Obsah (5)

§ 218§ 187§ 231§ 230§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-3348 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.201

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 08.07.2008 alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama kostjale ehitustöid objektil aadressiga Räime 50 Tallinnas. Täpsemalt seisnes hageja poolt teostatav töö objektile piirdeaia ja väravate ehitus- ning paigaldustööde teostamises. Hageja lõpetas lepingujärgsed tööd tähtaegselt, s.o. 19.08.

1. Tööd olid objektil hageja poolt nõuetekohaselt lõpetatud ning mingisuguseid pretensioone ei ole kostja tööde osas hagejale esitanud. Pärast tööde valmimist pöördus hageja korduvalt kostja poolse kontaktisiku poole sooviga vormistada lepingujärgsed dokumendid. Vastavalt lepingu p-le 5.
2. esitas hageja kostjale tutvumiseks tööde üleandmise akti, mida kostja aga hagejale allkirjastatult ei tagastanud. K. K. selgitas hageja esindajale, et kuna objekti algne tellija ei ole soostunud mõningaid kostja (või teiste alltöövõtjate) poolt teostatud töid vastu võtma, on objekti lõpetamine veninud, mistõttu puuduvad vahendid rahalised vahendid ka hageja teostatud tööde eest tasumiseks. Kuna kostja kogu 2008.a oktoobrikuu täiesti alusetult aktide allkirjastamisega viivitas, edastas hageja 06.11.2008.a kostjale akti ja arve tähtkirjaga. Lisatud kaaskirjas tegi hageja veelkordselt ettepaneku tööd nõuetekohaselt akteerida ja juba väljastatud arve tasuda. Lisaks avaldas hageja kostjale valmisolekut vajadusel kokku leppida täiendavad tingimused tööde eest tasumise osas. Pöördumisele kostja ei vastanud. Pideva helistamise tulemusena soostus K. K. lõpuks 2008 novembrikuus akti allkirjastama ja akti vastu võtma. Sealjuures seadis ta omapoolseks tingimuseks, et esialgselt edastatud akt ja arve tuleb novembrikuu kuupäevadega ümber vormistada, kuna muidu ei saavat kostja raamatupidamises dokumendid heakskiitu. Hiljem soostus hageja siiski arvet ja akti kuupäeva muutma tingimusel, et tööde teostamise perioodi aktis tegelikkusele vastavalt kajastatakse, arve tähtaeg on lepingus kokkulepitust lühem ning pooled kohaldavad tähtaja ületamisel tavapärasest kõrgemat viivitusintressi. 24.11.2008 õnnestus hageja lepingulisel esindajal dokumendid üle anda. Dokumendid võttis allkirjaga vastu K. K.. Vaatamata sellele, et arvele antud allkirjaga kohustus kostja arve tasuma hiljemalt 29.11.2008, tasus kostja arve tegelikkuses alles 30 päeva hiljem. Seetõttu esitas hageja kostjale kokkulepitud tingimustest lähtuvalt viivisarve, mille tasumisest kostja aga omapoolse kirjaga keeldus. Arve tasumise tähtaja ja viivise määra 0,25 % tasumata summalt päevas leppisid pooled kokku 24.11.2008 üleantud arvel. Kostja esindajana allkirjastas arve projektijuht K. K., kes tegutses vastavalt lepingu p-le 9.5.
3. kostja volitatud esindajana. Kostja on lepingu täitmisel toiminud kostja suhtes pahauskselt ning viivitanud täiesti alusetult tööde eest tasumisega enam kui kolm kuud. Kostja keeldumine viivisarve tasumisest põhjendamatu. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks viivisarvel näidatud viivitusintress summas 21 721,35 krooni ning hageja menetluskulud mõista välja kostjalt. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub hagivalduses viidatud võlasuhte tekkimise alus. Kostja on tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel hageja poolt teostatud tööde eest täies ulatuses. Hagi aluseks olevat hageja poolt koostatud arvet 215M08 ei saa käsitleda VÕS § 13 mõttes lepingu muudatusena, millega oleks kokku lepitud viivise määr teostatud ehitustööde eest mittetähtaegse tasumise korral. Hageja poolt teostatud tööd on tehtud tähtaega ületades ja puudustega. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2 Poolte vahel puudus vaidlus asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtu leping. Pooled on lepingu p-des 5.6-5.8 leppinud kokku maksetähtaegades, millised on vastavalt 3060 päeva. Kostja on arve 215M08 tasunud 30 päeva arve saamisest. Kostja on tähtajaliselt tasunud hagejale arvel näidatud summa ning eeltoodust tulenevalt puudus alus viivise nõudmiseks. Asjaolu, et kostja esindaja K. K. on andnud allkirja arvele, millele järgneb tekst: „Olen arve kätte saanud ja nõustun arve tingimustega“, ei saa käsitleda lepingu muudatusena VÕS § 13 mõttes. Arvega ei saa muuta lepingu tingimusi. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et arvele on kättesaamise ja tingimustega nõustumise kohta allkirja andnud kostja volitatud esindaja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Aiaekspert palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 21 721,35 krooni. Menetluskulud mõista välja kostjalt. Õige ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saanud pooled esitatud kujul sõlmitud lepingu tingimusi muuta. Arve vormistati uutel tingimustel ümber poolte vastavasisulise kokkuleppe alusel, seega muudeti kokkuleppel ka varem kehtinud lepingutingimusi. Vastava kokkuleppe sõlmisid pooled vastastikuste ettepanekute aktseptimisega. Sellise kokkuleppe sõlmimisele viitavad kõik tõendid. Kostja ei ole hageja seisukohtadele täiendavate kokkulepete sõlmimise kohta vastuväiteid esitanud. Lisaks eelnevale on kohus ekslikult hinnanud hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid. Vaidlusalune arve esitati kostjale 24.11.2008 ning arve tasus kostja 29.12.2008, mis on 35 päeva pärast arve saamist. Seega on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja rikkus lepingut isegi juhul, kui lugeda siduvaks esialgsed lepingutingimused ning asub ekslikult seisukohale, et kostja on arve tähtajaliselt tasunud. Vastavalt

