Obsah (5)

§ 19§ 12§ 11§ 23§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-260 Haldusasi J.M. kaebus Tallinna Keskli

§ 19lg 8).

1. Lõpetada menetlus J.M. kaebuses Tallinna Kesklinna Valitsuse
2. novembri
3. a ning
4. mai
5. a eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes seoses kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmisega ning
6. veebruari
7. a eluruumide ümberhindamise akti tühistamise nõudes seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumise ja tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmisega (

§ 12lg 3).

1. Tõlgendada J.M. taotlust Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide, millega Tallinna Kesklinna Valitsus tunnistas temale kuuluvaks Lai tn. 11 asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 28.10 m2, kehtetuks tunnistamiseks, J.M. taotlusena Tallinna Linnavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr. 4743-k tühistamiseks (

§ 19lg 7).

1. Tagastada J.M. taotlus Tallinna Linnavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr. 4743-k tühistamise nõudes halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 11lg 31 p 5).

5. Jätta läbi vaatamata J.M. kaebus nõudes teha Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutus eluruumide ümberhindamise aktidele eelnenud olukorra taastamiseks, 1 nõudes tunnistada õigusvastaseks Tallinna Maa-ameti tegevus Lai tn. 11 korteriomandite moodustamisel ning Tallinna Maa-ametile ettekirjutuse tegemise nõudes korteriomandite moodustamise menetluse peatamiseks ja endise olukorra (mõtteliste osade suurus seisuga enne 21.11.2000) taastamiseks (

§ 23lg 3 p 1).

6. Saata kohtumäärus menetlusosalistele e-posti teel või e-posti puudumise korral posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse p-de 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 (kümne) kalendripäeva, p 5 peale 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. 1. Tallinna Halduskohtu 14.12.2009 kohtumäärusega luges kohus J.M. kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 08.11.2002 eluruumide ümberhindamise akti ning 22.05.2002 eluruumide ümberhindamise akti õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ning teavitas kaebuse esitajat võimalusest esitada kohtule hiljemalt 04.01.2010 taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Ühtlasi pidi kaebuse esitaja eelnimetatud kuupäevaks selgitama oma põhjendatud huvi Tallinna Kesklinna Valitsuse 06.02.2006 eluruumide ümberhindamise akti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel ning esitama oma seisukoha Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu Lai tn 11 asuvate mitteeluruumide endale kuuluvaks tunnistamise õigusvastasuse nõudest loobumise kohta ning täpsustama ja põhjendama või loobuma taotlusest Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks eelnenud olukorra taastamiseks. 2. 14. jaanuari 2010 kohtumäärusega pikendas kohus kaebuse esitajale 14.12.2009 kohtumäärusega määratud tähtaega 25. jaanuarini seoses asjaoluga, et kuni kohtumääruse tegemise ajani ei olnud saabunud kohtule kaebuse esitaja esindaja kinnitust elektronpostiga saadetud kohtumääruse kättesaamise kohta ning posti teel saadetud kohtumääruse kättesaamist kinnitava väljastusteate järgi sai kaebuse esitaja esindaja kohtumääruse kätte alles 8. jaanuaril 2010. 3. 26.01.2010 kohtule saabunud seisukohas leiab kaebuse esitaja, et tähtajad Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks ei ole möödunud. Tallinna Kesklinna Valitsus on korduvalt teinud Lai tn. 11 ümberhindamisi ning nimetatud ümberhindamised on toimunud pidevalt kaebuse esitaja kahjuks. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks kehtetuks järgmised haldusaktid:

