1 2-09-47278 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-47278 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi E.B. hagi A.V.`i vastu

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. 4 S.V.`i sünnitunnistusest (tl. 5) nähtub, et E.B. (J. V.) ja A.V. on S.V.`i vanemad. Rahvastikuregistri 08.09.2009 väljavõtte (tl. 6) kohaselt elab laps S.V. koos ema E.B.`ga. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, §

1. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde ja palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista elatis summas 4 500 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid. Hageja viitab asjaolule, et peale palga on kostjale makstud ka lähetusrahasid, seega on kostja võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud summas. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et lähetusrahasid ei saa lugeda töötasuks, kuna seda makstakse lähetustega seotud kulutuste (elamine, söök, jne) hüvitamiseks. Kuna kostja ei ole kohtule esitatud dokumentidega tõendanud tema töötasu langust, siis lähtub kohus kostja poolt esitatud tõendist, mille kohaselt moodustab tema töötasu keskmiselt 8 000 krooni kuus (neto). Kostja hagiga ei nõustunud, kostja on nõus ja võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud määras, st, 2 175 krooni kuus. Kostja on senini maksnud elatist summas 2 200 krooni kuus. Antud asjaolu leiab kinnitust kostja pangakonto väljavõttega (tl. 33-36). Kostja ja kostja esindaja arvamuste kohaselt on hageja poolt esitatud nõuded üle liialdatud, samuti on nõutava elatise summa sisse arvestatud ühekordsed, mitte igakuised- ja/või iga-aastased kulutused – arvuti, telefon, jalgratas. Seda enam, et kostja on nõus jalgratta ise ostma. Kostja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt ei ole tööandja kostjalt elatist maha arvestanud, seega on hagejale makstud elatiselt tasunud tulumaksu kostja (tl. 32). Alates 14.05.
2. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele, st. mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas arvestab kohus asjaolu, et kostja on vabatahtlikult osalenud lapse ülalpidamises, makstes elatist summas 2 200 krooni kuus. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid. Hageja poolt elatise nõue summas 4 500 krooni ei ole kohtu arvamuse kohaselt põhjendatud, kuna hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et lapse S. ülalpidamiskulude hulka on arvestatud arvuti maksumus, mis ühe kuu kohta moodustab 600 krooni, mobiiltelefoni maksumus, 115 krooni kuus, jalgratta maksumus 250 krooni kuus, suvepuhkus Saaremaal 167 krooni kuus. Kuna elatis mõistetakse välja kuni alaealise lapse S. 18-aastaseks saamiseni, siis ei saa igakuise elatise summa sisse arvestada ühekordseid väljaminekuid. Samuti tuleb arvestada asjailuga, et kostja on kogu selle aja jooksul maksnud elatist igakuiselt, seega on ta elatise maksmise kaudu osalenud ende esemete soetamises. Kohus nõustub kostja arvamusega, et arvutit ja mobiiltelefoni ei osteta igal aastal, jalgratas on aga veel ostmata. Samuti tuleb interneti eest tasutud summa jagada 3-ga (kolm pereliiget), seega moodustab see summa mitte 200, vaid 70 krooni kuus. Kostja arvamuse kohaselt on liialdatud ka rõivastele, hügieenitarvetele ja toitumisele kuluvad summad, 3 720 krooni toidule, 155 krooni hügieenitarvetele ja 706 krooni rõivastele kuus on ilmselgelt liiga suured summad. Hageja on kohtuistungil esitanud ostutšekid Maxima kauplustest, millest nähtub, et keskmiselt moodustab 5 ostutšeki maksumus 200 krooni (75-300 krooni), st, ca 70 krooni pereliikme kohta päevas, mis moodustab ca 2100 krooni kuus inimese kohta. Nagu tšekkidest nähtub, on tasutud mitte ainult toidukaupade eest, vaid ka olmekeemia või hügieenitarvete eest. Hageja poolt esitatud ostutšekkidest nähtub, et rõivastele ja jalatsitele kulub keskmiselt 500 krooni kuus. Hageja ei ole millegagi tõendanud repetiitoritele makstavaid summasid, samuti on jätnud märkimata, mitu kuud aastas lapse repetiitorite juures tegeleb. Kui võtta aluseks kooliaasta pikkus, so 9 kuud, siis moodustab igakuine repetiitoritele makstav summa keskmiselt 1 395 krooni (1860x9=16740/12=1395). Seega moodustavad lapse ülapidamisega seotud kulutused keskmiselt 5 152 krooni kuus (toit ja hügieenivahendid 2100 krooni + riietus 500 krooni + õppevahendid 77 krooni + ravimid 352 krooni + internet 70 krooni + repetiitorid 1 395 krooni + telefonikõned 150 krooni + kommunaalteenused 508 krooni). Rahvastikuregistri 21.05.2010 väljatrükist nähtub, et hageja on abielus, seega osaleb hageja perekonna ülalpidamises hageja abikaasa S. B. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega, on arvamusel, et elatise nõue summas 4 500 krooni on ebamõistlikult suur ja koormav kostjale, ka ei ole antud summa kohtule esitatud dokumentidega tõendatud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et laps Sergei veedab aeg-ajalt aega koos isaga, kes sellel perioodil kannab lapse ülalpidamisega soetud kulutusi. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.09.2009 summas 3 200 krooni kuus, kuni poja S.V.`i täisealiseks saamiseni, s.o. 05.08.2014 või vanema Kohus arvestab asjaoluga, et nimetatud summalt tuleb hagejal tasuda tulumaksu 21%, so, 672 krooni kuus, seega hakkab hageja elatisena saama 2 528 krooni, mis katab ca 50% kohtu poolt tuvastatud lapse vajadustest. Samas märgib kohus veelkord, et hagejal kui tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.V.`i poolt elatisena makstud summasid. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. Johannes Külaots Kohtunik