3-09-2441/2

3-09-2441 Kohtumäärus Pärnus 18. jaanuaril 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi K. Ki tühistamiskaebuse materjalid Tallinna Linnavalitsuse 26.08.2009.a korralduse nr 1346-k. „Lossi tn 24a maa osaline tagastamine“ p-dele 5.2, 6 (sh 6.1 ja 6.2) ning 7 ja 23. 09.2009.a. korralduse nr 1506-k „Raja tn 17a maa osaline tagastamine“ p-dele 1.3, 5 (sh 5.1, 5.3, 5.4) ja 6. t e g i k i n d l a k s: Korraldusega nr 1346-k tagastati endise kinnistu nr 5288 krundi suurusega 13,51 ha suhtes tagastamise suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud K.Kile Lossi tn 24a maa osaliselt. Tagastamise taotlus ülejäänud 35 477 m2 endise maaüksuse „Kivinuka nr b“ maa osas nähti ette lahendada järgnevate Tallinna Linnavalitsuse korraldustega (p 4). Korralduse p-ga 5 teavitati maa taotlejat vajadusest: taluda Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 ja AÕS § 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ning maa-aluseid tehnovõrke ja mitte kahjustada neid, selgitades, et kinnisasjal paiknev tehnovõrk või – rajatis ei ole kinnisasja osa Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt (p 5.2). Korralduse p-s 6 märgiti, et avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Lossi tn 24 maaüksusele on seni toimunud läbi Lossi tn 24a maaüksuse (p 6.1) ning juurdepääsu edasiseks tagamiseks on Lossi tn 24 ja Lossi tn 24a kinnistu omanikel võimalik sõlmida AÕS §-s 56 nimetatud kokkulepe või seada servituut AÕS § 172 kohaselt (p 6.2). Korralduse p-s 7 sedastati, et senine maakasutusõigus lõpeb korralduse jõustudes. Kaebaja korralduse nr 1346-k p-ga 5.2 ei nõustu selle sisulise ebaõigsuse motiivil tagastatud maal tehnovõrkude puudumise tõttu. Kellegi teise tarbeks olevat tehnovõrku ei pea maa omanik aga ka tulevikus taluma, sest kõikide kruntide jaoks on juurdepääs läbi üldkasutatavate tänavate olemas. Korralduse p-ga 6 seonduvalt avaldab K.K, et ei ole juurdepääsu läbi Lossi tn 24a Lossi 24 maaüksusele olnud – I Vabariigi ajal toimus selline ühendus krundi lõunast itta suunduval küljel asuva Raja tänava kaudu, kusjuures tänavapiiri näitav kiviaed Lossi tn 24a ja endise Raja tänava vahel on säilinud. Eesti NSV ajal aga kuni Lossi tn 24 krundil olnud maja mahapõlemiseni toimis juurdepääsuna vähemalt 5 m laiune tee Soone 7 ja Soone 3/Lossi 18 vahelt. Käesoleval ajal on juurdepääs Lossi tn 24 maale jätkuvalt võimalik riigi omandisse kuuluva endise Raja tänava kaudu nagu Lossi tn 24a maaüksuse 28.04.2009.a. koostatud asendiplaanilt nähtub. Korralduse p 7 on aga ainetuse tõttu õigusvastane, deklareerides senise maakasutusõiguse lõppemist olukorras, kus maaüksus peale võõrandamist pole kasutuses olnudki. Täiendavalt osundab K.K korralduse andmise käigus tehtud menetlusvigadele mis seisnesid selles, et talle ei tutvustatud kõiki korralduse koostamise aluseks olevaid alusdokumente. Kaebaja arvates põhjustab nii vaadeldava korralduse nr 1346-k kui ka korralduse nr 1506-k osalise ebaõigsuse õigusvastaselt võõrandatud endist kinnistut nr 5288 haarava detailplaneeringu menetlemine enne tagastamismenetluse lõpetamist, mis on vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega ning viinud kaebaja õigusi rikkudes ebaõige lõpptulemuseni. Korraldusega nr 1506-k tagastati endise kinnistu nr 5288 krundi suurusega 13,51 ha suhtes tagastamise suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud K.Kile Raja tn 17a maa osaliselt – 561 m2 suuruses pindalas. Korralduse p-ga 1.3 tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa K. Kile sotsiaalmaa üldkasutatava maa (Üm) sihtotstarbega. Korralduse p-ga 5 teavitati maa taotlejat vajadusest: arvestada maa paiknemisega Tallinna üldplaneeringu kohases haljaskoridoris (p 5.1); võtta maaüksuse kasutamisel arvesse krunti läbivat küttetrassi kaitsevööndit (8