§ 231

lg-le 2 ei vaja poole faktiväide tõendamist kui vastaspool selle omaks võtab.

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse faktiväite omaksvõttu, kuni vastaspool faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ei vaidlusta ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Menetluse käigus ei ole kostja vaidlustanud hageja neid väiteid, mis puudutavad arve maksetingimuste muutmise aluseks olnud läbirääkimisi ja kokkuleppeid. Seega oleks kohus pidanud lugema tõendatuks hageja väited, mille kohaselt esitas hageja kostjale ümberkujundatud arve alles pärast seda, kui pooled olid kokku leppinud uute maksetingimuste kohaldamises. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.09.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub sellest, et poolte vahel oli sõlmitud 08.07.2008 alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama kostjale ehitustöid objektil aadressiga Räime 50 Tallinnas. Täpsemalt seisnes hageja poolt teostatav töö objektile piirdeaia ja väravate ehitus- ning paigaldustööde teostamises. Pooled vaidlevad selle üle, kas 24.11.2008 arvega 215MO8 pooled muutsid 08.07.2008 sõlmitud alltöövõtulepingut nagu väidab hageja. Nii hagiavalduses p-s 1.4 kui ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingut muutsid pooled 2008 novembris suulises vormis viiviste ja maksetähtaja osas. Selle kokkuleppe alusel esitati kostjale 24.11.2008 arve 215M08 (t.l.26). Hageja möönis ringkonnakohtu istungil, et 3 nimetatud arve allkirjastamisega pooled alltöövõtulepingut ei muutnud. Kostja on kogu menetluse kestel eitanud suulisi kokkuleppeid alltöövõtulepingu muutmiseks viiviste ja maksetähtaja osas. Kostja seletuste kohaselt toimusid 2008 novembris tihedad läbirääkimised alltöövõtulepingu täitmise osas hagejaga elektronkirjade vahetamise teel ning mitte üheski neis ei olnud juttu alltöövõtulepingu muutmisest viiviste ja maksetähtaja osas. Hageja pole ka selliseid elektronkirju esitanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks, mille kohaselt pooled muutsid 2008 novembris suulises vormis alltöövõtulepingut viiviste ja maksetingimuste osas. Peale selle nähtub lepingu p-st 2.8, et kokkulepped muudatuste mõju kohta lepingule tervikuna, sh tööde teostamise ajagraafikule või lepingujärgsele tasule, vormistatakse kirjalikult lepingu lisana (t.l.20). Alltöövõtulepingu p-dest 2.24, 2.25.2, 3.2, 5.9 nähtub, et praktiliselt kõikide lepingu täitmisest tõusetunud probleemidest tuli lepingupoolt teavitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda kinnitab ka kostja oma seletustes, et suhtlemine hagejaga toimus elektronkirjade vahetamise teel. Vastavad elektronkirjad on ka asja materjalidele lisatud ja neist ei nähtu, et pooled pidasid läbirääkimisi viiviste ja maksetähtaja muutmise üle. Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata, kuna tõendamist ei ole leidnud alltöövõtulepingu muutmine VÕS § 13 mõttes. Ebaõiged on apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole kostja esitanud vastuväiteid läbirääkimiste toimumise kohta lepingu muutmiseks viiviste ja maksetingimuste osas. Kostja on juba vastuväidetes maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et poolte vahe ei olnud lepinguga ega ka muul viisil kokku lepitud viivisintressi, mistõttu puudub alus viivisearve esitamiseks (t.l.6 pöördel) ja vastuväidetes hagile (t.l.37). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevata otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta

§ 171

lg 1 alusel jätta hageja OÜ Aiaekspert kanda.

174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Reet Allikvere Ülle Jänes Ele Liiv 4