) § 627 lg. 1 järgi hagejale teenuse osutamise eest tasu maksta. Hageja kulu, mis on näidatud arvetel, tuleb tegelikult käsitleda teenustasuna. Tähtis on kõnealuse 3%-lise määra tegelik sisu. Nõude materiaalõigusliku alusena viitas hageja veel asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõigetele 1, 4 ja 5, § 75 lõikele 1, korteriomandi seaduse (KOS) § 15 lg. 6 punktile 3 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lõikele 4 ning alternatiivselt
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puuduvad lepingust või seadusest tulenevad võlakohustused hageja ees. Hageja ei ole kunagi kuulunud XXXXXXXXXXX XX kaasomanike hulka. Hageja on teinud toiminguid, sõlminud lepinguid kaasomandis oleva asja remontimiseks või kindlustamiseks, mida saab hinnata kui kaasomandi valdamist ja kasutamist. AÕS § 72 lg. 1 järgi kuulub kaasomandi valdamisõigus ja kasutamisõigus ainult kaasomanikele. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi käsutustehingut, millega oleks hagejale üle antud kostjale kui kaasomanikule kuuluvad õigused ja kohustused kinnistu valdamise ja kasutamise osas. Seega on hageja sõlminud hagis näidatud lepingud ja teinud kulutusi kostja esemele õigusliku aluseta, sest kostja ei ole talle andnud õigust tegu teha või kohustanud seda tegema. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ka muid kokkuleppeid, mis annaksid hagejale õiguse tegutseda kaasomandi valdamisel ja kasutamisel kostja nimel ning esitada sellest tulenevalt nõudeid kostja vastu.
§-le 1041 võttis hageja ise omaks faktiväite, et peab end kinnistutega seotud lepingute sõlmimisel isikuks, kes ei ole selleks õigustatud ega kohustatud. Samas ei ole kostja isik, kes kinnistu mõttelise osa kaasomanikuna oleks ainuisikuliselt olnud kohustatud kinnistuga seotud lepinguid sõlmima. Kaasomanikud olid ühise tegutsemise lepinguga kokku leppinud selles, et kokkulepete sõlmimine, nende täitmisega seonduv asjaajamine ning kontroll tehakse ülesandeks mitte kostjale, vaid teisele kaasomanikule Vera Kovalenkole. Kostja ei ole see isik, kelle eest hageja väidetavalt kohustusi täitis.
2 järgi oleks õigusliku aluseta kostja esemele kulutusi teinud hagejal tekkinud nõudeõigus kostja vastu eeldusel, et ta kulutuste tegemise kavatsusest oleks kostjat õigeaegselt teavitanud. Kulutuste tegemise kavatsusest teatamine pidi tähendama seda, et hageja oleks pidanud juba enne lepingu sõlmimist andma piisavat teavet kavandatavatest töödest ja toimingutest, võimaldamaks kostjal võtta seisukohta selles, kas ta kiidab toimingu heaks ning nõustub lepingust tuleneva kohustusega ühinema või mitte. Hageja ei ole hagis nimetatud lepingute sõlmimise eel
2 punktist 2 tulenevat teavitamiskohustust kunagi täitnud. Kostja on hageja poolt tehtud kulutustest teada saanud alles siis, kui hageja on arve esitanud, tööde tegemisest on ta teada saanud töid teinud töömeestelt. Küsimusele, kes tööd on tellinud, on vastatud, et OÜ Sergei Megalatii. Hageja poolt esitatud arvete nr. 27,
järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja kohustub aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja leiab, et tema nõudeõigus kostja vastu tuleneb
lõikest 1, mille järgi juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja hinnangul on hageja ja kaasomanike vahel kokkulepe tasu maksmiseks, mis on tõendatud hageja poolt kaasomanikele esitatud arvetega ja hageja pangakonto väljavõtetega. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja kostja eest kohustusi täitnud, hageja ei ole kostjalt küsinud lepingu sõlmimiseks juhiseid, hageja ei ole kostjat teavitanud ka lepingute täitmisest. Kostja hinnangul saaks hagejal olla kostja vastu nõue üksnes juhul, kui poolte vahel oleks kirjalik leping.
