2-10-16938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2010.a Haapsalu kohtumaja, kirjalikus menetlu

) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 ja 2 sätetel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 70

lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Nimetatud summas on hageja esitanud nõude M. O. ja J. O. osas, mis tuleb rahuldada täies ulatuses, arvestades laste iga ja vajadusi ning vanemate varalisi võimalusi. Elatis määratakse kindlaks lähtudes vanemate varalistest võimalustest ja laste vajadustest. Hageja varaliseks võimaluseks on peretoetus summas 600 krooni kuus, mida kinnitab kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti väljatrükk peretoetuse määramise kohta /tl 8/ ja hageja konto väljavõte /tl 25-27/. Lisaks sellele on hageja kohtus kinnitanud, et tal on ühine leibkond täiskasvanud tütre E. O.ga. Kohtule on esitatud FIE * residendist füüsilise isiku 2009a. ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon, mille kohaselt ettevõtluse tulu on 9223 krooni /tl 28/, millele lisandub hageja väidetel veel 40 000 krooni aastas /tl 33/. Kokku on tulu, mida hageja jagab temaga ühte leibkonda kuuluva E. O.ga 49 223 krooni aastas. E. O.l ülalpeetavaid ei ole. Leibkonda kuulub kokku neli inimest – hageja, M., J. ja E. O.. Isegi kui arvestada, et hageja saab kasutada pool tulust, mis tuleb ettevõtlusest, siis teeb see hageja reaalselt kasutatavaks sissetulekuks 2050 krooni kuus, millele lisandub peretoetus summas 600 krooni kuus. Kuna hageja ei osanud kohtus anda ütlusi selle kohta, kui palju tema konkreetselt saab kasutada ettevõtlusest saadavast tulust, siis arvestab kohus, et leibkonnas on kaks täiskasvanut ja tulu jaotub võrdselt täiskasvanute vahel. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja sissetulek on 2650 krooni kuus. Hageja sissetulekud on ilmselgelt vähesed, et tagada normaalne laste vajadustele vastav ülalpidamine. E. O.l ei lasu M. ja J. O. ülalpidamise kohustust. Nimetatud kohustus on hagejal ja kostjal. Kostja sissetulekuks on töötasu AS-st *. Kohtule esitatud tõendi kohaselt /tl 17/ on kostja keskmine töötasu 10 224 krooni kuus. Hageja kinnitusel kuulub hagejale * maaüksus, millel 3 lasub hüpoteek seoses maa erastamisega /tl 4/. Hageja väidetel kuulub kostjale * maaüksus. Kostja kinnitusel lasub ka talle kuuluval maaüksusel hüpoteek seoses erastamisega /tl 33/. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemale poolele kuuluvad kinnistud on hoonestatud ning neil lasuvad hüpoteegid seoses maa erastamisega. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et mõlemad pooled elavad neile kuuluvatel kinnistutel. Seega on pooltele kuuluvad kinnistud nende elukohaks ja selles osas loeb kohus hageja ja kostja varalised võimalused võrdseteks. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostjale kulub maja * linnas. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Kostja on kohtule esitatud kostja kirjalikus vastuses võtnud omaks, et talle kuulub ¼ elumajast ja maast, mis asub * linnas /tl 16, 33/. Kohtule esitatud pärandi vastuvõtmise avalduselt ei nähtu kostjale kuuluva omandiõiguse osa suurus kinnistust, mis asub * *. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, mis kinnitab tema väidet, et kostjale kuulub terve kinnistu * linnas, siis loeb kohus kostja varaliseks võimaluseks ¼ kinnistust, mis asub * *. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades kostja varalisi võimalusi, milleks on eelkõige töötasu AS-st * keskmiselt 10 224 krooni kuus, on kostjal piisavalt vara, et tagada laste ülalpidamine hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja väide, et tema kasvatas üksinda nelja poega, kes käesolevaks ajaks on juba täiskasvanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja väide, et piisav on kummagi lapse ülalpidamiseks maksta 1087.50 krooni, ei ole kooskõlas

§ 61lg 4 sätetega, mis sätestab elatusraha alammäära.

Hageja on hagiavalduses laste vajadustena ära märkinud vaid hädavajalikud igapäevased kulutused minimaalmääras. Hagi kohaselt tehakse kulutusi toidule, riietele, koolitarvetele, eluasemele ja spordiharrastusele. Kooliga seotud kulutuste all on hageja silmas pidanud ka transpordikulutusi, mis on seotud koolikohustuse täitmisega /tl 33/. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud lastele vajaminevate kulutustena kulusid, mis oleks põhjendamatud või liigselt ülepaisutatud. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist tuleb samuti rahuldada. Kostja on kohtuistungil õigeks võtnud, et viimase aasta jooksul enne hagi esitamist ta hagejale laste jaoks raha andnud ei ole /tl 33/. TsMS 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja kirjalikus vastuses esitatud väide, et ta on osalenud laste kasvatamisel muul moel, on kostja poolt tõendamata. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi selgitust ega tõendit, mil moel ta on laste kasvatamisest osa võtnud. Kostja ei ole viidanud mitte ühelegi

§ 616. lõikes nimetatud asjaolule.

Eelpool toodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude 4 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5