1. a)eluruumide ümberhindamise akti 06.02.2006, millega on vähendatud J.M.le kuuluvat mõttelist osa ning suurendatud Tallinna linnale kuuluvat osa;
2. b)eluruumide ümberhindamise akti 08.11.2002, millega on vähendatud J.M.le kuuluvat mõttelist osa ning suurendatud Tallinna linnale kuuluvat osa (enne 423 m2, peale ümberhindamist 511,8 m2);
3. c)eluruumide ümberhindamise akti 22.03.2002, millega on vähendatud J.M.le kuuluva mõttelise osa suurust ning suurendatud Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa suurust. Läbi ümberhindamise aktide on suurenenud: Tallinna Kesklinna Valitsuse pind enne 423,8 m2, peale ümberhindamisi 511, 8 m2, korter 5 pind enne 178, 4 m2, peale ümberhindamisi 216 m2 , korter 8 pind enne 167 m2 , peale ümberhindamisi 170, 1 m2. Kaebuse esitaja leiab, et kõik kolm haldusakti tuleb tunnistada kehtetuks, kuna need ei vasta õiguspärasele õigusaktile esitatud tingimustele. Nimetatud haldusaktid vähendavad olulisel määral J.M.le kuuluvat mõttelist osa kaasomandis. 06.02.2006 ümberhindamisakt ei muuda küll sisuliselt mitte midagi, kuid veelkord kinnitab J.M. suhtes tekkinud ebaõiget olukorda. 06.02.2006 esitatud haldusakti osas on kaebuse esitaja esitanud oma avalduse tähtaegselt. 22.03.2002 ja 08.11.2002 haldusakti osas taotleb J.M. tähtaja ennistamist. J.M. sai teada 2 nimetatud õigusaktide mitteõiguspärasusest ajahetkest, millal ta esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Enne kui J.M. esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, tegi ta järelpärimisi Tallinna Kesklinna Valitsusele, et saada selgust tekkinud õiguslikust olukorrast. 11.01.2007 saatis Tallinna Kesklinna Valitsus vastuse järelpärimisele. Kaebuse esitaja ei olnud varasemalt teadlik eelpool nimetatud haldusaktide mitteõiguspärasusest, kuna lähtus heauskselt eeldusest, et Tallinna Kesklinna Valitsus on käitunud õiguspäraselt. Kaebuse esitajalt ei saa nõuda, et ta oleks teadlik vastustaja I ebaseaduslikust tegevusest või taoliste tegevuste planeerimisest. Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik, et vastustaja I on teinud mingeid muudatusi Lai tn 11 pinna suurustes, ei olnud kaebuse esitajale selge, et tegemist on mitteõiguspäraste haldusaktidega, mis olulisel määral rikuvad kaebuse esitaja õigust tema omandi kasutamisele. Eelpool nimetatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine annab kaebajale võimaluse nõuda olukorra taastamist, mis eksisteeris seisuga 19.10.1999, millal J.M.le kuuluva mõttelise osa suuruseks oli 11,1%. Tallinna Kesklinna Valitsuse vaidlustatud haldusaktidega on sisuliselt loodud olukord, kus Tallinna Kesklinna Valitsus on sundvõõrandanud J.M.le kuuluva osa omandist. Kaebaja huviks on tagada, et enne korteriomandite kinnistamist kõrvaldatakse võimalikud vead Tallinnas Lai tn. 11 elamu eluruumide ja mitteeluruumide üldpinna suuruse õigusvastasel suurendamisel algselt 1406,30 m2 kuni 1535,0 m2 ning J.M. tahte vastaselt J.M. kaasomandi mõttelise osa suuruse vähendamisel 1563/14063-lt (so ligikaudu 11,11%) kuni 1563/15350-ni (so ligikaudu 10,18%). Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt vastuvõetud haldusaktide kehtetuks tunnistamist, millega Tallinna Kesklinna Valitsus on omavoliliselt tunnistanud temale kuuluvaks Lai tn. 11 asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 28,10 m2. Nimetatud ruumide osas on rendileping juba sõlmitud 29.09.1997 ning nimetatud ruumid on koormatud rendilepinguga ka käesoleval ajal. Kaebuse esitaja käsutuses ei ole ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Tallinna Kesklinna Valitsusel oleks olnud õigus neid ruume üürile anda ning et nimetatud ruumid (garaaž) oleksid Tallinna Kesklinna Valitsuse omandis. Eelpool öeldust tulenevalt ei ole Tallinna Kesklinna Valitsusel õiguslikku alust nimetatud ruume lugeda endale kuuluvaks ning see kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Ühtlasi teatab kaebuse esitaja kohtule, et ei loobu tema poolt esitatud esialgsest kaebusest Maa-ameti toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks kinnistamistoimingute tegemisel. 4. 08.02.2010 vastuses kaebuse täiendusele leiab Tallinna Linnavaraamet, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, perspektiivitu ning ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja oli aktidest teadlik juba 2002. aastal, kuid kaebus halduskohtule nimetatud toimingu (aktide) vaidlustamiseks esitati alles 05.02.2007. Tõendid kaebaja teavitamisest 2002. aastal on Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt esitatud 21.10.2009 vastuse lisadena. Kuivõrd kaebaja taotleb oma kaebuse täienduses kõigi kolme akti tühistamist on kaebus sellisel juhul kõigi kolme haldusakti suhtes esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Isegi juhul, kui lugeda eluruumide ümberhindamise aktid kaebuse esitaja poolt kättesaaduks alles 18.12.2006 on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja oli vaidlustatud haldusaktidest teadlik oluliselt varem kui 30 päeva enne kohtusse pöördumist ning nimetatud aktidest selgus üheselt ka kaebuse täienduses viidatud mitteeluruumi, suurusega 28,10 m2 , kuuluvus. Tulenevalt ülaltoodust on vastustaja seisukohal, et tühistamiskaebus eluruumide ümberhindamise 08.11.2002, 22.03.2002 ja 06.02.2006 aktidele on esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu palub vastustaja kohtul lähtudes

