskulu tõendava maksedokumendi. Esitatud materjalide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 3000 kroonist hagihinnalt tasutud riigilõivust ja 2160 kroonist õigusabikulust. Hageja ei saa õigusabi kulult käibemaksu tagasi taotleda. Hageja kulutus riigilõivule on kooskõlas seadusega, seega põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu hindab kohus mõistlikuks. Hageja põhjendatud ja mõistliku menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.