2-09-2208/27

2-09-2208 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-09-2208 Kohtunik Johannes Külaots Tsiviilasi Illuka valla (Illuka Vallavalitsuse kaudu) avaldus I.A. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse suhtes. Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2010.a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Illuka Vald (Illuka Vallavalitsuse kaudu, asukoht Illuka küla, 41204 Illuka vald, Ida-Virumaa) Avaldaja esindaja: Triin Tarendi (volikirja alusel) Puudutatud isik: I.A. (IK xxx) Puudutatud isik: A.A. (IK xxx) Puudutatud isik: Kohtla vald (Kohtla Vallavalitsuse kaudu, asukoht: Järve 2-10, 30331 Kohtla vald, IdaVirumaa) Puudutatud isiku esindaja: Kersti Tammesaar (volikirja alusel) Puudutatud isik: Haapsalu Linnavalitsus (RK 75012802, asukoht: Posti 34 90504 Haapsalu); Puudutatud isiku esindaja: Kalev Erko (volikirja alusel) Puudutatud isik: Narva-Jõesuu Lastekodu (RK 70001461, asukoht Nurme 68, 29021 Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa) Puudutatud isiku esindaja: Erika Tambi (lastekodu direktor) esindajad RESOLUTSIOON
3. Avaldus rahuldada.
4. Võtta ära I.A.`lt (isikukood xxx) vanema õigused alaealise lapse A.A. (IK xxx) suhtes.
5. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „09“ juunil 2010.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
6. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud 1 korras.
7. Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale ja Narva-Jõesuu Lastekodule. Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Illuka Vallavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse I.A. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse A.A. suhtes. Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005 kohtuotsusega on I.A.`lt ära võetud laps A.A. (IK xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Laps asub riiklikul ülalpidamisel NarvaJõesuu Lastekodus. Avalduse kohaselt on lapse ema I.A. hulkuva eluviisiga, korduvalt vahetab elukohti ja meessõpru, töökoht puudub. I.A. ei ole võimeline kasvatama oma alaealist last. Avaldaja esindaja palus I.A.`lt ära võta vanema õigused tema lapse A.A. (IK xxx) suhtes ja teha tema elu korraldamine Illuka Vallavalitsuse ülesandeks.
8. mail 2009 esitas Illuka Vallavalitsus teate, millest nähtub, et alates 05.05.2009 on I.A. registreeritud elukoha aadressiks xxx. Rahvastikuregistri 25.05.2009 väljatrüki kohaselt on I.A. elukohaks alates 05.05.2009 xxx. Viru Maakohtu 27.05.2009 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikuna eestkosteorganina Kohtla vald (Kohtla Vallavalitsuse kaudu, asukoht: Järve 2-10, 30331 Kohtla vald, Ida-Virumaa). Kohtla Vallavalitsuse 10.06.2009 vastuse kohaselt on puudutatud isikul raske anda arvamust selle kohta, kas I.A. on sobiv isik kasvatama oma last, kuna neil puudub varasem kokkupuude I. A`ga. Kodukülastusel olid toad puhtad ja korras. Viru Maakohtu
9. veebruari 2010 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus I.A.`lt ära võtta vanema õigused alaealise lapse suhtes. Avaldaja ütluste kohaselt ei ole ema viimase 2 aasta jooksul tundnud huvi oma lapse A. suhtes. I.A.`lt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Esimestel aastatel ta külastas oma last lastekodus umbes korra kuus, külastused kestsid umbes 10-15 minutit. I. A. oli igakord koos erinevate meestuttavatega, kes olid sageli alkoholilõhnadega. I.A. on igakord andnud oma elukohaks erineva aadressi, stabiilsus tema elus puudub. Laps A. on lastekodus elanud juba 5 aastat, teistsugust elu laps ei tea. Puudutatud isik I.A. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja ütlused tema eluviisi kohta on valed. Lastekodus lapse juures ei käinud, kuna puudusid rahalised vahendid. Praegu elab Haapsalus koos elukaaslasega, kes töötab, ei tarvita alkoholi. Puudutatud isik soovib ise oma last kasvatada, viimati käis last vaatamas siis, kui laps oli 3-aastane. Viru Maakohtu 15.02.2010 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikutena Haapsalu Linnavalitsus ja Narva-Jõesuu Lastekodu. Kohus kohustas Haapsalu Linnavalitsust kontrollima I.A. elamistingimusi aadressil: xxx, ning andma kohtule 1 kuu jooksul kirjalik arvamuse selle kohta, kas I.A. on sobiv isik kasvatama oma alaealist last ja kas I.A. soovib last kasvatada või tuleb temalt vanema õigused ära võtta. Puudutatud isiku Haapsalu Linnavalitsuse