§ 9lg 1, § 12 lg 3 lõpetada menetlus.

Kui kohus leiab, et kaebust on võimalik siiski edasi menetleda, teatab vastustaja, et jääb oma 04.12.2009 kirjaliku vastuse juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 14.01.2010 kohtumääruse punkti 1 kohaselt määrati kaebajale tähtaeg 25.01.2010 täpsustatud kaebuse esitamiseks. Kohtute dokumendiregistrist nähtuvalt on kaebuse esitaja menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaega rikkunud, kuna täpsustatud nõuded esitati kohtule 26.01.

1. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole 3 menetlusosalistel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärge eest enne hoiatati. TsKM § 331 tuleneb, et kohus menetleb hilinemisega esitatud avaldust üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid kohtu määratud tähtajast mittekinnipidamise osas.
2. 05.02.2010 seisukohas leiab vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus, et kaebuse esitaja on menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaega rikkunud, kuna täpsustatud nõuded esitati kohtule 26.01.
3. Antud juhul põhjustab avalduse hilisem esitamine menetluse lahendamise viibimist ning kaebaja esindaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid kohtu määratud tähtajast mittekinnipidamise osas. Kohus on 14.12.2010 kohtumäärusega sisuliselt lahendanud kaebuse eseme ja tähtaegsuse küsimused, samuti on kaebajale antud võimalus nõuete muutmiseks ja tähtaja ennistamise taotlemiseks. Kohtule 26.01.2010 laekunud kaebuse täiendus ei erine oma sisult 16.11.2009 esitatud kaebuse täiendusest, va. eluruumide ümberhindamise aktide õigusvastasuse tuvastamise nõude muutmises kehtetuks tunnistamise nõudeks. Tähtaja rikkumisega esitatud avaldusest ei nähtu vastuseid kohtu poolt tõstatatud küsimustele ning kaebaja jääb jätkuvalt umbmäärase nõude juurde osas, mis puudutab mitteeluruumi suurusega 28,10 m2 ning millise osas kohus on seisukohta juba väljendanud. Sellise avalduse menetlemine kohtu poolt põhjustab vastustaja I hinnangul menetluse lahendamise viibimist. Olenemata tähtaja rikkumise küsimustest esitab vastustaja I seisukoha kaebuse täienduse punktides esitatud tühistamisnõuetele. Tallinna Kesklinna Valitsus on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et kaebajat teavitati elamus tehtud ümberarvestusest eluruumide erastamise korra kohaselt. Kaasomanike teavitamist tähtkirjadega ja J.M. teadlikkust ümberhindamisest on kohtule kinnitanud mitmed elamu kaasomanikud (kolmandad isikud). Ka kaebaja ise kinnitab, et oli vaidlustanud haldusaktist teadlik – kaebuse täienduse lk 3 teine lõik. „Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik, et vastustaja on teinud mingeid muudatusi Lai tn 11 pinna suurustes, ei olnud kaebuse esitajale selge, et tegemist on mitteõiguspäraste haldusaktidega, mis olulisel määral riivavad kaebuse esitaja õigust tema omandi kasutamisele.“ Kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab haldusakti adressaat jõudma selgusele, kas aktide vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte. Selles, kas haldusakt või –toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama ka akti või toimingu vaidlustamise küsimuse. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud selliseid põhjendusi, mis oleksid aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja oli vaidlustatud haldusaktidest teadlik oluliselt varem kui 30 päeva enne kohtusse pöördumist ning nimetatud aktidest selgus üheselt ka kaebuse täiendustes viidatud mitteeluruumi suurusega 28,10 m2 kuuluvus. Asjaolu, et kaebaja kutselise õigusnõustaja abi kasutades ka peale vastustaja ja kohtu tähelepanu juhtimist asjaolule, et mitteeluruumi Tallinna linna nimele registreerimiseks eksisteeris konkreetne Tallinna Linnavalitsuse korraldus, mitte määramatud „Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktid“ ei formuleeri konkreetseid nõudeid ega vali kohast õiguste kaitse viisi, ei saa pöörata vastustajate kahjuks.
4. 08.02.2010 kohtule saabunud seisukohas leiavad L. ja J. K., et kaebaja on kinnitanud, et oli 22.05.2002 ja 08.11.2002 haldusaktidest teadlik, kuid väidab, et enne kaebuse esitamist Tallinna Halduskohtule „ei olnud kaebuse esitajale selge, et tegemist on mitteõiguspäraste haldusaktidega“. Lisaks saatsid L. ja J. K. kohtule kaks e-kirja 13.12.2005 ja 29.09.2005 kaebajalt ja tema tütrelt H.-H. D.lt, mis kinnitavad, et juba aastal
5. a kaalus J.M. halduaktide õiguspärasust ning otsustas akte mitte kohtus vaidlustada. Ühtlasi kinnitas H.-H. 4 D. e-kirjades, et oli J.M. esindaja. E-kirjad läksid ka J.M. e-posti aadressile. J.M. ei ole kunagi teatanud, et pr D.l pole volitusi tema nimel tegutseda ja Pr. D. on korduvalt läbi aastate tegutsenud J.M. nimel korteriühistu juhatuse liikmena. Lisatud e-mailid kinnitavad, et J.M.l oli aastal 2005 küsimusi ümberarvestuse seaduslikkusest, kuid peale asja uurimist otsustas akte mitte vaidlustada. Ümberhindamisaktid ei muutnud elamus eksisteerinud faktilist ja õiguslikku olukorda. Kaebaja väidab 17.11.2009 ja 26.01.2010 seisukohtades, et Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusaktid on korduvalt suurendanud Tallinna linnale kuuluvat osa, mis on kaebuse esitaja kahjuks. Need on aga ekslikud väited. Nimetatud ümberhindamisaktid kajastavad 12.06.1997 sõlmitud kaasomandis oleva elamu ümberjagamise ja osade suuruse muutmise lepingus toodud notariaalselt kinnitatud kokkuleppeid, näitavad elamu tõelist pinda ja mõtteliste osade suurust (k.a parandus kuna eeltoodud leping kasutas pindade määratlemisel vähenduskoefitsiente), ei muuda korteriomanike faktilist olukorda ega õigusi. Sellega ei ole keegi ümberhindamisest kasu saanud ja kaebajale ei ole kahju tekitatud. Siiski kannavatad kolmandad isikud, kes küsimuste lahendamiseni ei saa oma kortereid kinnistada ega müüa. Seetõttu paluvad kolmandad isikud kaebuse esitamise tähtaega mitte ennistada.
