TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1371 Määruse kuupäev 28.05.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J R kaebus Viru Vangla distsiplinaarmenetluste läbiviimise ja määratud karistuste koheselt täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon
- Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
- Määruse koopia saata menetlusosalistele. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 471 ). Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 26.05.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J R kaebus Viru Vangla distsiplinaarmenetluste läbiviimise ja määratud karistuste koheselt täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et on alates aprillist 2009 Viru Vangla kinnipeetav, kelle suhtes on hulgaliselt teostatud distsiplinaarmenetlusi ja millede tulemusena on järgnenud kartseri karistused. Kaebus on üldsõnaline. Märkimata on käskkirjad, mille tulemusena on kaebajat väidetavalt Viru Vangla poolt distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega karistatud. Kaebaja leiab, et karistus pöörati täitmisele olukorras, kus ta omas veel õigust seda otsustust vaidlustada. Kaebaja on põhjendanud oma huvi edaspidi vältida selliseid Viru Vangla poolseid õigusrikkumisi, kuna kõik distsiplinaarkaristused ei saa olla määratud õiguspäraselt. Kaebaja soovib kahju hüvitamist ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist vaietele vastamise osas, et järgitaks seadusest tulenevat tähtaegselt vastamist. Kinnipeetavate ja vahistatute õigusi ja halduskohtumenetlust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene võimalust vaidlustada distsiplinaarmenetluse toiminguid iseseisvana enne vastava haldusakti andmist või sellest eraldi. 1 Vangistusseaduse § 1’ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtusse ainult tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide ja see on tagastatud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Sama seaduse § 1’ lg 7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul arvates selle edastamisest (Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks vaietele vastamise osas, et järgitaks seadusest tulenevat tähtaegselt vastamist on tegemist kohustamiskaebusega, mis eeldab kohtueelse korra läbimist). J R tuvastamiskaebuse osas Viru Vangla distsiplinaarmenetluste läbiviimise ja määratud karistuste koheselt täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamiseks, märgib halduskohus, et HKMS § 7 lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 03.04.2009 kohtulahendis haldusasjas nr 3-3-1-99-08 (vt p-d 29 ja 30) on Riigikohus analüüsinud põhjendatud huviga seonduvaid küsimusi kohtule tuvastamisnõude esitamisel. Riigikohus märgib, et HKMS § 10 sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele. Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Riigikohtu halduskolleegium leidis 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 (p 15), et tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. J.R on vaidlustanud Viru Vangla tegevuse, milline sai alguse aprillis 2009, kui kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav, kelle suhtes on arvukalt algatatud distsiplinaarmenetlusi ja kohaldatud selle tulemusena kartseri karistusi. J.R on nimetanud oma põhjendatud huviks edaspidi vältida selliseid Viru Vangla poolseid õigusrikkumisi, kuna kõik distsiplinaarkaristused ei saa olla määratud õiguspäraselt. Halduskohus on seisukohal, et kaebuses näidatud huvi ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguse teostamisel või kaitsmisel. Põhjendatud huvina ei saa kohtu arvates käsitleda kinnipeetava subjektiivsete õiguste väidetavat rikkumist kaebajale määratud karistuse täitmisele pööramisega. Õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastuskaebuse esitamiseks näitama, kuidas toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Antud juhul kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et halduskaebuse kohaselt on kaebaja väidetavalt esitanud Viru Vanglale vaideid. J. R leiab kohtule esitatud kaebuses, et karistus(ed) pöörati täitmisele olukorras, kus ta omas veel õigust seda otsustust vaidlustada. Seepärast esitaski kaebaja tuvastamiskaebuse kohtule. 2 HMS §-ga 81 on ette nähtud iseseisev võimalus vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamiseks, kui vaide esitaja seda haldusorganilt taotleb. HMS § 81 alusel võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Halduskohus märgib, et kaebajal oli õigus tulenevalt HMS § 81 esitada Viru Vanglale koos vaidega ka taotlus haldusakti täitmise peatamiseks. Selline õiguskaitse vahend on tunduvalt efektiivsem, kuna vaiet lahendaval organil on olemas kõik vaidega seotud dokumendid ning tal on võimalik nende alusel otsustada, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on otstarbekas. Samuti on sellisel alusel haldusakti täitmise peatamise küsimuse lahendamine otstarbekam ka menetlusökonoomika printsiibist lähtudes, kuna see aitab ära hoida üheaegselt vaidemenetluse ja kohtumenetluse läbiviimise samas asjas. Samuti ei ole sellega kuidagi piiratud isiku õigusi, kuna pärast vaidemenetluse läbiviimist on kaebajal selle tulemusega mittenõustumisel võimalik pöörduda halduskohtusse ( ja siis kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui kaebaja arvates on see vajalik või kui määratud karistus on juba täitmisele pööratud (kuna kaebaja ei taotlenud HMS § 81 sätestatud õiguskaitset vaidemenetluses) nõuda pärast kohtueelse menetluse läbimist kahju hüvitamist. HKMS § 11 lg 31 p 5 näeb ette, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et J R kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna J.R puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt põhjendatud huvi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus. Ülle Polluks kohtunik 3