Obsah (5)

§ 11§ 7§ 4§ 6§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 05. 06. 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-456 Haldusasi T.T.i kaebus Keila Linnavalitsuse 04.12.2008 korr

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale T.T.. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamise päevast. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
2. Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 424 22.11.07.a. algatati Keila linnas Jõe t 57 B kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering ning kinnitati lähteülesanne. Lähteülesannet muudeti 17.04.08.a. korraldusega nr
3. 03.07.08.a. korraldusega nr 291 võeti DP vastu ja korraldati avalik väljapanek. 04.09.2008 korraldusega nr 352 otsustati läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid korraldusega 04.12.08.a. nr 445 otsustati keskkonnamõju strateegiline hindamine jätta algatamata. T.T. esitas Keila Linnavalitsusele 02.01.2009 vaide Keila Linnavalitsuse 04.12.2008 korralduse nr 445 kehtetuks tunnistamiseks ja uuesti otsustamiseks Jõe tn 57b detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle. T.T. esitas 27.02.
4. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 04.12.2008 korralduse nr 445 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks eesmärgiga saavutada keskkonnamõjude hindamine DP menetluses. 16.02.09.a. oli T.T. esitanud kaebuse Tallinna HK-le haldusasjas nr 3-09-365, milles taotles KSH läbiviimist. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus enne detailplaneeringu kehtestamist teeb Linnavalitsus otsuse KSH algatamise kohta, kuna kaebaja arvates tagab õiguspärase lõpptulemi KSH läbiviimine. Samas nähtub PlanS- sest, et KSH algatamine või mittealgatamine on linnavalitsuse kaalutlusotsus, menetluse läbiviimisel menetlustoiming. Kaebaja viitab, et KSH algatamata jätmine on vastuolus KeHJS ja PlanS nõuetega ning rikub kaebaja õigust osaleda efektiivselt planeerimismenetluses. Samas kirjeldab kaebuse esitaja, et 1 ta on esitanud oma ettepanekud ja osalenud DP menetluses aktiivselt, sh esitanud oma seisukohad KSH vajalikkuse suhtes. Kaebaja väidab, et peale detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik läbi viia KSH-d vastavalt KeHJS § 35 lg 1 ja seega on kaebuse rahuldamise korral terve detailplaneeringu menetlus olnud õigusvastane ning on ebaefektiivne ka ressursi kasutuselt, KSH läbiviimine on avalikes huvides. Lõppastmes aga ei välista kaebaja, et DP-d kehtestav otsus on vaidlustav halduskohtus ning ka siis saab kontrollida, kas menetlustoiming oli õiguspärane ja kas lõplik otsus vastab seaduse nõuetele.
5. Korralduses on märgitud, et kuna detailplaneeringut on keskkonnatingimuste osas oluliselt täiendatud, siis on õigustatud ja asjakohane võtta vastu ja suunata uuesti avalikule väljapanekule uus Jõe 57b detailplaneering. Uue Jõe 57b detailplaneeringu osas otsustati KSH mittealgatamine 04.12.2008 korraldusega nr 445 „Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ 3.Kuna kaebaja eesmärk on saavutada õiguspärane DP-d kehtestav otsus, siis nähtub, et DP menetlust ei ole peatatud ning algatatud menetlust jätkatakse. 4.

§ 7

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuigi kaebaja märgib, et korraldusega võetakse temalt õigus detailplaneeringumenetluses osaleda, nähtub kaebusest, et käesoleva hetke seisuga on kaebaja kasutanud ära kõik PlanS-st tulenevad võimalused detailplaneeringumenetluses aktiivseks osalemiseks. Seega saab järeldada, et kaebaja siiski realiseeris menetluse kestel need õigused, mis seadus talle andis, samas nähtub, et ta on teadlik, et saab õiguslikke tagajärgi põhjustava otsuse vaidlustada kohtus, kui see tehakse. Kuivõrd tekkinud olukorras ei ole saabunud kaebajale õiguslikke tagajärgi, mis võimaldaksid väita, et kaebaja subjektiivseid õigusi juba rikutakse, kaebusest nähtub, et menetluse kulgemine ei välista õiguspärase otsuse tegemist ja ei ole välistatud ka KSH teostamine, kui DP-d kehtestav otsus tühistatakse, siis ei ole kohtu arvates tegemist olukorraga, mil erandkorras oleks vajalik kohtu sekkumine menetlusse. Riigikohtu halduskolleegiumi on oma 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 rõhutanud, et planeeringu vastuvõtmise otsust kui haldusakti