6. 08.02.2010 kohtule saabunud seisukohas leiab kolmandate isikute J. T. H. ja H. P. H. esindaja Gert Hirsch, et kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. G. Hirschi poolt detsembris 2009 esitatud seletuskirjas kinnitas G. Hirsch asjaolu, et J.M. oli juba aastatel 2002-2003 teadlik Lai tn. 11 elamu ümberhindamisest (ka mõtteliste osade ümberarvestsest). Ühtlasi soovib Gert Hirsch juhtida tähelepanu asjaolule, et ka J.M. esindaja advokaat Gaabriel Tavits on oma vastuses 22.01.2010 kinnitanud, et J.M. oli hästi teadlik Tallinna Kesklinna Valitsuse ümberkorraldustest.
7. 08.02.2010 seisukohas leiab A. K., et kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. A. Kullo detsembris 2009 esitatud seletuskirjas kinnitas A. K., et J.M. oli juba 2002-2003 teadlik Lai tn. 11 elamu ümberhindamisest ning mõtteliste osade ümberarvestusest. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna pikk kohtumenetlus kahjustab korteriomandite moodustamist ja kinnistamise menetluse peatamine riivab ja piirab korteriomanike juriidilisi õigusi.
8. 08.02.2010 seisukohas leiab kolmas isik U. K.-R., et kaebaja oli juba aastatel 2002-2003 teadlik Lai tn. 11 elamu ümberhindamisest ning sellega seoses ka mõtteliste osade ümberarvestusest ning seda on U. K.-R. toonud välja juba ka oma varasemas seletuskirjas. Sellest, et kaebuse esitaja oli teadlik Tallinna Kesklinna Valitsuse ümberkorraldustest, kinnitab kaebaja ise oma vastuses 26.01.2010 2.1 seitsmendas lõigus :..“Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik, et Vastustaja I on teinud mingeid muudatusi Lai tn. 11 pinna suurustes, ei olnud kaebuse esitajale selge, et tegemist on mitteõiguspäraste haldusaktidega ..“ Kohtu seisukoht
9. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei järginud Tallinna Halduskohtu 14.01.2010 kohtumääruses kaebuse esitajale vastamiseks määratud tähtaega, edastades oma seisukoha kohtule elektronposti teel 26.01.2010 kell 16.
10. Siiski leiab kohus, et kaebuse esitaja seisukohti on võimalik arvestada, kuna kaebuse esitaja hilines vaid ühe päeva ning seega ei too see kaasa olulist asja lahendamise viibimist. Järgnevalt lahendab kohus kõigepealt kaebuse esitaja taotlused nõuete muutmiseks. I 5
11. Kaebuse esitaja on 26.01.2010 vastuses kohtule esialgses kaebuses esitatud taotlusi osaliselt muutnud, taotledes Tallinna Kesklinna Valitsuse
12. novembri
13. a,
14. mai
15. a ja
16. veebruari
17. a eluruumide ümberhindamise aktide kehtetuks tunnistamist eeltoodud aktide õigusvastasuse tuvastamise asemel. Seega on kaebuse esitaja muutnud aktide õigusvastasuse tuvastamise taotluse aktide tühistamistaotluseks. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2008 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-26-08 leidnud: „Kolleegium on seisukohal, et sarnaselt tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuga võivad kaebuse liigi muutmisel tuvastamiskaebusest tühistamiskaebuseks kaasneda kaebajale negatiivsed tagajärjed, nt lühem kaebetähtaeg, mistõttu on