1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega ning lg. 3 järgi kokkulepe, millega käsundiandja kahjuks kaldutakse kõrvale sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et arvete tasumise juures ei ole oluline teavitamine, vaid see, kas hageja kirjeldatud toiminguid oli vaja teha või mitte.
§-st 624 tuleneb, et seadusandja on pidanud oluliseks teavitamiskohustust ning juhul, kui teavitamiskohustust ei järgita, sõlmitakse vastav kokkulepe kirjalikult. Veenvad on tunnistaja O. S. ütlused selle kohta, et hageja planeeritavatest või teostatavatest töödest kostjat ei informeerinud ning väljakujunenud praktika oli see, et töödest sai kostja teada siis, kui need juba käisid või siis kostjale esitatud arvetelt. Kostja on hagejale kahel korral kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu sellise praktikaga. 6
järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kostja vastuväite kohaselt oleks hagejal nõudeõigus kostja vastu eeldusel, et hageja oleks kostjat kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teavitanud, s. o., kui hageja juba enne lepingu sõlmimist oleks andnud piisavat informatsiooni kavandatavatest töödest ja toimingutest, plaanidest ja eelarvetest, võimaldamaks kostjal võtta seisukoht selles, kas ta kiidab toimingu heaks.
1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi lg. 2 p. 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Hageja leiab ekslikult, et määrav ei ole teavitamine, vaid see, et toimingud oli vaja teha. Tunnistajad V. K. ja R. K. oma ütlustes üksnes eeldasid, et ilmselt hageja esindaja T. T. käis teavitamas ka kostjat, kuna tunnistajaid T. T. teavitas remonttöödest. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et kostja teavitamine ka tegelikkuses toimus. Arvestades kostja enda istungil antud seletust ning ka tunnistajate G. J. ja O. S. ütlusi, on tõendatud, et hageja ja kostja ning hageja esindaja T. T. suhted olid konfliktsed ning T. T. ei pruukinud kostjaga suhelda samal määral nagu V. K. või R. K.iga.
2 p. 2 tuleb tõlgendada teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral teise isiku asja lubamatult ajanud isiku, s. o. hageja kahjuks. Vastupidiselt hageja arusaamale ei ole sealjuures määrav, kas keegi on teise kasuks objektiivselt midagi teinud.
1 kohaldamise eelduseks on 7 see, et ei esine ühtegi
Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kulutuste tegemise kavatsusest ei olnud kostjat õigeaegselt teavitatud. Seega ei ole hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõudeõigust. Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja poolt esitatud arvete nr. 27, 21 ja 15 osas, kokku summas 10.643, 41 krooni. TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS kuni 1. juuli 2002. a.) § 113 lg. 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (
RakS) § 9 lg. 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s ning
-s aegumise kohta sätestatut ka enne
-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
-s sätestatud aegumistähtaega alates
§-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust.
kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s. h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on
5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et kostja kavatsused olid suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata arvetel näidatud summad. Hageja seda tõendanud ei ole. Kostja selgitab
1, § 619, § 627 lg. 1 ja § 628 lg. 2 ja 3 alusel. Kohus on hageja lepingulist nõuet kontrollinud, kuid jõudnud ebaõigetele järeldustele. Käsundusleping
3 kohaselt ei pea olema sõlmitud kirjalikus vormis ning vorminõuete rikkumise tõttu ei ole leping tühine.
3 loob erandi üksnes käsundisaaja ja käsundiandja vahelisele suhtlemisele ning käsundisaaja teavitamiskohustusele, kuid sellest ei tulene käsunduslepingu kirjaliku vormi nõuet. Maakohus oleks pidanud seisukoha võtma asjas esitatud tõendite osas ning hindama ja põhistama, millest tulenevalt saab väita, et poolte vahel lepinguline suhe puudub ning miks hageja esitatud tõendid ning argumendid ei ole piisavad. Lepingulise suhte olemasolu poolte vahel on piisavalt tõendatud.
