← Eesti

3-10-1463/2

Obsah (4)§ 11§ 471§ 12§ 3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1463 Määruse kuupäev 07.06.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J R taotlus esialgseks õiguskaitseks ( ilma halduskaebust esitamata).

§ 11lg 31 p 1).

Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ning Viru Vanglale. Taotlus kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 471

). Asjaolud ja kohtu seisukoht 07.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J R taotlus esialgseks õiguskaitseks ( ilma halduskaebust esitamata). Esialgse õiguskaitse taotluselt on tasumata 200 kroonine riigilõiv. Kaebaja märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et

§ 12

’ lg 2 tulenevalt võib halduskohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. J. R märgib taotluses, et 02.06.2010 teavitas teda K. Kiisküla tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest 20.05.2010 toimunud sündmuse suhtes. J. R aga soovis, et ametnik selgitaks talle HMS § 36 sätestatud õigusi ja vabadusi 02.06.2010 algatatud distsiplinaarmenetluses. Kuna selgitusi ei järgnenud, soovib ta seda taotleda esialgse õiguskaitse korras halduskohtult.

§ 12

(2)lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses 1 vaide esitamist. Seega on taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks võimalik esitada halduskohtule ka pärast seda, kui kaebaja on esitanud vaide. Halduskohus on seisukohal, et taotlust esialgseks õiguskaitseks ilma kaebust esitamata ei ole võimalik võtta menetlusse ja see tuleb tagastada

§ 11lg 31 p 1 alusel, sest kaebaja J.

R ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 sätestab kinni peetava poolt halduskohtusse kaebuse esitamise eeltingimuseks selle, et eelnevalt on kohtueelses menetluses samas küsimuses esitatud vaie kas vastavalt vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus selgitab, et ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata on kinnipeetavatel võimalik pöörduda otse halduskohtusse üksnes vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusega. Seda, et tuvastamistaotluse lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku kohtuvälist korda, kinnitab kohtupraktika. Kui kaebuses (või taotluses ) on esitatud taotlus tunnistada vangla toiming seadusevastaseks ja kohustada vanglat mingi toiming sooritama ( ka esialgse õiguskaitse taotluse vormis) või selle sooritamisest hoiduma, saab kohus käsitleda seda (kaebuse) taotlust kohustamistaotlusena, mille puhul tuleb enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on

§ 11

lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist ning menetlusökonoomika printsiibist lähtudes ei ole otstarbekas üheaegselt vaidemenetluse ja kohtumenetluse läbiviimise samas asjas. Samuti ei ole sellega kuidagi piiratud isiku õigusi, kuna pärast vaidemenetluse läbiviimist on kaebajal selle tulemusega mittenõustumisel võimalik pöörduda halduskohtusse ja siis kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui kaebaja arvates on see vajalik. Samasugusele järeldusele viib ka

§ 3

lg 2, mille kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 11lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva taotluse selle esitajale.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.