lg 6 alusel teha Järva maavanemale ettepanek anda maatükk nr 11 (Kääri maaüksus) suurusega 60,06 ha kasutusvaldusesse OÜ-le Järva PM. Otsuse kohaselt toimus Koeru vallas 11.10.10.11.2004 kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaanide ja maatükkide registree- 3-08-2635 rimise avalik väljapanek. Avalduse 60,06 ha suuruse Kääri maaüksuse (maatükk nr 11 katastritunnusega 31401:001:0018) kasutusvaldusesse saamiseks esitas neli isikut, kes kõik vastasid
lg 2 sätestatud nõuetele.
lõikes 6 sätestatud kriteeriumitele vastasid kaks taotlejat - OÜ Järva PM ja FIE Ahti Karon. Neile anti tähtaeg kokkuleppe saavutamiseks maaüksuse kasutusvaldusesse andmiseks ühele taotlejatest, kuid kokkulepet ei saavutatud. Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 ja 25.08.2005 otsustega otsustati teha maavanemale ettepanek anda kõnealune maaüksus OÜ Järva PM kasutusse ning Järva maavanem nõustus 30.11.2006 korraldusega volikogu esitatud ettepanekuga. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.12.2007 otsusega A. Karoni kaebuse ja tühistas maavanema 30.11.2006 korralduse. Volikogu on asja uuesti otsustamisel seisukohal, et taotletava maaüksuse kasutusvaldusesse andmise puhul on kõige olulisem, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline kasutusse antavat maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt kasutama. See, kas maaüksust kasutusvaldusesse taotlev isik tegutseb juriidilise või füüsilisest isikust ettevõtjana, viidatud seisukohast vaadatuna erilist tähendust ei oma. Füüsilisest isikust ettevõtjaks olek ei kanna iseenesest endas Koeru valla jaoks mingit muud iseseisvat väärtust, mis võiks õigustada taotleja eelistamist just sellele kriteeriumile vastavuse tõttu. Ka A. Karon ise ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, miks peaks eelistama just nimelt füüsilisest isikust ettevõtjat. Põhjendatud on teha eelistust selle järgi, kelle põllumajandustootmine on jätkusuutlikum, mitte aga põhjusel, et taotleja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Lisaks
lõikes 6 sätestatud kriteeriumitele on Kääri maaüksuse võimalikult efektiivse sihtotstarbelise kasutamise tagamise seisukohalt oluline, kuidas maaüksuse kasutusvaldusesse taotleja maaüksust kasutab. Taotleja plaanid maaüksuse kasutamiseks annavad volikogule ettekujutuse sellest, kui tõenäoliseks võib kõnealuse maaüksuse pikaajalist efektiivset sihtotstarbelist kasutamist taotleja poolt pidada. Kuigi jätkusuutlikuks võib pidada mõlema taotleja põllumajanduslikku tootmist, saab taotlejate poolt esitatud ja avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete põhjal asuda seisukohale, et OÜ Järva PM tootmine on jätkusuutlikum. Ainuüksi asjaolust, et Ahti Karon on füüsilisest isikust ettevõtjana senini Koeru vallas põllumajandusliku tootmisega tegelenud, et saa teha järeldust tema põllumajandusliku tootmise edasise jätkusuutlikkuse kohta. Kaebaja viide PRIA-lt toetuste saamise kohta ei ole jätkusuutlikkuse hindamise seisukohalt asjakohane. HMS § 38 lõikes 3 sätestatust tulenevalt lähtutakse soodustava haldusakti korral eeldusest, et kui isik soovib avaliku võimu abil mõnda soodustust saada, peab ta omalt poolt tegema kõik selleks, et otsuse tegemise seisukohalt olulised asjaolud saaksid välja selgitatud. A. Karon ei ole volikogu järelepärimisele Kääri maaüksuse kasutamise plaanide kohta vastanud ning vastavate andmete esitamata jätmist on põhjendatud kasutada tema kahjuks. OÜ Järva PM selgituse järgi vajab ta kõnealust maaüksust lehmade karjamaaks; osaühingu kasutuses olevad maa-alad ei ole juba praegu piisavad, ent osaühingul on plaanis oma põllumajanduslikku tootmist veelgi laiendada ja kui Kääri maaüksust osaühingu kasutusse ei anta, võib see saada takistuseks mitte üksnes tootmise laiendamisele, vaid ka selle senises mahus säilitamisele. Seega ka kõnealuse maaüksuse kasutamise plaane puudutavas osas tuleb eelistada OÜ Järva PM taotlust. FIE Ahti Karoni kaebuses paluti tühistada Koeru Vallavolikogu 27.11.2008 otsus nr 27 ja teha volikogule ettekirjutus otsustada uuesti maatüki nr 11 kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemine maavanemale. Kaebuse põhjendused on järgmised. Volikogu on teostanud kaalutlusõigust vastuoluliselt, ei ole otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, on valikudiskretsiooni teostamisel kasutanud omavoli ja olnud subjektiivne. Nimetades kõige olulisema hindamiskriteeriumina taotlejate võimet maatükki sihtotstarbeliselt kasutada, on volikogu kaalutlusõigust teostanud ilma õigusliku aluseta.