§ 19

lg-te 8 ja 9 senise tõlgendamise praktika rakendatav ka tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele ülemineku osas. Kolleegium ei näe mõistlikke põhjendusi, mis õigustaksid tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele ülemineku osas tõlgendada

§ 19lg-te 8 ja 9 regulatsiooni teisiti.

Seetõttu on tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele üleminekuks samuti vajalik kaebaja (ja teiste menetlusosaliste) nõusolek. Kaebuse liigi muutmiseks nõusoleku küsimise kohustuslikkus tagab menetlusosalistele võimaluse ette näha kohtu võimalikku käitumist. Kui kaebuse esitaja palub kohtul kaebust muuta ning teised menetlusosalised selleks nõusolekut ei anna, võib kohus

§ 19lg 8 alusel kaebust muuta, kui kohus peab kaebuse muutmist siiski otstarbekaks.

Kohus peab kaebuse liigi muutmise otstarbekust sellisel juhul ka põhjendama. Kuna kaebuse muutmisel tuleb kontrollida kaebuse tähtaegsust ning asja menetlemisel tühistamiskaebusena ka erinevaid tõendeid, ei saa kolleegium käesoleval juhul kassatsioonimenetluses kaebuse liiki ise muuta.“

§ 19

lg 8 sätestab: „Kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks.“ Käesoleval juhul ei ole teised menetlusosalised vastuses kaebuse esitaja 26.01.2010 kaebuse täpsustusele kaebuse muutmisele vastu vaielnud ning kohus on 14.12.2009 määruse motiveeriva osa p-s 11 asunud seisukohale, et akte tühistamata ja muutmata ei ole võimalik kaebuse esitaja õiguste väidetavat rikkumist kõrvaldada. Seega tuleb pidada kaebuse muutmist vastavas osas otstarbekaks.

1. Kaebuse esitaja esitas 26.01.2010 kohtule taotluse tunnistada kehtetuks Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt vastuvõetud haldusaktid, millega Tallinna Kesklinna Valitsus on omavoliliselt tunnistanud temale kuuluvaks Lai tn. 11 asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 28,10 m
2. Enne nimetatud kaebuse täiendust taotles kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu Lai tn. 11 asuvate mitteeluruumide endale kuuluvaks tunnistamisel. Nagu kohus 14.12.2009 määruses märkis, esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu Lai tn. 11 asuvate mitteeluruumide endale kuuluvaks tunnistamisel alles kohtumenetluse käigus,
3. novembril 2009, konkreetset toimingut täpsustamata. Kohus ei võtnud nimetatud taotlust selle ebaselguse tõttu menetlusse, vaid selgitas kaebuse esitajale, et kui ta leiab, et Tallinna Kesklinna Valitsuse märkimine mitteeluruumide omanikuna vaidlustatud aktides on õigusvastane, tuleb tal vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse korraldusi, mitte konkretiseerimata toiminguid. Kuigi kohus viitas eeltoodud kohtumääruse motiveeriva osa p-s 13 ka konkreetsele korraldusele – Tallinna Linnavalitsuse
4. novembri
5. a korraldusele nr. 4743-k – ei esitanud kaebuse esitaja taotlust eeltoodud korralduse tühistamiseks ning taotlusest ei nähtu, millis(t)e haldusakti(de) suhtes taotlus on esitatud. Tallinna Halduskohus asus 14.12.2010 kohtumääruses seisukohale, mille kohaselt tuleb uute võimalike haldusaktide vaidlustamiseks esitada kohtule uus kaebus. Menetlusökonoomia printsiibist lähtudes peab kohus siiski võimalikuks menetleda kaebuse esitaja uut taotlust käesoleva haldusasja raames, vältimaks menetlusosalistele täiendavaid ebamugavusi seoses uue kohtuasja algatamisega.

