lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2009.a. laenulepingu, millega hageja kohustus tasuma kostja poolt valitud reisikorraldajale tema poolt valitud puhkusepaketi maksumuse 23 646 krooni. Kostja kohustus raha kasutamise eest tasuma fikseeritud intressi 38% aastas võrdsete osamaksetena kogu laenuperioodi jooksul, sõltumata intressi maksmise hetke laenujäägist ning tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ja hageja väljastas 27.07.2009.a. kostjale meeldetuletuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 03.08.2009.a. Kostja kohustus vastavalt lepingu p-le 9.1 meeldetuletuskirja eest tasuma 177 krooni. Kostjale on kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg kuid kostja ei tasunud võlga vaatamata korduvatele meeldetuletustele (kostjale on korduvalt helistatud ning saadetud e-kirju ja SMS-e) ja hageja esitas kostjale 25.09.2009 lepingu ülesütlemisavalduse koos ettepanekuga astuda võlgnevuse likvideerimiseks läbirääkimistesse, kuid tulemusteta ja hageja ütles lepingu üles 9.10.
369 lg 1 ja § 401 lg 1, 402 järgi. Nimelt sätestab
lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti ja § 402 lg 1 järgi on tegemist tarbijakrediidiga, kui üks isik annab majanduskutsetegevuses tarbijale krediiti laenu. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal on hageja ees kohustused täitmata, siis seega on tõendatud, et kostja on võlas, on oma kohustuste täitmisega viivituses, tasumata on laen, tasumata on intress, hagejal on tekkinud kulud seoses sellega, et kostja pole lepingut kohaselt täitnud, millega on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Ehkki kostja on hagi tunnistanud, kohaldab kohus vaidluses sõltumata hagi tunnistamisest TsMS § 438 lg 1 järgi millist õigusakti vaidluses kohaldada. Eeltoodu alusel vaatleb kohus, milles ulatuses on kostja kohustused täitmata ja milliseid õigusnorme tuleb vaadeldavale suhtele kohaldada.
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
Kuna kostja ei ole vaidlustanud, et ta on laenu saanud ega ole seda tagasi maksnud, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist
lg 1, 101 lg 1 p ja 108 lg 1 ja § 396 lg 1, 401 lg 1 järgi ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laen 23646 krooni.
lg 3 alusel siis kui krediidiandja ütleb lepingu üles vähendatakse krediidibrutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulud võrra. Seega ei saa nõuda hageja e. krediidiandja kostjalt intressi pärast lepingu ülesütlemist. Hageja ütles lepingu kostjale üles 09.10.2009, seega on hagejal õigus nõuda intresse kuni 09.10.2009. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja maksma intressi 16.07.2009 749 krooni 16.08.2009 749 kr, 16.09.9.2009 749 krooni, 16.10.2009 749 krooni. Kuna leping öeldi üles 09.10.2009, on hagejal õigus nõuda intressi kuni 09.10.2009, mitte aga edaspidi. Hagi asjaolude kohaselt on intressivõlg arvestatud seisuga 16.06.2010 kokku 8985 krooni, seega ka pärast lepingu lõpetamisele järgnenud aega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue intresside saamiseks on vaid osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kuna lepingu järgi oli intress aastas 38%, st aastas intress laenul 8985,48 krooni e. päevas 24,62 krooni, siis intress 2009.a. oktoobrikuu üheksa päeva eest 221,58 krooni. Hageja nõue intresside saamiseks kuni 09.10.2009 (incl.) on seega põhjendatud kokku 2468,58 krooni. Hageja palus viivise välja mõista hagi esitamise seisuga põhivõlalt 6248,55 krooni ja edaspidise viivise 0,2% päevas.
lg 1 p6 alusel on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist.
lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja
lg 6 järgi ei tohi viivist nõuda intressiga tasumisega viivitamise korral, sama on sätestatud ka pooltevahelise lepingu p-s 8.
ja 3. lause ning § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel meeldetuletustasu 177 krooni. Eelnimetatud kulutuste hüvitamise kohustus on kostjal pooltevahelisest lepingust ja seondub kostjapoolse kohustuse rikkumisega, mille tagajärjena pidi ta ette nägema märgitud kulude tekkimist hagejal vastavalt
lg 3, 128 lg 3 (põhjuslik seos lepingulise kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju, milleks on võla sissenõudmisega seotud kulud).
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta
lg 5, mille järgi saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
lg 1 viimase lause kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist ületavat kahju. Kuna viivisenõue on põhjendatud summas 5450,54 kr, siis katab nõutav viivis igal juhul kahju (kulud 177 krooni) ja kohtu arvates ei ole hagejal õigust nõuda märgitud 177 krooni kui kulutuste näol tekkinud kahju. Kooskõlas TsMS § 367 võib kohus välja mõista viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude rahuldamiseni osas, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja ongi palunud viivise välja mõista hagi esitamise ajale järgneva perioodi ees viivise 0,2% põhivõlalt. Eeltoodu alusel tuleb põhivõlalt 23646 krooni välja mõista viivis 0,2% päevas alates hagi esitamisest, milleks on 22.01.2010, kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu katteks 23646 krooni, intressi kokku 2468,58 krooni ja viivist 5450,54 kr ning 0,2% viivist päevas põhivõlalt 23646 krooni kuni selle tasumiseni ja jätta kulutuste nõue 177 krooni rahuldamata. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetlusulud vastavalt hagi rahuldamise osale kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks lihtmenetluse asjas menetluskulude rahalise suuruse otsuses. Hagi kuulus rahuldamisele summas 31562,12 krooni, st 80 % ulatuses (31562,12 on 39056,55-st 80%). Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 4061,16 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud lõivu 978,84 kroon, kokku 5040 krooni, seega tuleb kostjalt välja mõista 4032 krooni. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt arvates lahendi jõustumisest kuni selles osas lahendi täitmiseni tasuda viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.