lg 6 ei näe eelistuskriteeriumina ette hinnata, kaua ja kui suures ulatuses konkureerivad taotlejad suudavad kasutusvaldusesse antavat maatükki sihtotstarbeliselt kasutada, ning säte ei anna alust taotlejate jät2
lg-s 6 on toodud kolm eelistuskriteeriumi, millest kahel juhul võib eelistatuks olla nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka juriidiline isik ning ühel juhul füüsilisest isikust ettevõtja. Seaduses on täpselt ära määratud need isikud, keda volikogu võib eelistada, mis tähendab, et seadusandja on soovinud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustusõigust piirata ja jätnud talle kaalutlusruumi vaid juhuks, kui etteantud tingimustele vastavaid taotlejaid on mitu. Ebaõige on volikogu seisukoht, et eelistuse tegemiseks on vajalik hinnata maatüki sihtotstarbelise kasutamise võimet. Põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkus on
Kui tegemist on mitme taotlejaga ja mõnel neist on täidetud rohkem kui üks eelistuse tingimus, siis üldjuhul mitu samaaegselt esinevat eelistamise alust kaaluvad üles teise isiku taotluse, kellel seadusest tulenevaid eelistamise aluseid on vähem. Kaebaja puhul on täidetud kaks eelistuse tegemise kriteeriumi- ta on füüsilisest isikust ettevõtja ja taotletava maa piirinaaber. Koeru Vallavalikogu vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tugineb vaidlustatud otsus seaduslikule alusele ning diskretsiooni piire ei ole ületatud. Vastustaja ei olnud kohustatud eelistama kaebajat kui füüsilisest isikust ettevõtjat ning kaebaja pole välja toonud ka ühtegi aspekti, millest lähtudes volikogu
Taotlejate jätkusuutlikkuse hindamisel on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid ning kaaluda ei saanud neid asjaolusid, mida kaebaja volikogu vastavatele palvetele vaatamata ei esitanud. Vaidlusalune otsus ei ole vastuoluline ega riku ka kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kui ühte maatükki soovib mitu taotlejat, kes omavahel kokkuleppele ei jõua, siis vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsustab
lg 6 alusel tehtav volikogu otsustus on kaalutlusotsus, millega ei määrata vältimatult kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Maa kasutusvaldusesse andmise otsustab maavanem ja seetõttu saavad reaalsed tagajärjed kaebaja jaoks tekkida üksnes maavanema otsustusest. Maavanemal ei ole küll kohustust volikogu ettepanekuga nõustuda, kuid maavanemal ei ole ka pädevust otsustada, keda taotlejatest eelistada. Seetõttu on kaebajal, kui ta soovib saada maatükki nr 11 enda kasutusvaldusesse, võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta volikogu otsuse vaidlustamise kaudu. Vaidlusaluse otsuse tegemisel ei ole Koeru Vallavolikogu kaalunud piisavalt olulisi seisukohti ja on rikkunud kaalutlusõigust. Vallavolikogu on leidnud, et taotletav maatükk nr 11 piirneb mõlema taotleja maaomandiga ning mõlemad taotlejad on jätkusuutlikud. Kasutusvalduse saajana OÜ-d Järva PM eelistades on volikogu märkinud kaalutluseks, et osaühingu põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlikum. Jätkusuutlikkus ei ole aga omaette kriteerium, vaid jätkusuutlikkust tuleb hinnata koos kõigi
lg 6 märgitud eelistamise alustega ehk jätkusuutlik peab põllumajanduslik tootmine olema: 1) sama maatüki kasutajal; 2) isikul, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; 3) füüsilisest isikust ettevõtjal. Vaidlustatud otsus on oma sisult vastuoluline. Otsuse punktidest 2.1.5 ja 2.3.5 järeldub, et vallavolikogu peab FIE A. Karoni põllumajanduslikku tootmist jätkusuutlikuks, punktis 2.3.7 aga leiab volikogu, et A. Karoni poolt välja toodud asjaolud tema jätkusuutlikkust ei kinnita. Otsuses on märgitud kaalutlused, miks eelistati kasutusvalduse saajana OÜ-d Järva PM, kuid pole esitatud kaalutlusi selle kohta, miks ei ole eelistatud isikuks FIE A. Karon. Vallavolikogu otsuses esitatud kaalutlused tekitavad kahtlust otsuse ratsionaalsuses, samuti on lähtutud asjassepuutumatutest kaalutlustest. Kuna vallavolikogu on tema käsutuses olnud dokumentide alusel leidnud, et kaebaja põllumajanduslik tootmine füüsilisest isikust ettevõtjana on jätkusuutlik ja seadusest ei tulene sellist tulevikku suunatud eelistust nagu „jätkusuutlikum“, siis ei ole asjakohane ega põhjendatud vallavolikogu seisukoht kaebaja ja kolmanda isiku järjestamisest sellel alusel, kelle põllumajanduslik tootmine on tulevikus jätkusuutlikum. Vallavolikogu ei ole põhjendanud, miks kaebaja puhul füüsilisest isikust ettevõtjaks olek ei õigusta tema eelistamist just sellele