§-s 624 sisalduv käsundisaaja teavitamiskohustus on kõrvalkohustus. See tähendab, et kohustuse rikkumine ei too endaga kaasa lepingu lõppemist, samuti ei saa käsundiandja sellele tuginevalt keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s. h. jätta käsundisaajale tasu maksmata. Kui käsundisaaja rikub teatamiskohustust, on see üksnes kahju hüvitamise nõude aluseks. Sellised kostja nõuded ja väited menetluses puuduvad. Ka tunnistaja O. S. on väitnud, et hageja ja majaelanike (s. h. kostja) vaheliseks praktikaks oli, et tööde täpsemad asjaolud teatati tööde tegemise käigus. See ei tähenda, et tööde tegemiseks puudus pooltel kokkulepe. Kokkuleppe olemasolu on jätnud kohus kontrollimata. Ka tunnistaja T. T. on väitnud, et tööde teostamise ja tellimise vajadusest on kostjat eelnevalt teavitatud, tööde täpsem sisu aga avati tööde tegemise käigus. Seega oli kostja tööde tegemisest iseenesest teadlik ning sellekohased vastuväited ei ole õiged. Kohtuotsuse viited XXXXXXXXXXX XX majaelanike koostöö-, ühise tegutsemise jms. lepingutele ei ole asjakohased. Sellised kaasomanike kokkulepped kehtivad üksnes kaasomanike vahel, mistõttu neil ei ole mõju hageja kui kolmanda isiku suhtes. Selliste kokkulepete eiramine, s. h. kokkulepetega antud esindusõiguse mitterealiseerumine ei tähenda, et hagejal ei võinud kostja ja teiste kaasomanikega tekkida käsundilaadset õigussuhet. Kaasomanike koostöö- ja ühise tegutsemise lepingute olemasolu ei välista kaasomanike muid kokkuleppeid, s. h. suuliselt kokku lepitud operatiivset lahendamist vajavaid omavahelisi kooskõlastusi ning kokkuleppeid. Sama on leidnud Riigikohus lahendis 3-2-1-107-07. Maakohus ei ole hageja lepinguväliste nõuete olemasolu ja maksmapandavust korrektselt kontrollinud. Hageja on esitanud nõude põhistusena erinevad nõudealused alternatiivselt. Kohus, jättes hageja lepingulise nõude rahuldamata, on õigustamatult jätnud kontrollimata hageja muud potentsiaalsed nõuded, s. h. lepingusarnastest võlasuhetest, eelkõige käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded. Tegu võib olla käsundita asjaajamisega hageja poolt. Nii on Riigikohus märkinud, et kui üks isik on tegutsenud teise isiku kasuks ning tegutsemine ei ole toiminud lepingulisel baasil, tuleb esmajärjekorras kontrollida
Käsundita asjaajamine võib muuhulgas seisneda teise isiku eest kindlustusmaksete maksmises või muus teise isiku kasuks tegutsemises, kui ei lepitud eraldi kokku osutatud teenuste eest tasu maksmises. Hageja tegevus kvalifitseerub ehtsa õigustatud käsundita asjaajamisena, kuna on täidetud
1 eeldused. Hageja ei ole ajanud enda asja, vaid kostja asja seeläbi, et on kostja omandile teinud erinevaid parendustöid ning sõlminud kostja huve kaitsvaid lepinguid. Hageja ei ole tehtud sooritustest ise erinevalt kostjast kasu saanud. Kui kohus leiab, et pooltevahelise lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis puudub tehtud sooritusteks tehingust või seadusest tulenev õigustus. Kostja kasuks ja tema omandile erinevate 9 parendustööde tegemine olukorras, kus parendustööd aitasid ära hoida kostja ja teiste kaasomanike omandi edasise kahjustumise, hävimise jms., samuti kaitsesid kostja ning teiste kaasomanike kasuks sõlmitud lepingud otseselt nende huve (nt. kindlustuslepingu puhul), on objektiivselt soodustatu huvides. Kuna kostja ning teised kaasomanikud on hageja tegutsemisest saanud otsest kasu ning asjaajamine on vastanud nende huvidele, oleks äärmiselt ebaõiglane ning poolte huvisid mittearvestav, kui hageja kui heauskne asjaajaja ei saaks asjaajamisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Selline lõpptulemus pärsiks kokkuvõttes ühiskonnas