§ 19

lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või 6 protesti sõnastusega. Tallinna Kesklinna Valitsus on 07.12.2009 vastuses kohtule selgitanud, et Tallinna Linnavalitsuse

1. novembri 2001 korraldusega nr. 4743-k alusel on kantud hooneregistrisse mitteeluruumid pinnaga 28,1 m2 (kd 3, lk. 10). Seega tuleb kaebuse esitaja taotlust tõlgendada Tallinna Linnavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr. 4743-k tühistamise taotlusena. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse kaebuse nõuete tähtaja ennistamisest. II
5. detsembri
6. a. määruses luges kohus kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse
7. novembri
8. a ja
9. mai
10. a eluruumide ümberhindamise aktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitatuks kaebetähtaja rikkumisega. Kohtumääruse motiveeriva osa p-s 12 märkis kohus: „Põhimõtteliselt on kaebuse esitajal võimalik ka praegu veel oma esialgset taotlust muuta ning taotleda eluruumide ümberhindamise aktide tühistamist, kuid kaebus oleks sellisel juhul kõigi kolme haldusakti suhtes esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Isegi kui lugeda eluruumide ümberhindamise aktid kaebuse esitaja poolt kättesaaduks alles

1. detsembril 2006, on
2. veebruaril 2007 halduskohtule postitatud kaebus esitatud kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega. /…/ Eeltoodut kokku võttes – kui kaebuse esitaja soovib jätkuvalt vaidlustada
3. a eluruumide ümberhindamise akte või kui ta taotleb
4. a eluruumide ümberhindamise akti tühistamist, tuleb tal esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus“ (kd 3, lk. 71). Kohtumääruse motiveeriva osa p-s 10 leidis kohus järgmist: „Kaebusele lisatud
5. detsembri
6. a järelepärimisest Tallinna Kesklinna Valitsusele (kd I, lk. 34-38) nähtub, et kaebuse esitaja pidi olema kaebusele lisatud eluruumide ümberhindamise aktidest teadlik vähemalt juba järelepärimise koostamise ajal“ (kd 3, lk. 70). 26.01.2010 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses taotlebki kaebuse esitaja kõigi kolme eluruumide ümberhindamise akti tühistamist. Seega pidi kaebuse esitajale olema teada kohtu seisukoht eeltoodud haldusaktide tähtaegsuse küsimuses. Siiski on J.M. seisukohal, et
7. veebruari
8. a ümberhindamise akti tühistamise nõudes on kaebus esitatud tähtaegselt.
9. novembri
10. a ja
11. mai
12. a eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes taotleb kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et ta sai teada nimetatud aktide mitteõiguspärasusest ajahetkest, mil ta esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kuna kohus asus

1. detsembri
2. a määruses seisukohale, et ka
3. veebruari
4. a ümberhindamise akti tühistamise nõudes oleks kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebuse esitaja ei ole 26.01.2010 kaebuse täpsustuses taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb menetlus nimetatud haldusakti peale

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

Ühtlasi on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja poolt kaebetähtaja ennistamiseks väljatoodud põhjendused ei ole mõjuvad, mistõttu tuleb kaebuse esitaja taotlus

1. mai 2002 ja
2. novembri 2002 eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning ka nimetatud nõuete osas menetlus lõpetada. Tähtaja ennistamise taotluses möönab kaebuse esitaja: „Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik, et Vastustaja I on teinud mingeid muudatusi Lai tn 11 pinna suurustes, ei olnud kaebuse esitajale selge, et tegemist on mitteõiguspäraste haldusaktidega, mis olulisel määral rikuvad kaebuse esitaja õigust tema omandi kasutamisele.“ Kohus märgib, et
3. detsembri
4. a järelepärimisest nähtub selgelt, et kaebuse esitajat esindav advokaadibüroo on olnud detailideni teadlik kõigi kolme ümberhindamise akti sisust ning nimetatud aktid on ka 7 järelepärimisele lisatud. Kuna kaebuse esitajat esindas järelepärimise tegemisel advokaadibüroo kaudu vandeadvokaat, ei saa ta ümberhindamise aktide õigeaegsel vaidlustamata jätmisel tugineda enda teadmatusele haldusaktide õigusvastasusest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr. 3-3-1-38-01). Järelepärimisest, millega taotletakse Tallinna Kesklinna Valitsuselt võimaliku eksimuse viivitamatut parandamist, ilmneb, et tegemist on vaidluse kohtuvälise lahendamise katsega, mis ei ole samuti kaebetähtaja ennistamise aluseks. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla pelgalt lootus, et haldusorgan oma akti tühistab ja kaebuse esitaja õigused taastab. Eeltoodud kaalutlustel lõpetab kohus menetluse
5. mai 2002,
6. novembri 2002 ja
7. veebruari 2006 eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes. III
8. Kohtu menetluses olev J.M. kaebus Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes eluruumide ümberhindamise aktidele eelnenud olukorra taastamiseks, Tallinna Maaameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes Lai tn. 11 korteriomandite moodustamisel ning Tallinna Maa-ametile ettekirjutuse tegemise nõudes korteriomandite moodustamise menetluse peatamiseks ja endise olukorra (mõtteliste osade suurus seisuga enne 21.11.2000) taastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

