), hageja ei ole esitanud mingit teadet asjaajamisele asumise kavatsusest ning kostjad ei ole kunagi vastu võtnud mingeid otsuseid asjaajamise kohta (
). Kui ka oletada, et hageja teostas käsundita asjaajamist, siis hageja väitel teostati töid 2007 aastal, nõuded kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise suhtes tekkisid hagejal aga 2 aastat hiljem, mis näitab, et kui hageja teostaski mingit käsundita asjaajamist, siis puudus tal käsundita asjaajamisele asumisel kavatsus nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Hageja ei ole kunagi teatanud kostjatele mingitest käsundita asjaajamisega seotud olulistest asjaoludest ega andnud teavet asjaajamise kohta, samuti ei esitanud mingit ülevaadet käsundita asjaajamisega seotud kuludest ja tuludest. Kostjad on seisukohal, et kui hageja ajaski asfalteerimistöödega seotud mistahes asju, siis tegi ta neid üksnes oma huvides. Kostjatel ei toimunud mingit rikastumist, sest neil ei olnud mingit hagis nimetatud ala asfalteerimiskohustust. Hageja ei ole kostjatele teatanud oma kavatsusest teostada kulutusi, ent kui selline teade oleks laekunud, oleks kostjad olnud kategooriliselt vastu, sest nimetatud kulutused ei olnud vajalikud, üldkoosoleku otsusega heaks kiidetud ning neid ei olnud lisatud KÜ poolt rahastatavate tööde finantsplaani. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. MENETLUSE KÄIK 31.03.2010 kohtuistungil selgitasid pooled, et see koht, mille kostja asfalteeris oli teine kui see, mille kohta hageja nõude esitas. Kostjad avaldasid, et hageja küll teostas asfalteerimis töid KÜ sissesõiduteel, kuid võttis selleks kostjate nõusolekuta üles kvaliteetse asfaltkatte ning paigaldas uue ebakvaliteetse. 19.04.2010 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kostjad ei ole esitanud politseisse kaebusi ja pretensioone seoses tööde alustamise ja lõpetamisega, kostjad olid tööde teostamisest teadlikud. Hageja palus kohtuistungil hagi rahuldada. Kostja A U avaldas kohtuistungil, et kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe, siis oleks äärekivid paigaldatud ka KÜ poolele, mitte ainult KÜ poolele – hageja pani asfaltkatte vaid selleks, et taastada KÜ osa võimalikult väikeste kuludega. Hagi hind koosneb ka äärekivide paigaldamisega seotud hinnast ning küsitav on ka asfalteeritud ala suurus, kuna pooltevaheline kokkulepe selles osas puudub. Kostjad on seisukohal, et hageja heastas uue asfalti panekuga selle, et nad KÜ täiesti korraliku teekatte ära lõhkusid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, tunnistajate ütlused ja poolte seaduslike esindajate vande all antud seletused, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu nõude rahalise kohustuse täitmiseks, mille alusena on välja toonud lepingu ja alternatiivselt ka käsundita asjaajamise. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas poolte vahel oli sõlmitud leping, mis oli lepingu sisuks ning millised kohustused lepinguga seoses kostjale tekkisid. Alternatiivsel alusel hagi rahuldamiseks tuleb välja selgitada, kas esinevad
õ 1018 lg 1 p 1-3 sätestatud alused. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistajana hageja endise juhatuse liikme A P ja kostja II seadusliku esindaja, kes on ühtlasi ka kostja I, A U. Tunnistaja ütluste järgi sõlmis ta suulise lepingu asfalteerimistööde teostamiseks kostja II seadusliku esindajaga. Kostja I eitab lepingu sõlmimise asjaolu. Kohtule on esitatud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kostja II teostas kampaania „Hoovid korda“ raames kinnistul maja taga asuvas hoovis asfalteerimistöid. Hageja revisjonikomisjoni akti kohaselt ei ole pooled lepingut asfalteerimistööde teostamiseks sõlminud. Töövõtulepingu või käsunduslepingu sõlmimiseks mingi töö teotamiseks ei ole iseenesest vajalik lepingu kirjalik vorm. Selline leping võib olla sõlmitud suuliselt. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja II vahel sissesõidutee asfalteerimiseks lepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Asjaolu, et naaberkorteriühistute juhatuse liikmed arutavad heakorrateemasid ei tähenda veel lepingu sõlmimist
Kohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et kostja II on ise aktiivselt kasutanud avaliku võimu poolt antud võimalusi heakorratööde teostamiseks. Ka ei ole hageja revisjonikomisjon suutnud leida kinnitust suulise lepingu sõlmimisele. Kohtu seisukohta toetavad ka tunnistaja ütlused selle kohta, et asfalteerimise üle peetud vestluse ajaks ei olnud hagejal leping töövõtjaga tööde teostamiseks allkirjastatud, hageja ei teeavitanud kostjat tööde algusajast. Tunnistaja ütlused on ka vastuolulised. Tunnistaja väitis, et teavitas kostja I tööde tähtaegadest, siis jälle, et tal puudusid volitused teavitada kostjaid tööde tähtaegadest. Seetõttu tuleb tunnistaja väitesse, et leping sõlmiti suuliselt, suhtuda kriitiliselt. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esineb mõni
lg 1 p 1-3 sätestatud alus kohustuse täitmiseks.
lg sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja tugineb oma nõudes nii
Kostja II juhatuse liikme, kes on ühtlasi ka kostja I, seletuse järgi ei olnud ta asfalteerimistöödega nõus ning palus koheselt heastada hageja poolt tekitatud olukord, kus hageja võttis kinnistu sissesõiduteelt ära asfaltkatte. Kohus leiab, et kostja I vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja II ega ka kostja I kaasomanikuna ei kiitnud heaks hageja tegevust. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et hageja täitis kostjate kohustust tagada kinnistul linna poolt kehtestatud heakorranõuete täitmine, ei ole õige. Tallinna linn on oma volikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kehtestanud linna heakorraeeskirja, mille § 5 lg 1 p 1 kohustab kinnistu omanikku hoidma kinnistut korras. Järelevalve heakorraeeskirja täitmise üle on pandud § 3 lg 1 järgi keskkonnaametile ja kommunaalametile. Kohus leiab, et linna heakorra eeskirjaga on pandud kostjatele küll kohustus, kuid selle kohustuse täitmise või täitmata jätmise hindamine on avaliku võimu mitte hageja pädevuses. Hageja ei ole tõendanud, et pädevad järelevalveorganid oleksid teinud kostjatele ettekirjutusi heakorraeeskirja järgimata jätmise kohta. Kohus leiab, et seetõttu ei olnud kostjatel olemas ka avalikku kohustust, mida hageja täitis ja mis oleks
Hageja on üldiselt välja toonud hagi alusena käsundita asjaajamise, kuid asjaoludena välja toonud üksnes
Sellest hoolimata kontrollib kohus ka sama paragrahvi p 2 toodud kohustuse aluse olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu sissesõidutee oli enne vaidlusaluste tööde tegemist asfalteeritud, seetõttu ei saanud olla ka
Kostjatel ei saanud olla huvi sissesõidutee asfalteerimise vastu, sest see oli juba asfalteeritud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.