heauskselt tegutsevate asjaajajate tegevust ning positiivset omaalgatust. Hageja tehtud kulutuste vastavust soodustatu huvile ning tegelikule (objektiivsele) tahtele kinnitab ka asjaolu, et kõik teised kaasomanikud on leidnud, et tehtud tööd ja sõlmitud lepingud on õigustatud ja vajalikud, ning on esitatud arvete eest tasunud. Selles osas vaidlus puudub. Teostatud asjaajamine ei ole sellise iseloomuga, et üks kaasomanik saaks hageja asjaajamisest teistmoodi kasu kui ülejäänud kaasomanikud või ei saaks üldse kasu. Seega on asjaajamine objektiivselt õigustatud ning vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele
1 p. 2 tähenduses. Teiste kaasomanike poolt hageja tegutsemise aktsepteerimine ja arvete tasumine omab tähendust ka AÕS § 72 lõikest 1 tulenevalt, sest valdamise ja kasutamise mõistega selle normi tähenduses on hõlmatud ka hageja asjaajamise tulemusena tehtud tööde ning sõlmitud lepingute tulemused (s. t. parendustööd ja sõlmitud lepingutest tulenevad hüved on käsitletavad kaasomandi valdamise - kasutamisena). Sellest tulenevalt võib kaasomandi valdamine - kasutamine ühises asjas toimuda kaasomandi enamuse tahte kohaselt. Olukorras, kus ülejäänud kaasomanikud, kellele kuulub enamus ühises asjas, on andnud nõusoleku hageja asjaajamiseks, on kaasomanike enamuse antud nõusolekul mõju kõigile kaasomanikele. Kaasomanike enamuse nõusolek omab tähendust ka
1 punkte 1 ja 2 silmas pidades. Käsundita asjaajamine on õigustatud muuhulgas siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kuna kaasomandi valdamine ja kasutamine toimub enamuse tahte kohaselt, siis tuleb kaasomandis oleva asja ning kaasomanike suhtes teostatud asjaajamist hinnata läbi kaasomanike enamuse tahte. Kuna kaasomanike enamuse kohaselt on asjaajamine vastanud kaasomanike huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, samuti on kaasomanikud esitatud arvete maksmisega asjaajamise heaks kiitnud, tuleb asjaajamine lugeda õigustatuks ka kostja suhtes. Asjaajamise tagajärjel kulutuste hüvitamise ning tasu maksmise nõude on hageja kaasomanikele
1 ja 2 alusel esitanud mitte kui solidaarvõlgnikele, vaid vastavalt soodustatule langenud osale. Hageja on kostjale esitanud arveid üksnes vastavalt temale langeva osa suurusele. AÕS § 75 lg. 1 alusel kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kui puuduvad
1 kohaldamise eeldused, võib nõue põhineda alusetust rikastumisest tuleneval nõudeõigusel. Kohus on õigustamatult jätnud kontrollimata
Taoline nõue eeldab, et kostja on rikastunud võlausaldaja arvel – hageja on teinud kostja omandile kulutusi, mille tulemusena kostja on kasu saanud ja rikastunud; kostja rikastumine on toimunud võlausaldaja soorituse kaudu - hageja tegevus tööde organiseerimisel ja lepingute sõlmimisel on käsitletav sooritusena soorituskondiktsooni mõttes. Aset on leidnud võõra vara suurenemine hageja tegevuse tulemusena (selles osas puudub vaidlus). Võlausaldaja soorituseks puudub õiguslik alus - kui kohus leiab, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis on tehtud sooritused õigusliku aluseta. Puuduvad § 1028 lõikest 2 tulenevad soorituskondiktsiooni välistavad asjaolud. 10 Kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes kohtuotsuses põhjendamata, miks ei kuulu hagi rahuldamisele
Hagiavalduses on esitatud asjaolud, mis annavad õigustuse
1 tuleneva kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks juhul, kui nõue ei kuulu rahuldamisele eelnevalt esitatud nõudenormide alusel. Hageja on esitanud hagis asjaolud, mis täidavad
1 tuleneva nõude eeldused. Kui võlgnikul on nõude maksmapaneku suhtes vastuväiteid, lasub vastuväidete esitamise ja tõendamise koormus võlgnikul.
