KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-44433 Menetluso

§ 86p. 3 (koondamine) alusel.

Vastuolus TLS § 87 lg. 1 on kostja kirjalikult teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest ette vaid kaks päeva ega ole ka hüvitanud vähem etteteatatud aega keskmise palgaga.

1. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 119 lg 2 alusel. Kostja vastuväited.
2. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TLS § 87 lg 1 mõtte kohaselt tuleb tööandjal töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatada, järgides samas sättes kirjeldatud etteteatamise tähtaegu või hüvitada vähem etteteatatud aeg rahas. Hageja on möönnud, et ta sai kirjaliku teatise kätte 16.12.2008, milline oli allkirjastatud ettevõtte seadusliku esindaja pool, seega tuleb TsÜS § 78 lg 1 kohaselt nimetatud teadet lugeda kirjalikuks teateks, mille sisuks oli konkreetne teave töölepingu lõpetamise asjaolude kohta koondamise alusel. Töölepingu lõpetamisest etteteatamine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. Seega leiab kostja, et teate esitamist hagejale 16.12.2008 tuleb lugeda TLS § 87 lg 1 kohaseks töölepingu lõpetamisest etteteatamiseks.
3. Kostja tunnistab, et TLS § 893 lg 5 kohaselt on keelatud töölepingute lõpetamine koondamise alusel enne tööinspektorilt nõusoleku saamist. Kostja ei ole nimetatud keelu vastu eksinud ega enne tööinspektorilt nõusoleku saamist hagejaga töölepingut lõpetanud. enne 01.07.2009 kehtinud TLS ei sisaldanud keeldu enne tööinspektorilt nõusoleku saamist töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatada. Seega töölepingu lõpetamisest ette teatamine enne tööinspektorilt töölepingute lõpetamiseks nõusoleku saamist ei olnud seadusega vastuolus ega sellest tulenevalt tühine. Kostja on täitnud TLS § 87 lg 1 nõuded ja teatanud 16.12.2008 hagejale kirjalikult töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Samuti vastas kirjalik teade TLS § 72 ja § 87 nõuetele, mistõttu kostja ei ole kohustatud maksma hagejale hüvitist TLS § 87 lg 2 alusel. 10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 779,22 krooni. Juhul, kui leiab tuvastamist, et hagejale teatati töölepingu lõpetamisest ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.
4. Kuivõrd hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sellisel juhul olnud õigus hüvitisele kokku 39 tööpäeva eest. Seega oleks õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22).
5. Kostja on tasunud lõpparve õigesti ega ei ole seda kinni pidanud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 lg
6. Samuti kostja leiab, et 2 nimetatud nõue on aegunud, kuna kostja ei ole ITVS § 24 lg 1 nimetatud ühekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtusse hagi asja kohtulikuks lahendamiseks selle rahuldamata osas. Maakohtu otsuse põhjendused
7. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu lõpetamise kirjaliku etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitis 31 683,55 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni ning menetluskulud.
9. Hagi põhjenduste kohaselt teatas kostja 16.12.2008 ebamääraselt võimalikust töölepingu lõpetamisest perioodil 01.02 kuni 28.02.2009 (TVK toimiku lk. 7), kuna see kiri ei sisaldanud töölepingu lõpetamise konkreetset kuupäeva, mistõttu ei saa kostja eelmärgitud kirja lugeda individuaalseks töölepingu lõpetamise teateks TLS § 87 lg. 1 mõttes, vaid üldteateks töölepingu lõpetamise kohta. Alles 16.02.2009 esitas kostja hagejale töölepingu nr. 191 kirjaliku lõpetamise teatise, mille järgi on töölepingu lõpetamise päev hagejaga 18.02.

§ 86p. 3 alusel (koondamine) (TVK toimiku lk.

8 järgi kostja on teinud töölepingu lõpetamise kirjaliku teatise töölepingu nr 226 juurde 16.02.2008 ja hagejaga töölepingu lõpetamise päev on 18.02.

1. Kohus eeldab, et kostja eelmärgitud kuupäevad on eksitavad). Vastuolus TLS § 87 lg. 1 on kostja kirjalikult teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest ette vaid kaks päeva ega ole ka hüvitanud vähem etteteatatud aega keskmise palgaga 31 683,55krooni. Lisaks18.02.2009 makstud lõpparve ei sisaldanud kõiki summasid, mida kostja pidi hagejale maksma, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 254,45 krooni TLS § 119 lg 2 alusel.
2. Kostja ei tunnista hagi. Hageja on möönnud, et ta sai 16.12.2008 kirjaliku teatise töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p. 3 alusel. Töölepingu lõpetamisest ette teatamine enne tööinspektorilt töölepingute lõpetamiseks nõusoleku saamist (15.01.2009) ei olnud seadusega vastuolus ega tühine. Kostja on täitnud TLS § 87 lg 1 nõuded ja teatanud 16.12.2008 hagejale kirjalikult töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Samuti vastas kirjalik teade TLS § 72 ja § 87 nõuetele, mistõttu kostja ei ole kohustatud maksma hagejale hüvitist TLS § 87 lg 2 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 1084,26 krooni. Kui kohus leiab, et hagejale teatati töölepingu lõpetamisest ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.
3. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sel juhul õigus hüvitisele 39 töö-päeva eest. Seega on õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22). Kostja on tasunud lõpparve õigesti ega ei ole seda kinni pidanud, mistõttu puudub hagejal alus nõuda hüvitist lõpparve kinnipidamise eest vastavalt TLS § 119 lg
4. Samuti on nimetatud nõue aegunud, kuna kostja ei ole ITVS § 24 lg 1 nimetatud ühekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtusse hagi asja kohtulikuks lahendamiseks selle rahuldamata osas.
5. Kohus märgib, et vastavalt ITLS §-i 25 lg. 1 on töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga 13 254,45 krooni väljamõistmiseks, on jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud.
6. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 3
8. Esitatud kirjaliku töölepingu ja teiste dokumentide kohaselt (TVK toimiku lk. 3-8) töötas hageja kostja juures alates 08.05.2006 kuni temaga töölepingu lõpetamiseni 18.02.

