1 2-09-59847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-09-59847 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi AS

§ 113lg 1 sätestatud määras. 6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele Ts

MS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

1. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale, P.Š.`ile, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, P.Š.`ile, avalikult 2 kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 5 000 (viis tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi P.Š.`i vastu 50 459.67 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.10.2005 arvelduskrediid lepingu nr. 05-217295-KP, mille lausel avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000 krooni, intressiga 19% aastas. 15.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr. 06215687-VL, summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.12.
2. Kostja jäi laenusummade ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.
3. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise, kogusummas 50 459.67 krooni palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluste avaldustelt tasutud riigilõivud summas 250 krooni ja 347 krooni, samuti palus hageja välja mõista viivised põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. ASJA KÄIK Maakohus saatis 18.11.2009 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagiavalduses märgitud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märkega „elab välismaal“. Rahvastikuregistri andmetel kostjal elukoht puudub, elukoht on märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Ida Politseiprefektuuri 02.12.2009 teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja P.Š.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
4. veebruaril 2010.a. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
6. detsembril 2009 esitas hageja esindaja taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Taotluses palus hageja esindaja kostjalt 3 välja mõista menetluskulud kogusummas 8 197 krooni ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, §
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 50 549.67 krooni ja viivis alates
8. novembrist 2009.a kuni põhinõude (40 646.65 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 7 500 krooni (tl. 12) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni (tl. 40). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluste avalduste esitamiselt riigilõivu 250 krooni ja 347 krooni (tl. 17). Viru Maakohtu
9. novembri 2009 kohtumäärustega on maksekäsu kiirmenetluste avaldused jäetud rahuldamata, sest makseettepanekuid ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärused jõustusid
10. novembril
11. Hageja esitas hagiavalduse kohtule
12. novembril
13. 4 Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud
14. novembril 2009, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluste lõpetamise määruste kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluste kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-59847 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluste avalduste esitamiselt tasutud 250 krooni ja 347 krooni riigilõivude väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 8 197 krooni ja viivis menetluskuludelt 8 197 krooni) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 8 197 krooni (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avaldustelt tasutud riigilõivud 250 krooni ja 347 krooni, riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (8 197 krooni) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt Ts

MS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Johannes Külaots Kohtunik