Isikul on õigus elule ja tervisele ning selle õiguse rikkumine või rikkumisega ähvardamine on õigusvastane tegevus. Kriminaalasjades tehtud süüdimõistvate otsustega on tõendatud, et kostja on õigusvastase teo toime pannud.
Kahju hüvitamine toimub
jj järgi.
lg 1 ja § 130 lg 2 järgi tuleb hagejale hüvitada tervisekahjustusest tulenev mittevaraline kahju.
lg 2 järgi tuleb hagejale hüvitada ka tapmisega ähvardamise eest tekitatud mittevaraline kahju. Hageja, olles juba ühe korra kannatanud kostja rünnaku tagajärjel terviskahju, võis tapmisega ähvardamisel tunda tõelist hirmu oma elu eest ja seetõttu on õigustatud mittevaralise kahju hüvitamine. Mittevaralise kahju hüvise suuruse määramisel arvestab kohus seda, et kostja on korduvalt hageja suhtes karistusseadustiku järgi karistatava teo toime pannud ning leiab, et mittevaralise kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks on 150 000 krooni. Kohtule esitatud pensionameti 14.01.2008 otsusest nr 173 nähtub, et hagejale on hüvitatud 80 % põhjendatud ravikuludest. Otsusest nähtub ravikulude arvestus. Kohus leiab, et pensioniameti otsus ravile tehtud kulutuste osas on usaldusväärne ning seda saab kasutada tõendina hageja poolt tehtud kulutuste suuruse kindaksmääramisel. Hagejale on jäänud hüvitamata 20 % ravikuludest summas 205 krooni, mida tuleb
lg 3 ja § 130 lg 1 järgi pidada otseseks varaliseks kahjus ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Pensioniamet on hagejale hüvitanud ka osa saamata jäänud töötasu ja maksnud töövõimetuspensionit, kuid töötades oleks hageja sissetulek olnud siiski saadud hüvitisest suurem. Pensioniameti 14.01.2008 otsusest nr 173 nähtub hageja tegeliku sissetuleku suurus enne tervisekahjustuse tekkimist ning töövõimetuse eriood. Kohus leiab, et
MS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.