1. m)ja tänavavalgustuse kaabli kaitsevööndit (2
2. m)(p 5.3); taluda Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 ja AÕS § 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ning maa-aluseid tehnovõrke ja mitte kahjustada neid selgitades, et kinnisasjal paiknev tehnovõrk või – rajatis ei ole kinnisasja osa Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt (p 5.4). Korralduse p-s 6 sedastati, et senine maakasutusõiguse lõpeb korralduse jõustudes. Kaebaja korralduse nr 1506-k p-ga 1.3 ei nõustu, väites viitega Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a. määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 5 „Katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsus“ p-le 3, et ta pole kunagi andnud selles märgitud nõusolekut maatüki sihtotstarve määramiseks sotsiaalmaana. Vastupidi, 12.05.2009 toimunud kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses lepiti suusõnaliselt kokku, et antud maaüksuse sihtotstarbeks saab transpordimaa. Samuti on K.K vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2008 korralduse nr 100-k Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas (haldusasi nr 3-06-59), mille käigus võidakse otsustada maaüksuse AT040317069 üle suurusega 561 m2, mis peaks kuuluma kaebajale tagastamise endise kinnistu nr 5288 osana. Korralduse p-ga 5.1 ei soostu kaebaja seetõttu, et maatükil puudub täna kõrg- ja madalhaljastus ning antud ala ei kuulu ka Mustamäe linnaosa metsaparkida ja haljasalade linnaosa üldplaneeringul kujutatud massiivi. Korralduse p-ga 5.3 seoses avaldab K.K, et talle pole tagastataval maal paikneda võivate tehnovõrkude kohta ühtegi dokumenti tutvustatud. Samuti pole KK nõus korralduse p-ga 5.4, sest tema teada maaüksusel ühtegi maapealset ega maa-alust tehnovõrku ei ole. Kellegi teise tarbeks olevat tehnovõrku ei pea maa omanik aga ka tulevikus taluma, sest kõikide kruntide jaoks on juurdepääs läbi üldkasutatavate tänavate olemas. Korralduse p 6 on aga õigusvastane, kuna deklareerida senise maakasutusõiguse lõppemist olukorras, kus maaüksuse peale võõrandamist pole kasutuses olnudki, on ainetu. 2 Kohtu seisukoht HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui viimasel ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, arvestades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud asjas on omandireformi õigustatud subjektist kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa korraldusega nr 1346-k tagastatud osaliselt suuruses 518 m2 (p-d 1 ja 2), nähes tagastamise taotluse lahendamist ülejäänud 35 477 m2 endise kinnistu„Kivinuka nr b“ maa osas ette järgnevate Tallinna Linnavalitsuse korraldustega (p 4). K.K ei vaidlusta 26.08.2009.a. korraldusega nr 1346-k tagastatud maa suurust või piire vaid korralduses sisalduvaid info edastusi ja selgitusi (p-d 5.2, 6 ja 7). Kaevatavateks teavitusteks ja selgitusteks on: vajadus taluda asjaõigusseaduse §-s 1581 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ning maa-aluseid tehnovõrke ja mitte kahjustada neid kuivõrd kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis ei ole kinnisasja osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt (p 5.2); selgitus, et juurdepääsu edasiseks tagamiseks Lossi nt 24 maaüksusele on Lossi tn 24 ja Lossi tn 24a kinnistute omanikule võimalik sõlmida asjaõigusseaduse §-s 156 nimetatud kokkulepe või seada servituut asjaõigusseaduse § 172 kohaselt (p 6) ning konstateering, et senine maakasutusõiguse lõpeb vaidlusaluse korralduse jõustudes (p 7). Analoogne on olukord esitatud vaidlustuses korraldusele nr 1506-k. Ka selles kaebuses ei protesti M.K tagastatud maa suurust (561 m2) või piire, vaid korralduses sisalduvaid info edastusi ja selgitusi (p-d 5.1, 5.3 ja 5.4 ning 6). Kaebuse järgi on vaidlustatud teavitusteks järgmised teated: arvestada maa paiknemisega Tallinna üldplaneeringu kohases haljaskoridoris (p 5.1); võtta maaüksuse kasutamisel arvesse krunti läbivat küttetrassi kaitsevööndit (8
