Võlgnikule ja võlausaldajale teatatakse eelistungi toimumise aeg ja koht ning eelistungilt puudumise tagajärjed. Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus ajutise halduri nimetamise otsustada võlgniku osavõtuta. Kui võlgniku pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgniku nimel üks juhatuse või seda asendava juhtorgani liige, kuid juriidilisel isikul on mitu juhatuse või seda asendava organi liiget ja kohus peab vajalikuks pidada eelistungi, võib kohus kutsuda sinna ka teised juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmed. Nende ilmumata jätmine ei takista ajutise halduri nimetamise otsustamist. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ning uurinud kõiki kohtu eelistungil esitatud väiteid, vastuväiteid ja kirjalikke tõendeid igakülgselt, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Astnik pankrotiavaldus Osaühingu Orvek vastu oli ilmselt põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et käesolevas pankrotimenetluses tuleb jätta määramata ajutine pankrotihaldur ning pankrotimenetlus käesolevas pankrotiasjas tuleb lõpetada. Kõik pankrotimenetlusega seotud kulud tuleb panna pankrotiavalduse esitaja, Osaühingu Astnik Ehitus, kanda. Kohus luges tõendatuks,
sätete kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Orvek maksejõuetuse põhistamiseks tugines Osaühing Astnik Ehitus asjaolule, et Osaühing Orvek võlgnikuna ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja Osaühing Astnik Ehitus oli teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning Osaühing Orvek ei olnud seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus luges tõendatuks, et pankrotiavalduse võib PankrS §10 lg.2 p.1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue oli muutunud sissenõutavaks. TsÜS §147 lg.2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus luges tõendatuks, et kohtu eelistungil leidis tõendamist, et Osaühingu Astnik Ehitus ja Osaühingu Orvek vahel oli vaidlus tee-ehituslepingu täitmise üle, kuna Osaühing Astnik 8 9 Ehitus oli teinud tee-ehitustöid omamata selleks vastavat litsentsi, millise asjaolu tõttu oli Osaühing Astnik Ehitus teinud tee-ehitustöid ebakvaliteetselt. Tellija, Riigimetsa Majandamise Keskuse, poolt tuvastati objektil vaegtööd, mille kõrvaldamist Osaühingult Orvek nõudis Riigimetsa Majandamise Keskus. Osaühing Orvek omakorda nõudis vaegtööde tegemist oma alltöövõtjalt Osaühingult Astnik Ehitus ning oli asunud seisukohale, et Osaühingul Astnik Ehitus ei ole enne vaegtööde kõrvaldamist õigus saada täielikku tasu tehtud tööde eest, kuna pooltevahelises lepingus oli ette nähtud tööde kvaliteetselt (ilma vaegtöödeta) tegemise nõue. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Orvek oli kinni pidanud Osaühingu Astnik Ehitus poolt teetööde eest saadava summa osaliselt, kuni vaegtööde tegemiseni. Osaühing Astnik Ehitus omakorda aga vaidles Osaühingule Orvek vastu leides, et tööd olid teostatud kvaliteetselt ning Osaühingul Astnik Ehitus oli koheselt õigus Osaühingult Orvek saada kogu tööde maksumuse. Eeltoodust asjaolust tulenevalt asus kohus seisukohale ja luges tõendatuks, et Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduses esitatud nõue Osaühingu Orvek vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna selle võla suuruse üle käib poolte vahel vaidlus. Nimetatud asjaolu tõttu ei olnud Osaühingul Astnik Ehitus õigust esitada pankrotiavaldust Osaühingu Orvek vastu. Veel enam, Osaühingu Astnik Ehitus esindaja, Nikolai Astašev´i, seletusega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et Osaühing Astnik Ehitus esitas pankrotiavalduse kättemaksuks, sooviga lõpetada Osaühingu Orvek äritegevus ning võla kättesaamine oli Osaühingule Astnik Ehitus teisejärgulise tähtsusega. Kohus luges tõendatuks, et pankrotiavalduse esitamine eesmärgiga lõpetada võlgniku äritegevus oli vastuolus pankrotimenetluse enda sisu ja eesmärgiga. Kohus luges tõendatuks, et pankrotimenetluse eesmärgiks saab olla ainult kõigi võlausaldajate nõuete võimalikult täielik rahuldamine pankrotivara arvelt, arvestades kõigi võlausaldajate huve. Kohus asus seisukohale, et Osaühing Astnik Ehitus ja Osaühing Orvek peavad oma vaidluse lepingu nõuetekohase täitmise üle lahendama väljaspool pankrotimenetlust. Kohus luges tõendatuks,
kohaselt jätab kohus Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui Osaühing Orvek vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Johannes Külaots Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.