§ 86p. 3 alusel töötajate koondamisel (kollektiivne töölepingute lõpetamine).

Hageja tööstaaž kostja juures oli alla viie aasta.

1. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 87 lg 1 p 3 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel: töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta - mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 alusel on tööandja kohustatud käesoleva paragrahvi
2. ja
3. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
4. Kohus asub seisukohale, et 16.12.2008 teatist ei saa lugeda töölepingu lõpetamise etteteatamise kirjaks TLS § 87 lg. 1 mõttes alljärgnevatel põhjendustel; 21.
5. 16.12.2008 teatise kohaselt teatas kostja hagejale töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p.3 alusel töötajate koondamisel ajavahemikul 01.
6. – 28.02.
7. Teatis ei sisalda töölepingu lõpetamise konkreetset kuupäeva (on töötaja jaoks töölepingu lõpetamisel kõige olulisem, kuna nimetatud kuupäevani on töötajal õigustatud ootus käia tööl ja teenida palka), seega kohus nõustub hagejaga, et teatist ei saa lugeda individuaalseks töölepingu lõpetamise teateks. 2.2 Et kostja poolt oli tegemist töölepingute kollektiivse lõpetamisega, mille pidi TLS alusel tuvastama tööinspektor, tuleb 16.12.2008 teatis lugeda tööinspektorile esitatavaks taotluseks töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks, kuna sisaldab sellise taotluse kohustuslikke andmeid, mis aga hageja kui konkreetse töötaja jaoks töölepingu lõppemisel tähtsust ei oma nagu kavandatav töölepingute lõpetamise ajavahemik 01.02.-28.02.2009), töötajate arv 08.12.2008 seisuga (82 töötajat) ning koondatavate töötajate arv
9. 16.02.2009 töölepingu lõpetamise teate kohaselt kostja otsustas lõpetada hagejaga töölepingu 18.02.

§ 86p.3 alusel töötajate koondamisel (vt.

TVK toimiku lk. 8 kooskõlas otsuse punktis 14 antud kohtu selgitusega). Kohus leiab, et eelnimetatud dokument sisaldab kõiki töötaja jaoks olulisi andmeid töölepingu lõpetamisel ja tuleb lugeda teateks TLS § 87 lg. 1 mõttes. Seega on kostja teatanud hagejale töölepingu koondamisel lõpetamisest ette kaks päeva, mistõttu on hageja õigustatud saama vastavalt TLS § 87 lg. 2 hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu teatamisest vähem ette teatati.

1. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja nõue mõista välja kostjalt hageja kasuks keskmine palk töölepingu TLS § 86 p.3 alusel töötaja koondamisel vähem kirjalikult etteteatatud aja eest alljärgnevas arvestuslikus summas; Hageja ei ole kohtule esitanud oma keskmise palga arvestuskäiku, siis võtab kohus aluseks kostja poolt esitatud keskmise kuu- ja päevapalga. Kostja väitel ei ole poolte vahel vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 779,22 krooni. Kostja vastuväite kohaselt, kui hagejale töölepingu lõpetamisest teatati ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.
2. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009, oleks hagejal sel juhul õigus hüvitisele 39 tööpäeva eest. Seega on õige hüvitise summa 30 389,58 krooni (39x779,22). Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud, kuna ajavahemikku 18.02.2009 kuni 16.04.2009 jäi ka kaks tööpäevale sattunud riigipüha (teisipäev,
3. veebruar; Eesti Vabariigi aastapäev ja reede,
4. aprill; Suur reede). Seega on eelnimetatud ajavahemikul 39 tööpäeva, milliste tööpäevade võrra töölepingu teatamisest vähem hagejale kirjalikult ette teatati ning mille eest on hagejal õigus saada hüvitust 30 389,58 (39x779,22) krooni.
5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitus hageja koondamisel kirjalikult vähem etteteatatud 39 tööpäeva keskmise päevapalga ulatuses summas 30 389,58 (39x779,22) krooni TLS § 87 lg. 2 alusel.
6. Riigilõivu seaduse § 22 lg. 1 p.1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötaja poolt esitatud palga nõudes. 4 Menetluskulude jaotus
7. Kohus rahuldas hageja nõuded 96 % ulatuses, mistõttu tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda 96 % ulatuses ja hageja kanda 4 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 5