2 p. 2 ei ole nõuet välistava asjaoluna kohaldatav, kuna menetluses esitatud tõendid räägivad sellele vastu. Kohus jättis märkimata, millistele tõenditele, s. t milliste tunnistajate ütlustele tuginevalt võib väita, et võlausaldaja ei ole kulutuste tegemisest õigeaegselt teavitanud. Kui kohus ei ole tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi põhistanud konkreetsete tõenditega, on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kuna hageja on kostja esemele teinud kulutusi mitmete erinevate soorituste näol, siis tuleb kohtul võtta seisukoht iga tehtud soorituse ja kulutuse osas eraldi. Kohus seda teinud ei ole. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust nõude aegumise osas. Tahtlus kui süü vorm tähendab õigusvastase tagajärje soovimist. Tahtlus rikkuda võlasuhtest tulenevat kohustust võib seisneda ka võlgniku poolt kohustuse teadlikus ja eesmärgipärases täitmata jätmises. Võlgnik, valides, kas võlgnetav kohustus täita või mitte, tegutseb tahtlikult, kui otsustab kohustuse täitmata jätta. Sellises otsuses väljendub võlgniku tahe tuua oma käitumisega kaasa õigusvastane olukord ehk jätta täitmata oma kohustus. Õigusvastase tagajärje saabumine (kohustuse mittetäitmine) vastab ka võlgniku soovile. Hagi esitamise tähtaeg on TsÜS § 146 lg. 4 alusel kümme aastat ning nõuded ei ole aegunud. Kohus ei ole tõendeid hinnanud õiguspäraselt ja kooskõlas tõendite hindamise põhimõtetega. Samuti on kohus kohtuotsuses käsitlenud tõendeid selektiivselt, jättes andmata hinnangu kohtuotsuse tegemise seisukohalt olulist tähendust omavatele tõenditele. Tunnistajate T. T., R. K. ning V. K. tunnistustega on tõendatud, et hageja teostatud tööd on olnud objektiivselt vajalikud ning vastanud seeläbi kaasomanike huvile ja tegelikule tahtele (näit. avarii jms. hädavajalikud tööd). Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt ei toimu majas midagi omanike nõusolekuta ning tööde osas käiakse alati omanike juurest läbi, hoiatatakse ja selgitatakse olukorda, remonditööde tegemine eeldas kindlustuslepingu sõlmimist. Tunnistaja R. K. kinnitas, et kaasomanikud olid tuvastanud, millised tööd tuleb teha, sellele järgnes tööde tegemine. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt oli kindlustuslepingute sõlmimine omanike sooviks. Maakohus on jätnud need tunnistajate väited hindamata. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsust tehes on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis vastavalt TsMS 656 lg. 1 punktile 5 ja lõikele 2 toob kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Nii tühistab ringkonnakohus TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg. 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste, lõikes 1 loetlemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ning kohus on olulisel määral jätnud täitmata ka eelmenetluse ülesanded. 11 TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Osundatud sätete koosmõjust nähtub, et seaduslik ja põhjendatud on kohtotsus, milles kohus tõendeid hinnates on tuvastanud, millised elulistest asjaoludest, millele hagi alusena on tuginetud, on tõendatud ja millised mitte, ja tuvastatud faktiliste asjaolude kogumit nõudenormi koosseisuliste asjaoludega võrreldes on jõudnud järeldusele hagi rahuldamise võimalikkuse kohta. Seejuures peab otsus olema loogiline ja vastuoludeta. Täpsemad nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta, sest selles ei ole tuvastatud asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumit, pooltevahelise õigussuhte olemasolu või puudumine on jäetud tuvastamata ning õigussuhe – eeldusel, et see on olemas – kvalifitseerimata. Vaidluse all ei ole, et Tallinnas XXXXXXXXXXX XX asuv kinnisasi kuulub seitsme kaasomaniku, sealhulgas kostja kaasomandisse, ning et hageja on teinud teatud kulutusi seoses kinnistul asuva elamuga. Vaidluse all ei ole ka, et hageja esitas kostjale tehtud tööde eest rea arveid, millest kostja osa tasus ning jättis osa arveid osaliselt või täielikult tasumata. Samuti ei vaielda järgmiste asjaolude üle:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.