2-10-11447/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Anu Sepp Otsuse kuulutamise aeg ja

1. mai 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-11447 Hagi ese Elatise nõue Menetlusosalised Hageja: V S-T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx x-xx Kostja: C S isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxx xxx.xxx-xx Esindaja: Martin Kirsipuu RKM Solution registrikood OÜ 11489292, asukoht: Tallinn, Pirita tee 20 Kohtuistungi toimumise aeg 6.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista C S V S-T kasuks A S (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates elatishagi esitamisest, so 10.03.2010.a. kuni A S täisealisuseni või kui A S täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni. Menetluskulude jaotus Riigilõivu osas jäävad menetluskulud riigi kanda, muud menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna 2 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõuded Poolte abielust on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar A S. Abielu lahutati x.xx.xxxx.a. Kooselu lõppemisest alates on tütar elanud koos hagejaga. Kostja on tütart materiaalselt toetanud, kuid ebaregulaarselt ja hageja hinnangul ebapiisavalt. Lahku minnes leppisid pooled kokku, et kostja annab lapse ülalpidamiseks hagejale 1000 krooni kuus. Nimetatud kokkulepet kostja täitnud ei ole, vaid on toetanud üksikuid kulutusi lapse vaba aja veetmisele või tarbeesemetele ja sedagi hageja igakordsel nõudmisel. Hageja taotleb kostjalt tütre ülalpidamiseks igakuise elatisraha väljamõistmist summas 2175 krooni. Kostja seisukoht Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada, kuid leiab, et hageja nõue on põhjendamatult suur. Laps on nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja juures ja seega ka tema ülalpidamisel. Kostja soovib, et aeg, mille vältel laps on tema juures, oleks veelgi pikem. Seeläbi võtaks kostja endale ka rohkem kohustusi. Kostja on valmis hagejale igakuiselt maksma 1800 krooni, so summa, milline katab lapse kommunaal-ja söögikulud. Riideid ja koolitarbeid soovib kostja lapsele ise osta, kuna pooltel on erimeelsusi lapse vajaduste osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt PS § 60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja tunnistab, et on hagejat lapse ülalpidamisel toetanud ebaregulaarselt ning tema-poolne ülalpidamiskohustuse täitmine on seisnenud eelkõige lapse enda juurde võtmises ja üksikute hageja poolt nimetatud kulutuste kandmises. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõuetekohaselt, tuleb temalt vastavalt PS §-le 61 lg.1 ja 70 lg.1 elatis välja mõista alates elatishagi esitamisest. PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatisrahana, lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on elatisraha suuruse määramisel lähtunud minimaalsest, millega lapse ülalpidamisel toime tulla ja milline summa PS § 61 lg.4 tulenevalt on ka seaduses ettenähtud elatisraha alammäär. Sama seaduse lg.6 kohaselt võib kohus vähendada elatisraha suurust alla seaduses ettenähtud alammäära vaid juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kõnesoleval juhul kohus selliseid asjaolusid ei näe. Kostja soov lapse riietele ja meelelahutusele kuluvad summad elatrisrahast välja jätta ja seetõttu elatisraha vähendada 1800 kroonile kuus, ei ole põhjendatud. Kui vanemad elavad lahus, on lapsega kooselaval vanemal kahtlemata parem ja õigem ülevaade lapse tegelikest vajadustest ja seetõttu ka otsustusõigus selle üle, millised kulutused on vajalikud, olulised ja esmatähtsad. Seda enam, et hageja poolt taotletud elatisraha katab lapse minimaalsed vajadused ega sisalda kulutusi, mille üle võiksid vanemad erinevatest väärtushinnangutest või millesti muust lähtuvalt diskuteerida ja soovitavalt konsensuse saavutada. Kohtunik: Anne Randjärv 3