10. märtsi 2010 vastusest nähtub, et I.A. elab koos elukaaslase H. E. Korduvalt vahetatakse elukohti. I. A.on töötu, H. E. töötab OÜ-s Morobell. I. A. elab üürikorteris, korter on väike, neil on korteri eest üürivõlgnevus. Käesoleva aasta märtsis vahetas I. A. elukohta, uueks aadressiks oli xxx. Antud korter kuulub H. E. emale, kes 2 kavatseb asuda elama xxx. xxx tänava korter on 1-toaline, asub barakk-tüüpi ahjuküttega majas. Pesemisvõimalused puuduvad. I. A. ei ole oma last külastanud viimased 2 aastat, andes selle kohta erinevaid seletusi. Küll toob põhjuseks rahapuuduse, küll selle, et puudus Illuka valla luba lapse külastamiseks. Ta ei ole lapsega suhelnud ei telefoni teel, ei muul viisil, ei ole täitnud vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes, ei ole huvi tundud lapse vastu, ei te kui suur ta laps on, millised on lapse oskused ja huvid, milline on lapse tervislik seisund. Tal on küll teoreetiline ettekujutus lapse vajadustest, kuid praktilised oskused ja teadmised puuduvad. I. A. on küll avaldanud soovi oma last ise kasvatada, kuid see on pigem tingitud hirmust oma laps täielikult kaotada. Esindaja arvamuse kohaselt puudub I.A. käitumises vanemlik vastutus ja ta on jätnud täitmata oma vanema kohustused, ta ei ole üles näidanud huvi oma lapse vastu; ta küll soovib oma lapse elus osaleda, kuid ei oma ettekujutust lapsest ega tema kasvatamisest ja sellega seonduvast vastustest. . KOHTUISTUNG
11. mai 2010.a kohtuistungil jäi avaldaja esindaja T. Tarendi esitatud taotluse juurde ja palus I.A.`lt ära võtta vanema õigused alaealise lapse suhtes. Laps asub Narva-Jõesuu Lastekodus alates
12. aastast ning selle aja jooksul ei ole I. A. oma lapse vastu erilist huvi tundnud. Laps on praegu sellises eas, kus teda on võimalik lapsendada, lapse vanemaks saades see võimalus väheneb. I.A. ei oma pidevat elu- ega töökohta. Esindaja sõnul ei antud I. A.`le luba lapsega kohtumisteks seetõttu, et ta taotles kokkusaamisi telefoni teel, sotsiaaltöötaja soovis aga temaga isiklikult kokku saada, et vestelda. Laps on juba 5 aastane, ta on kogu selle aja olnud lastekodus, ema ja lapse vahel puudub igasugune emotsionaalne side. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ja jätta lapse elu korraldamine Illuka valla otsustada. Puudutatud isiku, Kohtla valla esindaja K. Tammesaar`e ütlust kohaselt puudub neil kindel seisukoht, kuna neil puudub kontakt I. A.`ga. Ta on küll Kohtla valda sisse registreeritud, kuid seal ei ela. Nad on teadlikud sellest, et laps on lastekodus. Esindaja arvamuse kohaselt on raske arvata, kas puudutatud isik tuleks toime lapse kasvatamisega, ta on liikuva eluviisiga, see ei ole aga lapsele hea. Palus avaldus rahuldada. Puudutatud isiku Narva-Jõesuu Lastekodu esindaja E. Tambi ütluste kohaselt toodi laps A. lastekodusse
13. aastal, selle perioodi jooksul külastas ema last 2006.a. 4 korda, 2007.a. 5 korda ja
