2-10-9399 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-9399 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linna avaldus eestkostja ametist vabastamiseks Menetlustoiming Eestkostja ametist vabastamine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) (RK 75009148) Avaldaja esindaja: Galina Vologdina (volikirja alusel) Puudutatud isik: M M (IK XXX) Puudutatud isik: I M (IK XXX) Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Vabastada M M I M eestkostja ametist.
- Jätta Narva linna menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(3)2-10-9399 ASJAOLUD Narva linn esita Viru Maakohtule avalduse eestkostja ametist vabastamiseks. Avaldaja palub vabastada M M eestkostja ametist I M suhtes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
- septembri 2008 kohtumäärusega määrati I M eestkostjaks M M. Eestkostja vahistati Viru Maakohtu kohtumääruse alusel
- detsembril 2009 ja paigutati Ida Prefektuuri Jõhvi arestikambrisse. Eestkostja suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine kuni kuueks kuuks. Narva linna sotsiaalabiameti
- märtsi 2010 otsusega nr 2.2-14/718 kõrvaldati eestkostja I M eestkostja ülesannete täitmisest põhjusel, et vahi all viibiv isik ei täida eestkostja ülesandeid. Eestkostetava esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt on eestkostja ametist vabastamine põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 p 5 kohaselt, eestkostjaks ei või olla isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi. Vastavalt PKS § 102 lg 1, kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 ja lg 2 kohaselt, mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Kohtul ei olnud võimalik eestkostetavat ära kuulata, kuna eestkostetav enamuse ajast oma elukohas Narva-Jõesuu lastekodus ei viibi. Eestkostetava esindajal ei õnnestunud vaatamata mõistlikele pingutustele eestkostetavaga kontakti saada ja tema arvamust välja selgitada. Kuna eestkostja on kahtlustatavana vahi all ja viibib arestikambris, asub kohus seisukohale, et eestkostetava arvamus eestkostja ametist vabastamise osas ei avalda mõju eestkostja ametist vabastamise põhjustele. Olenemata eestkostetava seisukohast ei ole eestkostja objektiivsetel põhjustel võimeline täitma eestkostja ülesandeid, kui tema suhtes on kohaldatud tõkendit vahi all pidamine ja ta viibib arstikambris. Kohus leiab, et M Mi tuleb vabastada I M eestkostja ametist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 ja lg 8, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib 2
(3)2-10-9399 kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. /---/. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele käesoleva seadustiku § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teatavaks teha eestkostjale M M, eestkostetavale I M ja tema esindajale ning eestkosteasutusele. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)