← Eesti

3-09-2449/13

3-09-2449 Kohtumäärus Pärnus

  1. mail 2010 Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi R. S kahju hüvitamise kaebuse materjalid t e g i k i n d l a k s: Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb R. S avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt kuulus avaldaja vanaema E. Li (sünd ..) vanaisale V. E’ile (sünd .., surn ..) enne õigusvastast võõrandamist Tallinnas Rüütli tn 11 asuv endine kinnistu nr
  2. 06.01.1992 esitas E. L V. Ei pärijana Tallinna Linnavalitsusele avalduse endisel kinnistul nr 638 asuvate hoonete ja maa tagastamiseks. 27.03.2008 loovutas E. L oma omandireformi sätetest tuleneva vaidlusaluste hoonete ja maa tagastamise või kompenseerimise tulevikus tekkiva nõudeõiguse kaebajale. 11.11.2008 tunnistati E. L ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 12921 Tallinnas Rüütli tn 11 asuvate hoonete ja maa osas omandireformi õigustatud subjektiks. 26.03.2009 teavitas R. S Tallinna Maa-ametit vaidlusaluste hoonete ja maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisest temale ning palus tagastada hooned ja maa kaebajale kui loovutuse saajale. 17.06.2009 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1039-k jäeti kaebaja taotlus Rüütli tn 11 endisel kinnistul asuvate hoonete ja maa tagastamiseks rahuldamata ning alustati R. Sele vara kompenseerimise menetlust (tl 18). Tagastamata jätmist põhjendati korralduses asjaoluga, et sama vara asub teiste isikute heauskses omandis. Korraldusest nähtuvalt on ehitisele Tallinna linna taotlusel 13.02.2002 määratud teenindamiseks vajalik maa ning jagatud see korteriomanditeks Seejuures kaebusele lisatud ostu-müügilepingu kohaselt (tl 20) on üks korter Rüütli tn 11 majast sama korteri kasutajale linnavalitsuse poolt erastatud juba 21.09.1995.a. 29.07.2009 korraldusega nr 1234-k (tl 30) võeti vastu otsus kompenseerida kaebajale Rüütli tn 11, endisel kinnistul nr 683 asunud õigusvastaselt võõrandatud hooned ning määrati kompensatsioon nimetatud hoonete eest summas 400 000.00 krooni (tl 30). Teise Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2009 korraldusega määrati endisel kinnistu nr 638 458,64 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 114 660 krooni ning määrati kaebajale kompensatsioon nimetatud õigusvastaselt võõrandatud maa 95% ulatuses summas 108
  3. 00 krooni (tl 31). R. S`e seisukohtade järgi põhjustati talle varaline kahju eelkõige Tallinna Linnavalitsuse 17.06.2009.a. korraldusega nr 1039-k, millega talle jäeti tagastamata Rüütli tn 11 endise kinnistul nr 638 hooned ja maa ning Linnavalitsuse otsustega (põhimõtteliselt tuletatavad ka erastamisel sõlmitud ostu-müügilepingutest, kui eraldi haldusakte ei antud) millega vaidlusalustes hoonetes asuvad eluruumid võõrandati kolmandatele isikutele. Kaebaja hinnangul on erastamiskorraldused õigusevastased kuna seadus keelab eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kuni ruumide tagastamisküsimuse lahendamiseni (ORAS § 18 lg 1; EES § 3 lg 5 p 4; MEES § 2 lg 5, R. S hindab talle tekitatud varalise kahju suuruseks 18 611
  4. 00 krooni. Kahju suuruse arvutamisel on aluseks võetud OÜ K ekspertarvamus (tl 21-29) eelduslikult keskmises seisukorras pindadega objekti turuväärtuse kohta summas 19 120 000 krooni, millest on maha arvatud kaebajale määratud kompensatsioon õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja maa eest 508 927.00 krooni. Tulenevalt Riigilõivuseaduse (edaspidi- RLS) § 56 lg-st 11 tuleb kaebuse esitamise eest halduskohtusse tasuda riigilõivu 5 % nõude summast, kuid mitte rohkem, kui sama suure hagi esitamise eest tsiviilkohtumenetluses. RLS lisa järgi tuleb hagi eest hinnaga 10 000 000.00 krooni ja enam, tasuda riigilõivu 3% nõude summalt, kuid mitte rohkem kui 1 500 000.00 krooni. Sellest tulenevalt peaks kaebaja tasuma käesoleva kaebuse esitamise eest riigilõivu kokku 558 332.29 krooni. Koos kaebusega esitas R. S kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks. 22.01.2010 määrusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt võimaldades avaldajal riigilõivu summas 558 332.29 krooni tasumist osamaksetena - määrates esimese osamakse suuruseks 10 000 krooni tasumise tähtajaga 01.04.2010.a. Ühtlasi selgitades kohus, et kui kaebaja jätab määratud tähtajaks riigilõivu esimese osamakse tasumata, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. 27.01.2010.a. kinnitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Taivo Saks 21.01.2010.a. kohtumääruse kättesaamist (tl 98). Käesoleva määruse koostamise ajaks on R. S’el tasumata kohtu poolt määratud riigilõivu esimene osamaks 10 000 krooni määratud tähtajaks 01.04.2010.a. ja järgnevad 10.05.2010.a. ja 10.06.2010.a. osamaksed summas 3000 krooni. Eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole kaebuse läbivaatamine võimalik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras kehtestatud tähtaegu järgides pöörduda uuesti halduskohtusse. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 3 kohtunik m ä ä r a s:
  5. Tagastada R. S’e kaebus läbivaatamatult selle esitajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel halduskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.