§ 4

lg 1 mõttes saab kaebeõiguse olemasolul vaidlustada, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille puhul juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Käesoleval juhul aga ei ole vaidlustatud Jõe 57b detailplaneeringu vastuvõtmise otsust, kuna menetlus alles kulgeb. Korralduse näol on tegemist menetlustoiminguga, mis on vaidlustatav vaid väga piiratud juhtudel. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsuses nr 3-3-1-62-08 on rõhutatud, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Sellisel juhul saab enne haldusakti andmist kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Käesoleval juhul on aga antud kaebajale võimalus KSH osas oma arvamust Jõe 57b detailplaneeringu raames väljendada ja kaebaja on seda võimalust Jõe 57b detailplaneeringu menetluses aktiivselt ka kasutanud ning kaebusega ei pöördutud kohtusse põhjusest, et kaebajal ei olnud menetluslikult võimalik esitada oma seisukohti. Seisukohtade suhtes jäädi üksnes erimeelsustele. T.T. möönab võimalust, et KSH suhtes tehtud otsustus on kontrollitav DP-d kehtestava otsuse vaidlustamisel. Halduskohtus on iseseisvana vaidlustatav haldusakt või toiming, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus on seotud asjaoluga, kas planeeritav tegevus on kohaliku omavalitsuse hinnangul olulise keskkonnamõjuga või mitte. Strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole detailplaneeringu koostamise käigus 2 kohustuslik, kohalik omavalitsus peab seda korraldama juhul, kui ta leiab, et kavandatav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju ning see, kas otsustus on õige või mitte, kontrollitakse lõpliku haldusakti andmisel. Menetlustoiming antud olukorras kaebuses esitatud asjaoludel ei toonud kaasa õiguslikult siduvaid tagajärgi kaebuse esitajale. Õiguslikult siduvate tagajärgede saabumisele ei viita ka selgitus, et hilisemalt ei oleks menetluslikult efektiivne vaidlustada DP kehtestavat otsust ja soovi, et ressursse kasutataks efektiivselt. Kohtu arvates on sootuks vastupidine aga olukord, mil näiteks DP menetlus seiskuks põhjusest, et algatatakse KSH ja see võiks kaasa tuua ebaõiglaselt kahjulikud tagajärjed DP-d tellinud isikule, mistõttu tekib vajadus vaidlustada huvitatud isiku poolt menetlustoiming, et kohtu abiga kõrvaldada selliselt tekkinud menetlustakistus. Käesolevalt ei ole menetlustakistust DP edasise läbiviimise suhtes, selle vastuvõtmiseks teostatakse seaduses märgitud järgnevaid menetlusi ning isikud asuvad realiseerima neile seadusega tagatud õigusi. Kuna kohus märkis, et halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

lg 1, siis nähtub, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt haldusfunktsioonide täitmisel. Menetlustoimingut avalikes huvides kaebaja vaidlustada ei saaks. Konkreetsed taotlused, millega saab pöörduda halduskohtusse, on nimetatud

§ 6lg-tes 2 ja 3.

Haldusaktiks on

§ 4

lg 1 kohaselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, samuti haldusleping ning halduskohtus vaidlustatavaks toiminguks on

§ 4lg 2 kohaselt avalik –õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse .

ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Silmas on peetud õiguslikke tagajärgi põhjustavaid haldusakte ja toiminguid. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11

lg 3.1 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla subjektiivset õigust nõuda taotletava toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Kaebuse esitajale ei tule seadusest subjektiivset õigust nõuda KSH läbiviimist koheselt. Kuigi kaebuses märgitakse, et on suur avalik huvi KSH koheseks läbiviimiseks, ei saa kaebuse esitaja toetuda kaebust esitades avalikele huvidele, sj nõuda, et menetluslikult oleks otstarbekam viia läbi KSH koheselt. Menetlustoimingute otstarbekus on seotud haldusorgani tegevusega avalikus –õiguslikus suhtes teostatud toiminguga, kuid see ei too kaebajale kaasa vahetult õiguslikke tagajärgi. Kohtusse pöördumisel on aga eelduseks, et kohtult palutakse abi juhtumil, mil kahjulikud õiguslikud tagajärjed saabusid või on suur oht selliste tagajärgede saabumisele. Materiaalses mõttes ei olegi linnavalitsus teinud otsustust, millel on õiguslikult siduvad tagajärjed, sh kas DP-d saab kehtestada või mitte. Kaebaja samas on teadlik, et menetluslikult on võimalik vaidlustada tehtud toimingud hilisemalt, so lõplikult siduva ja õiguslikke tagajärgi omava haldusakti vaidlustamisel, seega ei ole ka ohtu, et DP kehtestatakse nii, et seda ei saa kohtulikult kontrollida. Välistatud ei ole, et DP jääb kehtestamata. Avalike ressursside kasutamise küsimused ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega, kuivõrd kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, kuidas omavalitsus kasutab ressursse. Kohtu arvates allub ka käesolev juhtum olukorrale, mil vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ja planeeringu kehtestamine. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu vaidlustamise ja KSH läbiviimise sunnile puudub isikul põhjendatud huvi, kui toimingul ei ole iseseisvalt õiguslikke tagajärgi ning kaebajal on õiguslikult võimalik vaidlustada halduskohtus lõplik haldusakt, so planeeringu 3 kehtestamine, mis võtab kokku toimingute tulemuse ja võib rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja sellisele menetlusveale, mis võiks selgitada, et tegemist on erandiliku juhtumiga, ei ole viidanud. Viimaste andmete kohaselt on DP menetlus jõudnud etappi, kus see on saadetud Keila linna poolt aprillis 2009 Maavanemale järelevalve teostamiseks. Kaebuse esitaja on kohustamisnõude esitanud juba ka varasemalt kohtule saabunud haldusasjas nr 3-09-365, mille menetlus kestab ja kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu määrusele 23.04.09.a. määruskaebuse Riigikohtule. Kohus leiab, et T.T. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. 5.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Karin Kalmiste kohtunik 4