← Eesti

2-09-9348/28

Obsah (6)§ 218§ 187§ 5521§ 436§ 657§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-9348 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Tsiviilasi R. P. hagi A. T. vastu el

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Pooltel on kaks last: A. T., sündinud XX.XX.XXXX ja K. P., sündinud XX.XX.XXXX. Kuivõrd kostja laste ülalpidamise kohustust ei täida, palub hageja kostjalt välja mõista elatis A. ülalpidamise eest perioodil 20.01.2009-05.03.2009 summas 4344 krooni kuus ning alates 06.03.2009 3031 krooni kuus (koos tulumaksuga); K. ülalpidamise eest perioodil 20.01.2009-05.03.2009 summas 4433 krooni kuus ja alates 06.03.2009 3093 krooni kuus (koos tulumaksuga). Poja ülalpidamiseks kulub hageja arvestuse kohaselt 4850 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 4950 krooni kuus. Hageja sissetulek on 10 000 krooni kuus, sotsiaaltoetused kokku 1200 krooni kuus.
  2. Hageja palus kohtul määrata lastega suhtlemise kord selliselt, et jätta laste elukohaks hageja elukoht, kostjal on õigus veeta lastega vanematevahelise kokkuleppega täpsustatud ajal kaks päeva igal teisel nädalavahetusel ja koolivaheaegade pooltel päevadel. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled elavad eraldi jaanuarist
  4. Pooled leppisid kokku, et ühe nädala viibivad lapsed ühe vanema juures ja teise nädala teise vanema juures ja nädalavahetused veedavad lapsed koos hageja või kostja juures. Kostja leidis, et poja koolivaheajal on otstarbekas, kui lapsed veedavad koolivaheaja koos hageja ja kostja juures võrdses määras. Mõlemad pooled on kandnud laste ülalpidamiskulusid ning elatise väljamõistmine on ebaõige. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  5. Maakohus jättis A. T. ja K. P. elukohaks R. P. elukoha. Kohus määras lastega suhtlemise korra selliselt, et A. T. viibib ühel nädalal esmaspäevast reedeni R. P. juures ja ühel nädalal esmaspäevast reedeni A. T. juures; K. P. viibib ühel nädalal esmaspäevast reedeni R. P. juures ja ühel nädalal esmaspäevast reedeni A. T. juures; nädalavahetustel viibivad A. T. ja K. P. koos ühel nädalavahetusel R. P. juures ja ühel nädalavahetusel A. T. juures; koolivaheaegadel viibivad A. T. ja K. P. koos pool koolivaheaega R. P. juures ja pool koolivaheaega A. T. juures. Kohus jättis hagi elatise saamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 52 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kooskõlas

§-ga 552 küsis maakohus arvamust eestkosteasutustelt Tallinna linnalt ja Saku vallalt, kes leidsid, et mõlema poole elukohad on lastele sobivad. Eestkosteasutused toetasid hageja nõuet. Kohus kuulas ka 2

(5)ära

§ 5521järgi A.

T., kes selgitas, et ta tunneb mõlema vanema juures ennast koduselt ning soovib olla mõlema vanema juures.

