) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Menetlusosalised 1.
Pärandvara omandiõiguse küsimused ei ole lahendatavad hagita menetluses, seega tuleb esitatud hagiavaldust lahendada hagimenetluses.
lg 1 p 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosaliste nimed ja aadressid. Seega tuleb hagiavalduses märkida nii hageja kui ka kostja andmed. 2. Kohus selgitab, et vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 11 lg-le 1 on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja PärS-s nimetatud sugulased. PärS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt pärivad sugulased kolmes järjekorras, teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. PärS § 13 lg 1 ja 2 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. Seega pärimisõigus Z Z järel on tema tütrel S V, mitte aga lapselapsel J V. J V võib tekkida õigus pärandvarale siis, kui tema ema S V loobub pärandi vastuvõtmisest.
lg-te 1 ja 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Samuti menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. J V pärimisõigust ei saa tekkida enne ema S V pärandist loobumist, seega tuleks J V põhjendada ka kohtule oma õigustatud huvi sellise hagi esitamise vastu või põhjendada, miks tema esitab hagi kaitsmaks oma ema huve (miks ema ise kohtu poole ei pöördu).
lg 1 p 9 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 3 järgi peavad hagiavaldusele olema lisatud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses tuleb viidata konkreetselt, millist ajaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 2
Vastavalt sama seadustiku § 33 lg 1 kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Seega tuleb hagejal esitada hagiavaldusele lisatud dokumentide eestikeelsed tõlked kahes eksemplaris.
lg 3 järgi kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Sel juhul ei saa kohus lugeda täidetuks
Samuti kohus selgitab, et lisatud teade Valgevenemaalt ei tõenda, et N S on surnud, ega selgu ka tema surma aeg. Ainuomandi tunnistamise nõue 5. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Seega on seaduse järgi pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, kuid pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Kuna pärandvara jagamise asjades PKS ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, tuleb abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PKS § 18 ja 19 tähenduses. Kuna ühe abikaasa surma korral ühisvara ei jagata, muutub abikaasade ühisomand ühe abikaasa surma korral abikaasade kaasomandiks võrdsetes mõttelistes osades. Seega puudub nii lapselapsel J V kui ka pärandaja lastel S V ja V S õigus nõuda ühisvara jagamist või korteri lahusvaraks tunnistamist. See aga ei välista nende isikute pärimist Z Z järel. Vastavalt PärS §-le 141 võivad kaaspärijad nõuda pärandvara jagamist, kuid selleks peab olema pärand vastu võetud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus selles esitatud nõudega on perspektiivitu
lg 2 p 2 mõttes, kuna ei ole võimalik tunnistada korterit asukohaga XXX surnud Z Z lahusvaraks. Pärimisõigus
lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast.
. Kui nõue on seotud asjaõigusega, kuulub kohaldamisele
.
kohaselt nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja määras hagiavalduses hagihinnaks korteri väärtust 150 000 krooni. Sellest summast tuleb tasuda riigilõiv 15 000 krooni vastavalt riigilõivuseaduse Lisale 1. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks võib esitada menetlusabi taotlus
§-s 180 sätestatud korras. 8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes
lg 1 p-dest 9 ja 10, § 371 lg 2 p-st 2 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest Kuna hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Vastavalt
lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-19461 tuleb jätta hageja J V kanda. Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.