Obsah (15)

§ 420§ 632§ 415§ 187§ 407§ 438§ 436§ 367§ 1741§ 162§ 138§ 143§ 144§ 175§ 174

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 05. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi hind nr 2-09-48898 Julianus Inkasso OÜ vers

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Julianus Inkasso OÜ hagis Lauri Bakhoffi vastu võla ja viivise nõuetes: 1.1 võla nõudes 4 559 krooni rahuldada hagi ja välja mõista Lauri Bakhoffilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 4 559 (neli tuhat viissada viiskümmend üheksa) krooni ; 1.2 viivise nõudes 4 558 krooni rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Lauri Bakhoffilt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis 1 666 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni ja peale kohtuotsuse tegemist alates
2. aprill 2010 tasumata põhinõudest (4 559 krooni) kuni selle täitmiseni viivitusintress võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne
3. jaanuari 2010 1%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas Julianus Inkasso OÜ kasuks selliselt, et viivis kokku ei ületaks 4 558 krooni. Muud otsustused
4. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista Lauri Bakhoffilt hageja kantud menetluskulu 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni Julianus Inkasso OÜ kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
5. Selgitada: 3.1

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded AS Viasat ja kostja vahel on sõlmitud
2. augustil 2005 lepingu Viasati Vaatajakaardi üürija abonemendilepingu, milles kostja on nõustunud Viasati Vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepingu tüüptingimustega. Kostja on jäänud lepingust tulenevalt AS-le Viasat võlglaseks 4 559 krooni ulatuses. AS Viasat on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja on esitanud kohtule hagi põhinõudena võla 4 559 krooni. Hageja on nõudnud kostjalt viivist alates
3. juuli 2006 1324 viivitatud päeva eest, mis rahaliselt moodustab 6 036,12 krooni. Hageja on väitnud, et tegutsedes heas usus on tema viivise nõudeks 4 558 krooni, mis ei ületa põhinõuet.
4. Menetluse käik Kohus on saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostjale kohtudokumendid edastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Vastavalt

§-le 407 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kostjale teatavaks tehtud hageja faktiväidetest lähtuvalt tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada põhinõudes ja intressis kõrvalnõudena ning viiviste nõudes rahuldada hagi osaliselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemise. Asjas tuleb kohaldamisele VÕS

1. peatüki
2. jaos lepingu tüüptingimuste kohta sätestatu (§ 35 - § 45). Põhinõude rahuldamise faktiline asjaolu tuleneb võla tasumata jätmisest ning õiguskaitsevahendina on nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi nr 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. 2 Seetõttu tuleb

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 kohaselt, kui tüüptingimus on tühine, siis sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tühise tingimuse asemele asub seadusest tulenev VÕS § 113 lg 1 regulatsioon. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks viivitusperioodil olnud enne
3. jaanuari 2007 3,5% aastas; enne
4. juulit 2007 4%; enne
5. jaanuari 2008 4%; enne
6. juulit 2008 4%; enne
7. jaanuari 2009 2,5%, enne
8. juulit 2009 1% aastas ning enne
9. jaanuari 2010 1% aastas. Seega on viivise määraks poolte laenusuhtes 7% + EKP% aastas. Hageja on nõudnud kostjalt viivist 0,1 % päevas, mis ületab kordades seaduses sätestatud viivist. Kohtu hinnangul näitab see, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga on tarbijana kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kui ebaproportsionaalselt suure viivise nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seetõttu on tüüptingimustes käsitletud ja hageja hagis nõutud viivisemäär 0,1 % päevas kostjat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS-s sätestatud ulatuses 7% + EKP% aastas. Viivise nõude õiguslikuks aluseks õiguskaitsevahendina on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 367

(Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades hageja viivise esitatud nõuet põhinõude ulatuses, on põhjendatud hageja esitatutud sissenõutavaks muutumata viivise nõude rahuldada

§ 367ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt.

Hageja nõue viivises

1. juuli 2006 kuni
2. aprill 2010 on põhjendatud 1 666 krooni (1372 päeva x 7% ja EKP) ja alates
3. aprill 2010 põhinõude (4 559 krooni) rahuldamata osalt kuni selle täitmiseni viivitusintress võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras (enne
4. jaanuari 2010 1%), millele lisandub intressimäär 7 % aastas Julianus Inkasso OÜ kasuks, kuid kokku mitte rohkem kui 4 558 krooni. 3.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Menetluskuludeks on hageja põhinõudelt tasutud riigilõiv 1 000 krooni. Seoses põhinõude täieliku rahuldamisega tuleb menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv välja mõista kostjalt hageja kasuks.

§ 138

(Menetluskulude koosseis ja arvestus) kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud (

§ 143lg 2 p 5).

Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 174

lg 3 sätestatu kohaselt menetluskuludena hüvitatava summa kindlakstegemise avalduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas tuleb detailselt näidata kulude koosseis ning avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Esialgne võlgnik on loovutanud nõude teisele isikule (inkassoteenust osutavale äriühingule), kelle põhitegevusala on eelduslikult inkassoteenuse (sissenõudeteenuse) osutamine, s. o võlgade sissenõudmine ning eelduslikult ka kohtusse hagi esitamine kvalifitseeritud juristi(de) kaasabil. Nähtuvalt kohtule esitatust on teine isik (inkassoteenuse osutaja) omakorda tarbinud õigusabi teenust kolmandalt äriühingult. Kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et tegemist on suhteliselt lihtsa võlanõude kohtule esitamisega. Hageja on nimetanud õigusabi kuluks 2 500 krooni ilma kulutusi detailselt käsitlemata

§ 174lg 3 kohaselt.

Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale esindamiseks kulutatud ajale põhjendatud kulutusteks 800 krooni. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid on kohtutele esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Samuti tuleb arvestada, et hagi kõrvalnõudes on tagaseljaotsusega osaliselt rahuldatud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4