  1. Lähtudes vanemate võrdse kohtlemise põhimõttest (PKS § 49) ei ole võimalik määrata lapsega suhtlemise korda selliselt, nagu hageja on soovinud, kuivõrd pakutud suhtlemiskord ei võimalda kostjal lastega piisavalt suhelda. Eestkosteasutuste arvamuses kajastatu ei leidnud kohtu vahetu uurimise põhjal kinnitust, sest A. T. märkis ärakuulamisel, et soovib elada mõlema vanema juures. Ärakuulamine kohtus toimus vanemate osavõtuta ning seetõttu tuleks neid seisukohti pidada objektiivsemaks.
  2. Vaadeldes poolte käitumise praktikat, on jaanuarist kuni aprilli keskpaigani suutnud pooled täita kokkulepet, et lapsed elavad ühe nädala ühe vanema ja teise nädala teise vanema juures, nädalavahetusel on lapsed koos. Kuivõrd vanemad ise otsustavad laste kasvatamise üle, siis tuleks ka käesoleval juhul määrata selline lastega suhtlemise kord, mida pooled on praktikas kõige enam täitnud. Esile ei ole toodud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et lastele selline suhtlemiskord mõlema vanemaga ei sobi.
  3. Kuna lapsed on mõlema vanema juures võrdse aja ning kostja ei ole keeldunud lapsi ülal pidamast, puudub alus elatise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega määrati kindlaks lastega suhtlemise kord ja jäeti elatise nõue rahuldamata ning teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohtu õiguslik analüüs põhineb seadusest mittetuleneval alusel ning materiaalõigusnormide ebaõigel kohaldamata jätmisel.
  5. Kohus peab lastesse puutuva vaidluse lahendamisel kõigepealt analüüsima laste huve ja õigusi ning alles seejärel vanemate omi. Nimetatud põhimõtet on maakohus oluliselt rikkunud. 11.

§ 436lg-test 1-3 tulenevalt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Käesolev kohtuotsus põhineb ainult kohtu siseveendumusel. Kohus ei ole kogunud ega arvestanud ühtki tõendit. Tõendivaba kohtuotsus põhineb lühikesel ajaperioodil poolte lahkumineku järel toiminud elukorraldusel ja ühe lapse ebakindlal väidetaval seisukohal. 12. Kohtuotsus põhineb

§ 5521kohasel lapse ärakuulamisel.

Lapsel pildi joonistada laskmine ja selle pinnalt järelduste tegemine võimaldab arvata, et asja lahendav kohtukoosseis on asunud rakendama (eelduslikult harrastuslikke) teadmisi psühholoogia valdkonnast. Samas on tsiviilasja materjalide hulgas Saku valla arvamus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on lastekaitsespetsialist vestelnud A. T.ga ja poiss rääkis, et ta soovib elada ema juures ning koolis käia ema juurest. Isa juures tahab A. olla siis, kui ta ise soovib. Nimetatuga pole aga kohus otsuse tegemisel üldse arvestanud.

  1. Nähtuvalt otsuse resolutsioonist, on mõlemad lapsed võrdselt mõlema vanema juures. TsÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa lapsel olla mitut elukohta. Vanemate lahkumineku korral ei ole ajaliselt võrdne suhtlemine võimalik.
  2. Kohus on jätnud elatise nõude ebaõigesti rahuldamata. Ei ole kahtlust, et mõlema vanema juures on laps kindlustatud toidu ja peavarjuga, samas on lastel veel muidki vajadusi. Nimetatud küsimus on kohtuotsuses jäetud lahendamata. Isegi juhul kui lastega suhtlemiskorra saaks määrata otsuses sätestatud viisil, tuleks määratleda see, kuidas toimub laste ülejäänud vajaduste rahuldamine.
  3. Kohtuotsus on ebaõige K. P. osas. Suhtlemiskorra kohaselt suhtleks K. oma isaga ½ ajast kostja juures. Kostja ei ole pikemaks ajaks, kui nädalavahetuseks K.t enda juurde soovinud. Nimetatut on kinnitanud kostja hagejale ka suuliselt. Samuti kinnitab seda 3

(5)senine praktika suhtlemises - A. T. on olnud nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures, K. P. on elanud koos emaga ja käinud isaga kokkusaamistel. Kostja on deklareerinud, et tal ei ole võimalust K.t lasteaeda viia. Olukord, kus lapsel ei ole kahel nädalal kuus võimalik käia talle harjumuspärases lastekollektiivis, ei ole lapse huvides. Pikemas perspektiivis takistab see tema kooliks ettevalmistust. Kui kohus on määranud mõlema lapse suhtes suhtlemiskorra tuginedes A. T. ärakuulamisele, siis mingeid tõendeid sellise elukorralduse sobivusest K. P.le kogutud ei ole. 3-aastase lapse elukorralduse määramine selle alusel, milline on 10-aastase lapse soov oma elukorralduse osas, on lubamatu. Vastustaja seisukoht 16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 17. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Lapsega suhtlemise korra osas on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus, elatise nõudes tuleb aga asi saata uueks arutamiseks maakohtule.