Seetõttu on õige kaebaja väide, et puudub võimalus kontrollida vallavolikogu seisukoha seaduslikkust ühe ettevõtlusvormi (füüsilisest isikust ettevõtja) mitte-eelistamise kohta. Kuna vallavolikogu oli nii kaebaja kui ka kolmanda isiku taotluse menetlusse võtnud ja leidnud, et mõlema taotleja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, siis ei ole põhjendatud kaebajale ette heita, etta ei ole esitanud vallavolikogule selgitusi/andmeid oma põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse kohta. Kui vallavolikogu leidis oma otsuse punktides 2.1.5 ja 2.3.5, et kaebaja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, siis ei ole asjakohane hilisem järeldus, et kuna kaebaja ei esitanud täiendavaid dokumente, siis tuleb pidada kolmanda isiku põllumajanduslikku tootmist kaebaja omast tulevikus jätkusuutlikumaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Koeru Vallavolikogu ja kolmas isik OÜ Järva PM. Apellandid paluvad tühistada kohtuotsuse ja jätta uue otsusega FIE Ahti Karoni kaebuse rahuldamata. Kohtuotsus on ebaõige, sest kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusnorme.
lg 6 eelviimase lause grammatilisest ülesehitusest tulenevalt on eelistuskriteeriumid järgmised: a) jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine ja tegelik sama maatüki kasutus õiguslikul 4
lõikest 6 ei tulene, et FIE-st taotleja põllumajanduslik tootmine peaks olema jätkusuutlik (välja arvatud juhtumil, kui füüsilisest isikust taotleja eelistamist kaalutakse mõne teise
Seega on kohus
lõikes 6 sätestatud taotleja eelistamise kriteeriume valesti sisustanud ning kohtuotsuse lõppjäreldus ei ole seetõttu kontrollitav. Kohus leidis vääralt volikogu otsuse diskretsiooniveaga olevat.
lg 6 ei sisalda käitumisjuhist olukorras, kus selles sätestatud eelistuskriteeriumitele vastavaid taotlejaid on mitu, nagu käesoleval juhul. Seetõttu pidi volikogu HMS §-s 4 sätestatut arvestades valima, milliseid
lõikes 6 sätestatutd kriteeriumitest olulisemaks ja milliseid vähetähtsamaks pidada ning milliseid täiendavaid kriteeriume vajadusel veel arvestada. Vallavolikogul oli õigus eelistada taotlejat lähtudes sellest, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlikum. Seda Koeru Vallavolikogu tegigi. Kohtuotsusest ei selgu, miks olukorda arvestades kohus volikogu lahendusega ei nõustu; kohus pole ka selgitanud, kuidas volikogu oleks pidanud antud olukorras
Kohtuotsus on seega MS § 233 lg 6 rakendamise osas õigusselgusetu ning kohtuotsuse tegemisel on rikutud HKMS § 25 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Kääri maaüksusega seotud kohtuvaidlus on juba kolmas ning volikogule selgete juhtnööride andmine oleks aidanud vältida neljandat samasisulist vaidlust, mis sõltumata sellest, kelle kasuks volikogu apelleeritud kohtuotsuse jõusse jätmisel järgmise otsustuse teeb, kindlasti tekib. Vallavolikogu otsus ei ole taotlejate jätkusuutlikkuse osas vasturääkiv. Kohtu poolt väljatoodud vastuolu põhineb kontekstist välja rebitud lausekatketel ega arvesta volikogu otsuse kui tervikuga, milles leiti, et mõlemad taotlejad vastavad
lõikes 6 sätestatud kriteeriumitele ning eelistuse tegemiseks asuti hindama, kumb on jätkusuutlikum. Kahest piirinaabrist taotlejast ühe eelistamine seetõttu, et tema põllumajandustootmine on teisest jätkusuutlikum, on asjakohane kaalutlus ning kooskõlas
