) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt hagiavalduses 9483.90 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist summas 3 500 krooni. Samuti taotleb hageja TsMS § 367 sätestatule tuginedes kostjalt hagiavalduse esitamisest alates põhivõlgnevuselt arvestatava viivise – 0,15% tasumist iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ning arvetest, viivise arvestus, ärakirjad nõudeloovutamise teatisest ja võlateatisest ning teenuste kasutamise üldtingimustest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II. II. Kostja vastuväited 08.04.2010 esitatud kirjalikus vastuses on kostja nõustunud hageja nõutud põhivõlaga, vaidlustades samas viivisnõude ja nõutud menetluskulude suuruse. Kostja on viibinud alates 2008.a. kinnipidamiskohas ning ei ole saanud tekkinud võlgnevust tasuda. Kostja avaldas ka soovi osa võtta kohtuistungist III. III. Kohtuistungil Kohtuistungil 07.05.2010 tuvastati. Hageja jäi hagiavalduses toodud asjaoludel võlanõude juurde, vähendades samas kostjalt nõutavat summat põhinõudes sisalduva käsitluskulu (1000 krooni) võrra ning viivisnõuet sama summa võrra. Hageja nõudeks jäi kostjalt kokku 7 483.90 krooni väljamõistmine, millest põhivõlgnevus moodustab 3 742.54 krooni ja viivisvõlgnevus vastavalt 3 741.45 krooni. Hageja loobus ka kostjalt TsMS § 367 alusel hagiavalduses nõutud lisanduvast viivisnõudest. 2 Hageja volitatud esindaja kinnitas kohtuistungil 07.05.2010, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Kostja ei ole ka hagejale teatanud lepinguliste kohustuste täitmisel esinevatest takistustest, mistõttu hageja jääb kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt ka viiviste väljamõistmise nõude juurde. Kompromissi sõlmimine kostjaga ei ole hageja hinnangul võimalik, sest kostjal puuduvad vangistuses viibimisest tulenevalt kompromissi täitmist võimaldavad sissetulekud. Hageja palub hagi rahuldada tema poolt kohtus vähendatud põhivõlgnevuse ja viiviste nõudeskokku summas 7483.90 krooni - ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja nõustus hageja esitatud põhivõlgnevuse vähendamisega. Kostja väitel oli ta teatanud hagejale juba 2008.a. võlgnevuse tasumise võimatusest seoses kinnipidamiskohas viibimisega. Hagiavalduses inkassofirma poolt esitatud viivisnõude ja menetluskulude nõudega ta ei nõustunud. Võlg on tasumata ja vahendeid selle tasumiseks tal ei ole. Kostjal on jäänud karistust kanda vangistuses veel rohkem kui aasta ning vanglas mingit tööd teha ei võimaldata. Samuti on kostja vastu täitmisel teisigi võlanõudeid, sealhulgas pangalaenud, millised nõuded on hageja esitatust tunduvalt suuremad. IV Maakohtu otsus ja selle põhistus. Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja hageja volitatud esindaja poolt kohtuistungil vähendatud nõude ulatuses. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad AS Elisa Mobiilsideteenuste ja kostja vahel 01.11.2006 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingust.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja võtab omaks, et ta rikkus lepingut, jättes lepingus sätestatud alustel ja tähtajaks tasumata AS Elisa Mobiilsideteenuste poolt temale osutatud teenuste eest, samuti jättis tasumata ettenähtud järelmaksulepingu maksed. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik on võlgnevuse tasumisel olnud viivituses alates 18.02.2007. Võlgnevuse suurust ja selle tasumisega viivitamist võlgnik ei ole vaidlustanud.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on piirdunud kostja vastu rahaliselt nõudelt viiviste arvestamisel hagiavalduse esitamise seisuga ja seda heas usus tegutsedes - kuni kohtus vähendatud põhivõla suuruseni. Kohtuistungil kostja hageja vähendatud nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole hagejat ka teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohus leiab, et kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav ning rahalise kohustuse täitmata jätmisega vastavalt seaduses sätestatule esitatud viivisnõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku summa 7 483.90 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 3 742.45 krooni ja viivis 3 741.45 krooni. Kohtukulude jaotusest 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel kohtuistungil hageja poolt vähendatud ulatuses kuuluvad menetluskulud vastavalt rahuldatud nõudele kostja kanda jätmisele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri (ka hagiavalduses märgitud õigusabikulude kohta) ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 442; 452 ja 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.