← Eesti

2-09-35503/4

2-09-35503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg

  1. märts 2010.a. Tsiviilasja number 2-09-35503 Tsiviilasi J K hagi M Z vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J K (isikukood xxx) Kostja M Z (isikukood xxx). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kohtuistungil osalenud isikud
  2. märts 2010.a Tallinnas Hageja J K Kostja M Z RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista M Z alates
  5. aprillist 2010.a igakuine elatis xxx.a sündinud poja T Z ülalpidamiseks summas 2631.75 ( kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni J K kasuks.
  6. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MZ kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte kooselust sündis XXX.a poeg TZ. Laps elab hageja juures. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis miinimummääras s.o 2175 krooni kuus, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud. Elatise palub välja mõista alates 01.04.2010.a. Kostja vastuväited Kostja elatise nõudele vastu ei vaidle. On nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 1000 krooni kuus, kuna enamat maksta tema varaline seisund ei võimalda. Tal on võlgnevused ja ta peab neid tasuma. Kohtu põhjendused ja järeldus Kohus, ära kuulanud pooled, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse ( PKS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte kooselust on sündinud XXX.a poeg T . Lapse sünniakti on emana kantud J K ja isana M Z . Vaidlust lapse põlvnemise osas ei ole ja kooskõlas PKS § 60 on vanematel kohustus ülal pidada oma alaealist poega. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole vastavasisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist, mistõttu kohtu hinnangul on leidnud tõendamist kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmine ja temalt kuulub elatis väljamõistmisele. Hageja arvestuste kohaselt on lapse ülalpidamiskulud kuus 4500 krooni. Kostja ei ole lapsele tehtavaid kulutusi vaidlustanud. Vanemate õiguste võrdsuse põhimõttest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, mis tähendab eelkõige seda, et mõlemad vanemad osalevad lapse ülalpidamisel tulenevalt oma varalisest seisundist. Asja sisulisel arutamisel on poolte omaksvõtuga leidnud tõendamist, et mõlemad vanemad töötavad ja saavad igakuiselt töötasu. Hageja sissetulek kuus on 5400 krooni ja kostja väidete kohaselt on tema kuupalk 12 000 krooni. Tulenevalt kostja varalisest seisust peab kohus kostja väidet selles, et on võimeline maksma elatusraha vaid 1000 krooni kuus, põhjendamatuks. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimaalsuuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja töötab ja tal on igakuine sissetulek, mis võimaldab maksta lapsele elatist 2175 3 krooni. Asjaolu, et kostjal on võlad ja tal ei jätku raha elatise maksmiseks, ei ole mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla ettenähtud miinimummäära. Elatis tuleb välja mõista hageja poolt taotletud suuruses ja ajast. Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on hageja kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21%. Tulumaks 2 175 kroonilt on 456,75 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele seega elatis summas 2631.75 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 244 lg 1 p1 kuulub kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamata täitmisele. Kohtunik Katrin Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.