kohaselt on tehingu aegumistähtaeg kolm aastat, tähtaeg ei ole peatunud ega katkenud. Hageja nõudeõigus tekkis 2004.a ja on käesolevaks ajaks aegunud. Kohus otsustas 22.02.2010.a määrusega kaja rahuldada ja taastada tsiviilasja menetlus. Hageja esitas 25.03.2010.a kostja vastuväidete kohta oma seisukoha. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja sõlmis kostjaga liitumislepingu 07.07.2004.a. Kostja täitis oma kohustusi kohaselt kuni 2007.aasta veebruari kuuni. Hageja esitas kostjale arve nr B07014370296, mille makse laekumistähtaeg oli 20.02.2007.a. Kostja on jätnud nimetatud arvest tasumata 908,35 krooni. Järgneva arve nr B07024751842 makse laekumise tähtaeg oli 20.03.2007.a ja see on kostjal täies ulatuses tasumata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 12.11.2008.a lahendis nr 3-2-1-95-08 asunud seisukohale, et liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on
lg 1 kohaselt kolm aastat; kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg-t 1 ja lg 3 teist lauset;
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Esimese tasumata arve maksetähtaeg oli 20.02.2007.a ning järgnev arve tuli tasuda 20.03.2007.a. Seega algas aegumise kulgemine 01.01.2008.a, mitte lepingu sõlmimisest 2004. aastal nagu kostja väidab. Hageja esitas võlgnevuse osas hagi 04.06.2009.a ning hagi esitamise ajal ei olnud nõue aegunud, sest möödunud ei olnud
lg 1 sätestatud aegumise tähtaeg.
Hageja jääb täies ulatuses hagiavalduses toodud nõuete juurde ning palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled on oma seisukohad kohtule avaldanud ja nõustunud asja kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 Pooled sõlmisid 07.07.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Hageja on esitanud kostjale 31.01.2007.a arve nr B07014370296 summas 2398,40 krooni (tl 15) ja 28.02.2007.a arve nr B07024751842 summas 2113,50 krooni (tl 16), kokku arved summas 4511,90 krooni. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, võlgnevus hageja ees on 3021,83 krooni. Kostja taotles nõudele aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
lg 3 teine lause näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades
lg-s 3 sätestatut, algas 31.01.2007.a arve nr B07014370296 ja 28.02.2007.a arve nr B07024751842 aegumistähtaeg 01.01.2008.a. Hageja esitas hagi kohtule 04.06.2009.a. Selleks ajaks ei olnud möödunud nõudele kohaldatav kolmeaastane aegumistähtaeg. Vastavalt
Seega ei ole hageja nõue aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Kostja on lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja ei ole tasunud arveid nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 19.04.2008.a seisuga vastavalt liitumislepingu üldtingimuste punktile 5.13 0,15 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. Liitumislepingu üldtingimuste punkti 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hinnakirja järgi on sissenõudetasu 475 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3021,85 krooni, viivis summas 1919,25 krooni ja nõude sissenõudmise tasu summas 475 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.