2-09-7197/3

2-09-7197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-7197 Tsiviilasi Swedbank AS hagi R K vastu võlgnevuse 92 610,62 krooni, intressi, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 93 600,63 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - Asja läbivaatamise kuupäev hageja: Swedbank AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansapank ) hageja lepinguline esindaja: Silva K (xxx) kostja: R K (isikukood xxx; elukoht xxx)
2. jaanuar 2010.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Mõista kostjalt R K hageja Swedbank AS kasuks välja põhivõlgnevus (põhinõue) 92 610,62 krooni (üheksakümmend kaks tuhat kuussada kümme krooni ja 62 senti), intress ajavahemiku
5. juuli 2008.a kuni
6. detsember 2008.a eest 6 390,17 krooni (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend krooni ja 17 senti) ning viivis ajavahemiku
7. juuli 2008.a kuni
8. veebruar 2009.a eest 1 625,19 krooni (üks tuhat kuussada kakskümmend viis krooni ja 19 senti).
9. Mõista kostjalt R K hageja Swedbank AS kasuks välja viivis protsendina rahuldatud põhinõuetelt (92 610,62 krooni) alates
10. veebruarist 2009.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Jätta rahuldamata hageja nõuded 990,01 krooni suuruse leppetrahvi ja leppetrahvi nõudelt arvestatud viivise 16,30 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 1 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
12. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg-le
13. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja leppetrahvi nõuete ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt: Riigikohtu 14.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15). Eeltoodut arvestades ei saa kostja olla ka leppetrahvi tasumise kohustusega viivituses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 99% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Parrest kohtunik 2