J.M. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 korralduse nr. 4743-k tühistamise nõudes tuleb kaebuse esitajale tagastada

§ 11

lg 31 p 5 alusel.

§ 11

lg 31 p 5 võimaldab kohtul veel menetlusse võtmata kaebust määrusega selle esitajale tagastada juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 23

lg 3 p 1 võimaldab halduskohtul jätta määrusega kaebus läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on eeltoodud regulatsiooni eesmärk vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.

1. Tallinna Linnavalitsuse
2. novembri
3. a korraldusega nr. 4743-k kanti hooneregistrisse mitteeluruumidena Tallinna Kesklinna Valitsemisel olevad ruumid, sealhulgas Lai tn. 11 asuv ateljee, pindalaga 28,1 m
4. Seoses eeltoodud korraldusega võeti eluruumide ümberhindamise aktide koostamisel arvesse ka Tallinna Kesklinna Valitsusele kuuluv mitteeluruum, pinnaga 28.1 m
5. Kuivõrd kohus lõpetas käesoleva kohtumäärusega menetluse Tallinna Kesklinna Valitsuse
6. mai 2002,
7. novembri 2002 ja
8. veebruari 2006 eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes, ei saa kaebuse esitaja ka eeltoodud korralduse võimaliku tühistamisega saavutada käesolevas haldusasjas vaidlustatud eluruumide ümberhindamise aktide muutmist. Seetõttu ei saavuta kaebuse esitaja kaebuse esitamisega Tallinna Linnavalitsuse
9. novembri
10. a korralduse nr. 4734-k tühistamiseks taotletud eesmärki ning kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tuleb jätta kaebus läbi vaatamata Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes eluruumide ümberhindamise aktidele eelnenud olukorra taastamiseks, Tallinna Maa-ameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes Lai tn. 11 korteriomandite moodustamisel ning Tallinna Maa-ametile ettekirjutuse tegemise nõudes 8 korteriomandite moodustamise menetluse peatamiseks ja endise olukorra (mõtteliste osade suurus seisuga enne 21.11.2000) taastamiseks. 26.01.2010 kohtule saabunud seisukohas märkis kaebaja, et tema põhjendatud huviks on tagada see, et enne korteriomandite kinnistamist kõrvaldatakse võimalikud vead Tallinnas Lai tn. 11 elamu eluruumide ja mitteeluruumide üldpinna suuruse õigusvastasel suurendamisel algselt 1406,30 m2 kuni 1535,0 m2 ning J.M. tahte vastaselt J.M. kaasomandi mõttelise osa suuruse vähendamisel 1563/14063 (so ligikaudu 11,11%-lt) kuni 1563/15350 (so ligikaudu 10,18%-ni). Kuna kohus lõpetas menetluse eluruumide ümberhindamise aktide tühistamise nõudes ning vastavad aktid ei kuulu seega muutmisele, ei ole kohtul võimalik teha ka ettekirjutusi eluruumide ümberhindamise aktidele eelnenud olukorra taastamiseks. Samal põhjusel ei saa kaebuse esitaja õigusi enam ilmselgelt rikkuda ka Lai tn. 11 korteriomandite moodustamise toimingud. Seetõttu tuleb kaebus vastavas osas jätta läbi vaatamata. Tiina Pappel kohtunik 9