3. m)ja tänavavalgustuse kaabli kaitsevööndit (p 5.3); taluda asjaõigusseaduse §-s 1581 ja asjaõiguseseaduse rakendamise seaduse §-s 152 sätestatud tingimustel olemasolevaid maapealseid ning maa-aluseid tehnovõrke ja mitte kahjustada neid kuivõrd kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis ei ole kinnisasja osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt (p 5.4) ning konstateering, et senine maakasutusõiguse lõpeb vaidlusaluse korralduse jõustudes (p 6). Kaebaja ei näita, kuidas korralduste need teavitused, selgitused ja konstateeringud või väidetavad ebatäpsused (nt olemaolevaid tehnovõrke, mille talumise kohustust tulenevalt Asjaõigusseadusest korralduses selgitatakse, tegelikult tagastaval maal polevatki; samuti ei paiknevat maa haljaskoridoris jne) rikuvad tema õigusi. Kui tagastaval maal tehnorajatised puuduvad ja see ei asu haljaskoridoris, siis vastavaid kitsendusi ju taluda ei tule. K.K osundab vaid üldises plaanis, et detailplaneeringu menetlemine enne tagastamismenetluse lõpetamist on vastuolus omandireformi prioriteetsuse põhimõttega viies õiguste rikkumisele. Kohtu arvates ei ole K.Ki poolt oma konkreetsete õiguste rikkumise väljatoomata jätmine juhuslik, s. o tegemist on kaebuse puudusega, mida kõrvaldada ei saa, kuivõrd õiguste rikkumist ka tegelikult ei esine. Isegi seoses Lossi tn 24 kinnistule juurdepääsu küsimuse püstitamise ning sellele lahendustee osutamisega ei kohustata K.Kit ju millekski vaid üksnes osundatakse Asjaõigusseaduse kohastele sätetele, mida on probleemi lahendamiseks saab kuid ei pea rakendama. K.K ise teab, et „käesoleval ajal on juurdepääs Lossi tn 24 maale jätkuvalt võimalik riigi omandisse kuuluva endise Raja tänava kaudu“, viidates täiendavalt, et 3 Mäepealse, Raja ja Lossi tänavate vahalise ala detailplaneeringu üle vaidlus alles käib. Seega võidakse krundile juurdepääsu küsimus lahendada osundatud detailplaneeringuga, sõlmides pakutud lahenduse täitmiseks järgnevalt vastavad asja- või võlaõiguslikud kokkulepped. Kokkuvõttes on kaebaja valinud esitatud vaidlustuse esemeks oma olemuselt teabetoimingud, mistõttu kaevatav korraldus nr 1346-k vaidlustatud p-de 5.2 ja 6 ning korraldus nr nr 1506-k p 5 (s.h 5.1, 5.3 ja 5,4) osas ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51 lg 2), s.t et nende punktidega ei panda adressaadile peale kohustusi ega anta õigusi, samuti ei muudeta ega lõpetata juba olemasolevaid avalik-õiguslikke suhteid. Ka ei tehta nendega siduvalt kindlaks ühtegi haldusõigussuhet mõjutavat fakti (tuvastav haldusakt) mida ei saaks hiljem enam kahtluse alla seada. Kaevatud punktidel puudub igasugune regulatiivne toime. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on aga halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. P-des 5.2 ja 6 esitatud osundused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ei piira tema vabadusi ega loo õiguslikke tagajärgi. Mis puutub aga korralduse nr 1346-k p-s 7 ja nr 1506-k p-s 6 osutatud senise maakasutusõiguse lõppemisse, siis on üldteada, et nii Omandireformi aluste seaduse kui ka Maareformi seaduse järgi käsitati Eesti NSV Riigivolikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga natsionaliseeritud maad Eesti riigi omandina ning maareformi eesmärgiks oligi riiklikul maaomandil rajanevate suhete ümberkujundamine peamiselt eraomandil