← Eesti

2-09-26236/19

Obsah (4)§ 60§ 63§ 70§ 61

Tsiviilasi nr: 2-09-26236 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Tallinn Tsiviilasja

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda lapse kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise eest. Sellele kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja väide, et talle on arusaamatu, miks ta peab täiskasvanud pojale ülalpidamist maksma, on asjakohatu, sest kohus lähtub

§ 60

lg-st 2, mille kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

§ 63

lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. Hageja õpib kutseõppeasutuses ja tal puudub regulaarne ja pidev sissetulek, mistõttu vajab ta õppimise ajal toetust, mida kostja on kohustatud hagejale õppimise ajal andma. Kuna hageja õpib, puudub tal endal sissetulek. Hageja väitel moodustavad tema igakuised kulutused 6000 krooni, millest poole peab kandma kostja. Tõendamist ei leidnud, et kostja on hagejale kulutuste tarbeks raha andnud ja osalenud hageja ülalpidamisel regulaarselt ja piisavas suuruses. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on seega põhjendatud. 5. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt alates 08.06.2008. 28.01.2010 istungil täpsustas hageja oma nõuet ja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 05.06.2008 kuni kooli lõppemiseni 01.07.2010.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud ja kohus ei tuvastanud

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolusid, on põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 05.06.2008 kuni 01.07.2010. Tulenevalt

§ 61

lg-st 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 2008.a on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-09-26236 2175 krooni. Tuvastamist ei leidnud, et kostja sissetulek oleks väike, kostja ei esitanud enda sissetuleku kohta ühtegi tõendit. Apellatsioonkaebus
  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, paludes kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus rikkus menetlusõiguse norme. Kostja ei saanud anda seletusi selle kohta, millised olid poolte kokkulepped hageja toetamise suhtes olukorras, kus kostja abikaasa ei võimalda tal elada koos pojaga kostja korteris. Kostja soovis tõendada oma sissetulekuid ja hageja ülalpidamist pangakonto väljavõtetega. Kostja ei saanud tõendada, et hageja omab sissetulekuid. Samuti ei saanud kostja vaidlustada hageja poolt nõutud elatise 3000 krooni vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei teinud kõike endast olenevat, et pooled saavutaksid kompromissi. Kohus tegi asjas sisulise otsuse kostja osavõtuta, kuigi kostja teatas mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks kuulub otsus viivitamatult täitmisele ja miks mõistetakse elatis välja tagasiulatuvalt. Vastustaja seisukoht
  2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
  5. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  6. Käesolevas asjas nõuab täiskasvanud laps oma isalt elatist

§ 60

lg 2 alusel, mille kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-83-06 antud tõlgenduse kohaselt tuleb

§ 60

lg-t 2 mõista selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab

§ 60

lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel

§ 63lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega kohtusse pöördumisel

§ 60lg 2 alusel pidi isikul olema kohtusse pöördumise alus (õiguskaitsevajadus).

Kolleegium leiab, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel arvestama sellega, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav õigus olemas või mitte. Hageja poolt esitatud T.i tõendist nähtub vaid see, et hageja õppis 2008/2009 õppeaastal selle kooli esimesel kursusel. Millega hageja tegeles täisealiseks 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-09-26236 saamisel 08.06.2008, kas ta oli mõne eelpoolnimetatud kooli nimekirjas, selle kohta andmed puuduvad. 11.

§ 61

lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Maakohus küsis alles kohtuistungil, kus kostja haiguse tõttu ei osalenud, hagejalt tema vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate põhjendatud kulutuste kohta. Seega ei andnud kohus kostjale võimalust hageja poolt esiletoodud asjaoludele vastu vaielda ja omapoolseid tõendeid esitada. Sellega rikkus kohus TsMS § 328 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kohus tagab poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata.

  1. Kuna hageja küsib elatist tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist, pidanuks kohus välja selgitama ja arvestama ka sellega, millises ulatuses on kostja vabatahtlikult oma täisealisele lapsele sel ajavahemikul ülalpidamist andnud.
  2. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
  3. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. G. Kivinurm M. Klaar E. Liiv 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.