(3)asjas on kohus tuvastatud, millise hüvitise pidi hageja maksma kostjale, siis ei saa hageja tugineda käesolevas hagis (justkui kostja oleks saadu näol alusetult osaliselt rikastunud) enam sellele, et hüvitis kostjale ei saa olla selline, sest kohtuotsust ei ole tühistatud. Tagastamise alusest saaks VÕS § 1028 järgi rääkida siis, kui kohtuotsus oleks pärast selle täitmist kas täielikult tühistatud või osaliselt tühistatud ja tõusetuks küsimus tagasitäitmisest. Hageja märkis, et garaaž, mis asub maatükil ja keldriruumi vastav osa (tambur, WC, pesemisruum, saun) on välja ehitatud hageja kulul ja seetõttu sai kostja enam raha kui põhjendatud. Keldriruum ja garaaž ei ole kostjale kuulunud mitte kunagi ja kõik kulud, mis hageja tegi, tegi enda huvides ja seega ei ole kostjal õigus sellist kompensatsiooni saada. Ka nendel asjaoludel ei ole hageja nõue põhjendatud. Esiteks tuvastas kohus eelmärgitud kohtuotsusega 2-06-15120, et märgitud maatükk, millel asus hageja oma vahenditega ehitatud garaaž, kuulus kaasomandisse, sj kostjale ja keldriruum, millesse hageja ehitas sauna, WC, tamburi, pesuruumi, oli ehitise osas ja kuulus samuti kaasomandisse, sj kostjale kui kaasomanikule. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud omaalgatuslik garaaž maatükil ja ehitis keldrikorrusel oleks tema ainuomand. Seega on alusetud hageja väited garaaži ja märgitud keldriruumi, sauna, tamburi, WC kuulumisest ainult talle, vastasel juhul ei tõusetunuks üldse küsimust kaasomandi osa eraldamisest ja vastava tahteavalduse andmisest kostja poolt hüvitise vastu, mida käsitles kohus tsiviilasjas nr 2-06-15120. Nimetatud vaidluses määras kohus hüvitise suuruse, otsus on jõustunud, seda ei ole tühistatud ja seega ei tõusetu küsimust kostjalt väidetavalt alusetult liiga suure kompensatsiooni saamisest. Kohus peab vajalikuks veelkord märkida, et hageja on soovinud eelmises kohtuvaidluses endale osa maatükist ja osa ehitist, mis kuulus kaasomanikele ja mida sai lahendada KOS § 81 lg 1, 2 järgi ja hüvitise vastu kostjale ja mis on lahendatud hageja ja kostja vahelises vaidluses nr 2-06-15120 otsusega, kuna kokkulepet hüvitise suuruses pooled ei saavutanud. Hageja poolt käesolevas hagis märgitud ja väidetavad kulud, mis ta on teinud eelmärgitud garaaži ja keldrikorrusel asuvate ruumide ehitamisel, olid hageja poolt samuti eelmises kohtuvaidluses esile toodud ja millest tulenevalt leidis hageja ka tookord, et hüvitis ei pea olema kostjale selline nagu kostja seda sooviks. Kohus lahendas vaidluse. Seega ei saa rääkida kostjapoolsest alusetust rikastumises saadud hüvitise näol, mille kohus on kostjale välja mõistnud otsusega, mis on jõustunud. Kui hageja ei nõustunud kohtuotsuse alusel tuvastatuga, sh turuväärtusega ja selle alusel määratud kompensatsiooniga kostjale, võinuks hageja otsust vaidlustada. Küll aga otsuse vaidlustama jätmine ei tähenda seda, et otsuse alusel hagejalt kostjale väljamõistetud ja äratasutud hüvitist võiks käsitleda kui osaliselt alusetut rikastumist kostja poolt, mis tuleks hagejale tagastada. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud