2-09-53056 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04. juunil 2010.a, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-09-53056 Tsiviilasi Võlgniku Osaühin

) mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita.

§ 1

lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust vastavalt

§ 31lg-le 4.

Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.

1. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja Tagasinõuete esitamise võimalustest: Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Roventus tegeles peamiselt ehitustöödega, seda peamiselt Soomes. Võlgniku majandustegevus oli juba alates
2. ja 2006 aastast kahjumlik. Lõplikult negatiivse tagajärjena maksuvõimelisusele mõjus vaidlus Soome partneriga (Hedmann’s OY). Võlgnik finantseeris pikalt oma majandustegevuse jätkamist riigimaksude mitte maksmisega, seda lootuses et õnnestub sisse nõuda nõue Soome partnerilt. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur hinnangul on endise juhatuse liikme Janis Kuld tegevuses juhtimisvead, mis võimaldaksid tema suhtes esitada tsiviilnõudeid. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevuses tahtlust oma juhatuse liikmete kohtuste mittenõuetekohaseks täitmiseks. Ajutine haldur hinnangul endine juhatuse liige Janis Kuld oleks pidanud esitama Võlgniku pankrotiavalduse, kuid arvatavalt lootuses saada Hedmann’s OY kätte oma rahad, ei olnud seda tehtud. Selles osas oleks võimalik ka esitada Janis Kuld vastu kahjunõuet. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid hetke juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (äriregistri seaduse § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslikke tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused 4

§de-le 1 lg 2, 29, 30, TSüS §-le 46 ajutine haldur palus: 1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 40000 krooni, avaldades ka vastavasisulise teatise;

1. juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige I J (isikukood XXX);
2. juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitas valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade ning määrata 1.üldkoosoleku aeg;
3. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud); Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud ajutise halduri aruande ja pankrotiasja materjalidega, leiab, et aruandes esitatud halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 5

§ 30

lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 29

lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi Osaühingu Roventus võlausaldajatele ettepaneku. Maksta kohtu deposiiti 40 000 krooni. Tähtaegselt ei ole ühtegi võlausaldaja deposiiti tasunud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu Roventus (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu Roventus (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Igor Joamets. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 16 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. 6

§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul Roventus (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) välja mõista riigilt. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks 6 200 krooni riigivahenditest ja 9 800 krooni võlgniku vara arvelt, tasule lisandub sotsiaalmaks. Samuti tuleb välja mõista võlgnikult ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks 2 500 krooni; kokku 18 500 krooni. Fred Fisker Kohtunik 7