Obsah (6)

§ 197§ 198§ 73§ 101§ 113§ 94

2-09-31285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 05. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31285 Tsiviilas

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud hagejale või tema abikaasale või saatnud hagejale avalduse tasaarvestuse kohta. Kostja vastuväide, et summas 3400 krooni tehti tasaarvestus, on paljasõnaline väide. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid tasaarvestuse tegemise kohta. Tahet tasaarvestuse tegemiseks tulnuks pooltel väljendada

§ 198kohaselt avalduse tegemisega.

Kostja poolt esitatud lisa 1 ega kostja kontoväljavõte ei tõenda, et kostja on tagastanud TT laenu nii enda kui hageja eest. 7800 krooni on tasutud kostja poolt TT, kelle võlasuhe hageja ees ei mõjuta hageja õigusi laenu tagasinõudmisel. Kohus leiab, et kostjal ja Tiina Tammikul võis olla muid võlaõiguslikke suhteid, millega kostja tagastas TT 7800 krooni. Asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale võimalik kokkulepitud ajaks laenu tagastada, kuna kostja jäi töövõimetuslehele, ei ole kohustuse täitmata jätmise aluseks. Kostja oleks saanud kindlasti laenukohustuse täita enne hagi esitamist kohtusse aasta hiljem või menetluse ajal. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega liga 2 aastat. Kohus on seisukohal, et ka asjaolud, et kostja on töötu ja firma läks pankrotti, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. 11. Kostja on nõus tasuma hagejale 6600 krooni ja hageja abikaasale kui laenu väljastajale 10 000 krooni. Laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja maksma tagasi 20 000 krooni laenuandja või abikaasa kontole. Kohtu arvates ei oma tähtsust, kes kostjale laenu väljastas, laenulepingu kohaselt tuleb laenusumma tagastada kas hagejale või KR.

§ 73

lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlgnik täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et hagi esitamisega on 3 2-09-31285 kostja minetanud õiguse ise valida, kellele solidaarvõlausaldajatest ta kohustuse täidab, kuna laenuandja (hageja) on esitanud nõude kogu laenusumma tagasisaamiseks. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole viivitusintressile vastu vaielnud, seega on viivise nõue põhjendatud summas 2217 krooni.
3. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg 20 000 krooni ja viivis 2217 krooni. Menetluskulud
4. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, siis hageja menetluskulude hulka ei kuulu riigilõiv 4000 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele juhinduvalt TsMS §179 lg-st 1 riigituludesse. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4