2-09-9428/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 05.10.2009.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-09-9428 KKP hagi UN vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: KKP(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja UN(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 15.09.2009.a. aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: KKP Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Tallinna Linnakohtu 12.märtsi 1998.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2/5/231-502/98 UN väljamõistetud elatist. Välja mõista UN(isikukood XXX) KKN (isikukood XXX) kasuks 4000 krooni igakuiselt poja MN (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 06.03.2009.a. kuni tema täisealiseks saamiseni XXX.a., õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kohtu poolt määratud elatist MN ülalpidamiseks suurendada 2300 krooni võrra. Kostjalt on välja mõistetud kohtuotsusega elatis 2000.00 krooni, mida kostja tasub ebaregulaarselt. Hageja on pidanud last suures osas ise üleval. Käesoleval ajal on hageja alla 3aastase lapsega kodune ja ei suuda Martinit üksinda üleval pidada. Lapsele kulub keskmiselt 8600.00 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista 4300.00 krooni + 21%.Hageja on teise lapsega kodune, emapalka enam ei saa. Hagejal on turvalisem olla kodune, kuna tööle minnes saaks ta kohe koondamise. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hageja väitega, et lapsele kulub 8600.00 krooni kuus, hageja ei ole kulutusi ka tõendanud.. Kostja brutopalk on 26 000.00 krooni, millest pangalaenudeks kulub 8500.00 krooni, kommunaalmaksudeks 2500 krooni, telefoni ja automaksuks 1300 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Tallinna Linnakohtu 12.märtsi 1998.a. tagaseljaotsusega on kohus välja mõistnud UN gakuise elatusraha 2000 krooni 15.09.1992.a.. sündinud poja MN ülalpidamiseks alates 29.01.1998.a. kuni poja täisealiseks saamiseni 15.09.2010.a. lapse ema KKNkasuks. PkS § 61 lg3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud lapse elatise suurendamist lapse vajaduste suurenemisega .Kostjalt 1998.a. väljamõistetud elatis on käesolevaks ajaks väiksem kui seadusega ettenähtud miinimum. Kohus leiab, et rohkem kui kümme aastat tagasi väljamõistetud elatis ei kata kindlasti lapse vajadusi. Kostja sissetulek on tunduvalt suurem kui minimaalne töötasu, seega on kostja võimeline pojale võimaldama minimaalsest paremaid tingimusi. Käesoleval ajal harrastab Martin spordialasid, mis nõuavad väljaminekuid, nii tegeleb ta trikirattaga, käib jõusaalis. Kohus leiab, et kostja sissetulek võimaldab vaatamata pangalaenude tasumisele poja ülalpidamisikohustust täita ja poja mõistlikke harrastusi toetada. Hinnates kõiki hageja poolt esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja kulud poja MN ülalpidamiseks on 8000.00 krooni kuus , millest kostja peaks kandma 4000.00 krooni. Lisaks väljamõistetud elatisele peaks suuremad väljaminekud M vanemad omavahel kooskõlastama ja kostja rahastama, kuna hageja on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel ja hagejal puudub selleks sissetulek. Elatis tuleb suurendada alates hagi kohtusse esitamisest. Elatise summa on määratud koos tulumaksuga. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2