lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3.2. Õiguslik põhjendus Kui kohtus lahendatavaks õiguslikuks küsimuseks on kostjalt väljamõistetava elatisraha
lg 4 sätestatud miinimummääras, ei kuulu igakuise elatusrahana kindlaksmääramisel hindamisele poolte varaline seisund ega lapse vajadused.
lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooleks kuupalga alammääraks alates
lg 4, mille kohaselt igakuise elatusraha suuruseks lapse ülalpidamiseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäärast. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). Poolte võimalikud kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.