põhinevateks suheteks (MaaRS § 2). Maa tagastamisel isikutele, kelle maad olid õigusvastaselt võõrandatud, senise omaniku maakasutusõigus lõpebki. Selline sedastus ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Mis puutub kaebaja osundatud menetlusvigadesse (pole tutvustatud kõiki vaidlustatud korralduse aluseks olevaid dokumente), siis HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, … kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebusest ei nähtu, et mõnede korraldusega seotud dokumentide (Lossi tn 24a asendiplaan, piiriettepanek, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti õiend) tutvustamata jätmine oleks viinud korralduse vaidlustatud osas kaebaja õigusi rikkuvale tulemusele. Ka õiendis sisalduvat ettepanekut, et juurdepääsutee Lossi 24 krundile kulgeb läbi kaebajale tagastatava maa, ei ole vaidlustatud korralduses sellises kategoorilises vormis realiseeritud. Kirjeldatud olukorras pole ka kaebuses viidatud asjaolude tõendatuks lugemisel selle rahuldamine võimalik kuivõrd HKMS § 7 lg 1 kohaselt ainult isiklike subjektiivsete õiguste rikkumine on aga kohtusse pöördumise eeldus. Eelnevas analüüsis kohus tõestas, et K.Ki subjektiivseid õigusi riivatud ei ole. Riigikohtu halduskolleegium on 15. mai 2008.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 selgitanud, et HKMS § 11 lg 31 p-l 5, 23 lg 3 p-l 1 ja 33 lg 3 p-l 5 on ühine eesmärk – vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. M.Ki kaebus korralduse nr 1346-k p-dele 5.2, 6 (sh 6.1 ja 6.2) ning 7 ja korralduse nr 1506-k p-dele 5 (sh 5.1, 5.3, 5.4) ja 6. on ilmselgelt põhjendamatu. Tagastamata tuleb jäta ainult kaebus 23. 09.2009.a. korralduse nr 1506-k „Raja tn 17a maa osaline tagastamine“ p-le 1.3. Selle normi kohaselt sätiti osaliselt tagastava maa sihtotstarbeks sotsiaalmaa – üldkasutatav maa (Üm). Kaebusest ei selgu: 4 kas tagastatud maa sihtotstarve määrati tegelikult eraldi korraldusega ja miks seda sellisel juhul õigeaegselt ei vaidlustatud; või juhinduti korralduse vaidlustatud punkti andmisel Maakatastriseaduse § 20 lg-st 7, s. o jäeti tagastamisel kehtima maa senine sihtotstarve ning miks on sellina tegevus kaebaja arvates õigusvastane. Võimalik on, et tagastatud maa kuulub kaebaja poolt mainitud Mäepealse, Raja ja Lossi tänavate vahalisse piirkonda, mis on hõlmatud avaldaja viidatud menetluses oleva detailplaneeringuga. Sellisel juhul määratakse tagastatud maa uus sihtotstarve kehtestatud planeeringuga vastavalt Maakatastriseaduse § 18 lõikele 2, mille peale, kui ka planeeringuga määratud sihtotstarve maaomanikku ei rahulda, on vastavate eelduste olemasolul võimalik esitada uus kaebus halduskohtule. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 11 lg 2 kohus m ä ä r a s: 1. Tagastada K. Ki tühistamiskaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.08.2009.a. korralduse nr 1346-k „Lossi tn 24a maa osaline tagastamine“ p-dele 5.2, 6 (sh 6.1 ja 6.2) ning 7 läbivaatamatult esitajale ning lõpetada selles osas asja menetlus. 2. Tagastada K. Kli tühistamiskaebus Tallinna Linnavalitsuse 23. 09.2009.a. korralduse nr 1506-k „Raja tn 17a maa osaline tagastamine“ p-dele 5 (sh 5.1, 5.3, 5.4) ja 6 läbivaatamatult esitajale ning lõpetada selles osas asja menetlus. 3. Kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23. 09.2009.a. korralduse nr 1506-k „Raja tn 17a maa osaline tagastamine“ p-le 1.3 jätta käiguta, andes määruses toodud puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates kättesaamisest. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus korralduse nr 1506-k p-le 1.3 selle esitajale läbivaatamatult. Määruse punktidele 1 ja 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 5