14. aastal 1 korra, temaga koos olid erinevad meesterahvad, kõik alkoholilõhnadega. Nad pöördusid avaldaja poole palvega mitte lubada emal sellise seltskonnaga last külastada. Kahe viimase aasta jooksul ei ole ta I. A.`t näinud. Pärast eelmist kohtuistungit ema helistas ühel korral ja tundis huvi, mis numbrit riideid laps kannab. Esindaja ei oska öelda, kas I. A. on pädev last kasvatama, kuid kuna ta lapse vastu huvi tundnud ei ole, siis arvab ta, et laps peaks saama uue perekonna. Palus avaldus rahuldada. Puudutatud isiku Haapsalu linna esindaja K. Erko arvamuse kohaselt on I. A. elustiil ebastabiilne, pidevalt vahetab elukohta. Tema elukaaslane töötab, kuid sissetulekud ei ole stabiilsed. Lapse jaoks on parem, kui ta saaks uue perekonna, esindaja arvamuse kohaselt ei ole I. A. ennast ega enda eluviisi parandanud. Palus avaldus rahuldada. Puudutatud isik I.A. avaldusega ei nõustunud, palus jätta avaldus rahuldamata. Alkoholi ta ei tarbi, samuti ei ole ta narkomaan. Lastekodus käis viimati siis, kui laps oli3-aastane. Elab juba üle poole aasta ühes kohas. Lapsega ei saanud kohtuda, sest see oli keelatud, samuti oli probleem rahas. Kui lastekodu oleks olnud Kohtla-Järvel, siis oleks käinud sagedamini. Vanema õiguste äravõtmisega ei ole nõus, kui vanema õiguseid ära ei võeta, siis soovib last tagasi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistuse järgi on lapse A.A. emaks puudutatud isik I.A., isa kohta kanne puudub (t.lk. 4). Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005 kohtuotsusega on I.A.`lt ära võetud laps A.A. (IK xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Laps asub riiklikul ülalpidamisel Narva-Jõesuu Lastekodus. Avalduse kohaselt on lapse ema I.A. hulkuva eluviisiga, korduvalt vahetab elukohti ja meessõpru, töökoht puudub. I.A. ei ole võimeline kasvatama oma alaealist last. Antud asjaolu leiab tõendamist Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005 kohtuotsusega, mille alusel on I.A.`lt ära võetud alaealine laps A.A. (tl. 5-7); 04.03.2008 Asenduskoduteenuse osutamise halduslepinguga nr. 1.3-1.4/110 osutatakse asenduskodu-teenust alaealisele lapsele A.A.`le (tl. 8-13), Narva-Jõesuu Lastekodu 02.06.2005 tõendi nr. 123 kohaselt viibib A. A. lastekodus alates 28.02.2005 (tl. 14); Narva-Jõesuu Lastekodu 26.03.2007 vastusega järelpäringule, millest nähtub, et I. A. on last külastades olnud alkoholilõhnadega, temaga koos on olnud erinevad meesterahvad (tl. 15-16). Avaldaja on esitanud taotluse I.A.`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse A.A. suhtes. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Lapse ema I.A. palus jätta avaldus rahuldamata, kuna soovib ise last kasvatada. Samas ei ole ta tundnud huvi oma lastekodus asuva lapse vastu, viimased kaks aastat ei ole ta last külastanud. TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Alaealine laps A.A. on sündinud xxx aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
15. Vastavalt PKS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik I.A. ei ole viimased kaks aastat tundnud huvi oma lastekodus kasvava poja vastu, on liikuva eluviisiga, vahetades pidevalt elukohti, töökoht puudub. Laps A. on juba 5 aastat lastekodus, kontakt emaga puudub. Avaldaja Illuka Vallavalitsuse ja puudutatud isikute Kohtla Vallavalitsuse, Haapsalu Linnavalitsuse ja NarvaJõesuu Lastekodu arvamuste kohaselt ei ole I. A. võimeline oma alaealist last kasvatama. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude 4 uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. PKS § 54 lg 3 kohaselt, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus, lõike 5 kohaselt, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Narva-Jõesuu Lastekodu esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt asub laps A.A. NarvaJõesuu Lastekodus, lapse ema ei ole lapse vastu huvi tundnud ega last külastanud (viimane külastus toimus
16. aastal). Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja võtab I.A.`lt ära vanema õigused lapse suhtes. Antud olukorras on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides, sest edaspidi lapse huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab I.A. lapse suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist võib nad pöörduda Illuka Vallavalitsuse ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks. Johannes Külaots Kohtunik 5