Volikogu on oma otsuse punktides 2.2.5, 2.3.4 - 2.3.9 käsitlenud ja põhjendanud, miks ta ei eelista kaebajat, ning kohtuotsuses vastustajale tehtud etteheide, et seda tehtud pole, on alusetu. Vallavolikogu on õigesti käsitlenud kaebajapoolset andmete esitamata jätmist tema kahjuks rääkiva asjaoluna. Kohus on HMS § 38 lõiget 3, mis paneb haldusmenetluse osalisele kohustuse esitada haldusorganile kõik tema poolt nõutud andmed ning annab haldusorganile andmete esitamata jätmise korral õiguse jätta taotlus läbi vaatamata, ebaõigesti kohaldanud. Otsus, mille sisuks on valik kahe taotleja vahel, on samaaegselt ka eelistatud taotlejat soodustav haldusakt. Kohtuotsus tuleb tühistada ka juhul, kui nõustuda kohtu seisukohaga, et volikogu ei võinud taotlejaid nende põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse alusel reastada. Sellisel juhul oleks selline reastamine olnud käsitletav
lg 6 välise kaalutlusena ning volikogu leidis, et võrdsete taotlejate korral on selliste kaalutluste kasutamine tulenevalt HMS §-st 4 põhjendatud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebajal on volikogu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Vallavolikogu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Leides, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine realiseerub juba tema mitte-eelistamise näol volikogu pool, läks kohus vastuollu oma eelneva järeldusega, et reaalsed tagajärjed kaebaja jaoks saavad tekkida üksnes maavanema korraldusest. FIE Mati Karon vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus need rahuldamata jätta. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud ning on
Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei peagi olema jätkusuutlik, siis on volikogu otsus igal juhul ebaõige ning osa apellatsioonkaebuste väiteid jäävad sel juhul arusaamatuks. Õige on kohtu järeldus, et kuna volikogu on tema käsutuses olnud dokumentide alusel leidnud, et kaebaja põllumajanduslik tootmine füüsilisest isikust ettevõtjana on jätkusuutlik ja seadusest ei tulene sellist tulevikku suunatud eelistust nagu „jätkusuutlikum“, siis ei ole asjakohane ega 5
lõikest 6 tuleneb, et seadusandja on näinud ette võimaluse eelistada FIE-t ilma mingi lisatingimuseta. Kaebaja esitas volikogule kõik talle teada olevad andmed oma põllumajandusliku tootmise kohta, sh ka andmed PRIA-lt saadud toetuste kohta. Kohus leidis õigesti, et kui volikogu juba leidis, et kaebaja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, siis ei ole põhjendatud kaebajale ette heita, et ta täiendavaid selgitusi ja andmeid selle kohta ei esitanud. Käesolevaks ajaks on
lg-t 6 muudetud ning viiendast lausest on välja jäetud sõnad „kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja“. Seega
lg 6 alates 28.03.2009 jõustunud redaktsiooni eelviimase lause kohaselt on vallavolikogul edaspidi õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab seda maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kohus tuvastas kaebajal õigesti kaebeõiguse olemasolu, sest eelhaldusaktide vaidlustamine on lubatav, kui sellega määratakse vältimatult kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Käesoleval juhul on tegemist sellise juhtumiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esimese astme kohus leidis, et volikogu vaidlusalune otsus on antud kaalutlusveaga, ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Vaidlusaluse Koeru Vallavolikogu 27.11.2008 otsuse nr 27 näol on tegemist
§-s 233 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr 24 kinnitatud Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra (määrus nr 24) § 10 lg-s 5 märgitud vallavolikogu ettepanekuga maavanemale ühe taotleja eelistamiseks tulenevalt viidatud sätetes märgitud eelistuse tegemise alustest. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigustatud isikuteks on
lg 2 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja
tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Vallavolikogu vaidlusalusest otsusest nähtuvalt vastavad kaebaja füüsilisest isikust ettevõtjana ja kolmas isik eraõigusliku juriidilise isikuna
lg-s 2 sätestatud nõuetele; kaebaja kohta on volikogu otsuses märgitud, et talle kuulub Koeru vallas ca 75 ha maad, millest 59 ha on maatulundusmaa otstarbega haritav maa, ning kolmanda isiku kohta on märgitud, et tegemist on Koeru valla suurima põllumajandusega tegeleva ettevõtjaga.