  1. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis A. T. ja K. P. elukohaks R. P. elukoha. Seega on mõlema lapse alaline ja põhiline elukoht ema juures ja suhtlemiskorra määramisel tuleb sellest juhinduda.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei vasta maakohtu poolt kehtestatud suhtlemise kord laste huvidele ja on vastuolus asjas kogutud tõenditega. PKS § 49, mis sätestab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ei anna vanemale õigust nõuda, et laps peab elama võrdse aja mõlema vanema juures. Vanemate lahkumineku korral ei ole ajaliselt võrdne suhtlemine võimalik. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1307 asunud seisukohale, et hoolimata PKS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi.
  3. Laste huvides on eelkõige turvaline kodu ja seejärel ka võimalus suhelda mõlema vanemaga. Hageja poolt pakutud suhtlemiskord, mille kohaselt igapäevaselt elavad lapsed ema juures ja kostjal on õigus veeta lastega vanematevahelise kokkuleppega täpsustatud ajal kaks päeva igal teisel nädalavahetusel ja koolivaheaegade pooltel päevadel, vastab laste huvidele ja soovidele.
  4. Asjas on andnud arvamuse lastega suhtlemiskorra kehtestamise kohta Harku vald ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus, kes mõlemad toetasid hageja poolt pakutud suhtlemiskorda. 10-aastase A. põgus ärakuulamine kohtu poolt, kus A. ütles, et tunneb end mõlema vanema juures koduselt ja soovib olla mõlema vanema juures, ei ole piisav ega lükka ümber lastekaitsespetsialistide arvamusi laste elukorralduse kohta. Saku valla arvamusest nähtuvalt on lastekaitsespetsialist vestelnud A. T.ga ja poiss rääkis, et ta soovib elada ema juures ning koolis käia ema juurest. Isa juures tahab A. olla siis, kui ta ise soovib. Maakohtu poolt otsuse tegemise ajal oli A. elanud 2 kuud vaheldumisi mõlema vanema pool, kuid ringkonnakohtu istungi ajaks selline suhtlemiskord enam ei toiminud. Poolte ütluste kohaselt alates 10.02.2010 elab A. pidevalt ema juures. Samas 3-aastane tütar K., kes käib Saku vallas lasteaias, on kogu aeg elanud pidevalt ema juures. Kohtu otsus, et ka K. peab elama ühe nädala isa juures 4

(5)ja teise nädala ema juures, on põhjendamata, mingeid tõendeid sellise elukorralduse sobivusest K.le kohus ei analüüsinud.
  1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kehtestada tuleb hageja poolt pakutud suhtlemiskord, mille kohaselt on laste põhiline elukoht ema juures ja isal on õigus veeta lastega vanematevahelise kokkuleppega täpsustatud ajal kaks päeva igal teisel nädalavahetusel ja koolivaheaegade pooltel päevadel.
  2. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et elatise väljamõistmiseks puudub alus. Ka sellise suhtluskorra juures, nagu maakohus otsustas, tulnuks elatise nõuet arutada. Lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ei seisne ainuüksi toidu ja eluaseme peale tehtavates kulutustes, mida kannab see vanem, kelle juurtes laps parasjagu viibib. Kuna otsusega on laste elukohaks määratud ema elukoht, siis otsustab ema ka kõigi laste vajaduste üle.
  3. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Kui lapsed elavad suhteliselt palju aega ka lahuselava vanema juures, tuleb kindlaks teha, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem sel ajal, mil laps tema juures viibib.
  4. Kuna maakohus ei ole elatise nõuet üldse arutanud, asjaolusid välja selgitanud ega tõendeid hinnanud, tuleb asi saata elatise nõude osas uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lgga 5 ja

§ 688

lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. 26. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ele Liiv 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.