lg 6 kuni 28.03.2009 kehtinud redaktsioonis oli sõnastatud järgmiselt (laused 2-5): „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks. Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks 6
lg-s 2 sätestatud nõuetele, on vallavolikogul
lg 6 viienda lause alusel võimalik taotlejaid eelistada järgmistel tingimustel:
lg-s 2 nimetatud juriidiline isik ning kolmandal juhul füüsilisest isikust ettevõtja. Nimetatud eelistuse tegemise kriteeriumid on esitatud alternatiivselt ning on võrdse kaaluga. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine, kui ta vastab
lg 2 tingimustele, ongi iseenesest üheks eelistuse tegemise lubatavaks aluseks ega ole teistest kriteeriumitest olulisem ega ka vähemtähtsam. Ka ei tulene
lg-st 6, et kaks esimesena nimetatud eelistamise tingimust – jätkusuutlik maa senine kasutaja ja jätkusuutlik piirinaaber kohalduks füüsilisest isikust ettevõtja suhtes. Seega kaebaja seisukoht, et kuna ta on füüsilisest isikust ettevõtja ja taotletava maa piirinaaber, siis on tal mitu eelistamise alust, on ekslik ega tugine seadusele.
lõikest 6 ega määrusest nr 24 ei tulene samuti, et jätkusuutlikkuse nõuet saaks kohaldada füüsilisest isikust ettevõtja suhtes. Seetõttu ei saa jätkusuutlikkuse tingimus olla füüsilisest isikust ettevõtja puhul eelistuse tegemisel aluseks, ka ei saa taotlejate vahel valiku tegemisel jätta füüsilisest isikust ettevõtjat kõrvale põhjendusega, et ta pole jätkusuutlik.
lg-st 6 järelduvalt jätkusuutlikkuse hindamisel ei hinnata mitte jätkusuutlikkuse määra, st, et eelistada ei saa seda juriidilisest isikust taotlejat, kes on jätkusuutlikum, vaid hinnata saab üksnes asjaolu, kas taotleja on jätkusuutlik või mitte. Kuna käesoleval juhul vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemisel on volikogu põhjendanud kolmanda isiku eelistamist asjaoluga, et tema põllumajanduslik tootmine on kaebaja omast jätkusuutlikum, siis lähtus volikogu otsuse tegemisel asjakohatutest kaalutlustest.
lg 6 sätestab täpselt otsustusvõimalused, mille vahel valida saab, ning volikogul polnud alust hinnata füüsilisest isikust ettevõtja jätkusuutlikkust ega juriidilisest isikust taotleja jätkusuutlikkuse määra. Et füüsilisest isikust ettevõtjaks oleku kriteeriumi puhul taotleja jätkusuutlikkus
lg 6 kohaselt oluline pole, tunnistab vastustaja ka ise apellatsioonkaebuse punktis 2.2.14. Kuna kaebaja ja kolmas isik on oma kriteeriumite poolest võrdsed ning seadus ega määrus nr 24 ei näe ette, millises järjekorras taotlejaid eelistada, siis on kohalikule omavalitsusele antud õigus ise otsustada, missugust eelistuse alust ja millises järjekorras rakendada. Samas tuleb aga tähele panna, et seadusandja jaoks omab iseseisvat väärtust see, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotleja on füüsiline isik. Seetõttu on ebaõige vallavolikogu otsuse põhjendus, mille kohaselt ei oma viidatud asjaolu asja lahendamisel tähendust. Et seadus nimetab füüsilisest isikust ettevõtjat talle muid tingimusi (jätkusuutlik, piirinaaber, taotletava maa senine õiguspärane kasutaja) seadmata, siis ei ole õige eelistada juriidilisest isikust taotlejat üksnes põhjusel, et tema maakasutus on suuremahulisem, ja jätta füüsiline isik kõrvale põhjendusega, et füüsilisest isikust ettevõtjaks olek iseenesest ei kanna endas valla jaoks mingit iseseisvat väärtust. Põhjendatud pole apellantide väide, et kuna reaalsed tagajärjed kaebaja jaoks saavad tekkida alles maavanema korraldusest, siis ei riku vallavolikogu otsus FIE A. Karoni subjektiivseid õigusi ja tal puudub volikogu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kuigi vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsuse langetab maavanem, teeb valiku taotlejate vahel volikogu ning 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.