3-10-613 Kohtumäärus Pärnus 20. mai 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, tutvunud H. K’i kaebusega, tegi kindlaks: Tallinna Halduskohtusse 11.03.2010 laekunud avaldusena vormistatud kae

§ 1lg 3).

Kohtu seisukoht:

§ 11

lg 21 kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendivõi üüritulu. Sama paragrahvi lõike 22 kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

§ 11

lõikes 2, 21 ja 22 sätestatud maksuvabastuse taotluse vaatab isiku kirjaliku avalduse alusel läbi ja otsustab kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Maksuvabastused vormistab maksuhaldur omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekul rahandusministri poolt kehtestatud korras (

§ 11lg 3).

Kohtule esitatud materjalide kohaselt on H.K’i isa H. K (sünd 1888 a.) represseeritud, mistõttu kaebaja hinnangul on tema puhul tegemist represseeritu pere liikmega, kellele peaks laienema maamaksuvabastus. Kaebuses tituleerib kaebaja end Kilingi - Nõmme linnas asuva P majaomanikuks (tl 11). Maksuteate järgi ühe maksu alla käiva maatüki asukoht on samuti P. Kohtule esitatud tõendite - Eesti NSV Ülemkohtu 03.08.1990 rehabiliteerimistõendi nr 11/853, Eesti Riigiarhiivi 07.1992 arhiiviteatise nr 7-2/15517 ja Eesti Ajalooarhiivi 03.09.1992 arhiiviteatise nr 22626/1-41tm – alusel saab H.K’i tõepoolest represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes lugeda represseerituga võrdsustatud isikuks kui represseeritud pere liige. Seega on kaebajal õigus kohalikult omavalitsuselt taotleda

§ 11

lõikes 2, 21 ja 22 sätestatud maksuvabastust tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Kohtu poolt tehtud päringust rahvastikuregistri andmebaasi nähtub, et H. K’i praegune elukoht (alates 18.04.1997) on Pärnu linnas, T pst. Seega on kaebajal täitmata maamaksuvabastuse saamiseks

§ 11

lg 22 esimeses lauses sätestatud nõue „ …kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel“. Kaebajal ei saagi Saarde vallas asuvatele P, P ja V kinnistutele maksuvabastust tekkida, sest tema rahvastikuregistri järgne elukoha aadress on erinev tema kasutuses oleva elamumaa asukohast. Samuti ei anna seadus võimalust vabastada maamaksust kõiki kaebajale kuuluvaid kinnistuid, vaid ainult selle elamumaa osas kus on maksumaksja elukohta vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetel ja sedagi vallas kuni 1,0 ha ulatuses (

§ 11lg 22).

Kaebajale on aga Saarde vallas elamumaad kolme kinnistu peale kokku (2,41 ha + 0,15 ha +0,22 ha) 2,78 ha. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine. Saarde Vallavalitsus on kohtule 29.04.2010 kirjas nr 12-8/253 teatanud, et Saarde Vallavolikogu ei ole kehtestanud eraldi maamaksust vabastamise korda. Samuti ei ole Saarde Vallavalitsus Maamaksuseaduse § 11 lõikes 2, 21 ja 22 sätestatud soodustusi rakendanud (tl 41). Saarde Vallavalitsuse 26.04.2010 vastuskirjast nr 12-8/197 kaebaja avaldusele nähtub, et juhul kui on raskusi maamaksu tasumisega on võimalik Saarde Vallavalitsuselt taotleda ühekordset toetust eeldusel et maaomanik on rahvastikuregistri andmetel sisse registreeritud Saarde valla halduspiirkonda (tl 44). Tulenevalt eeltoodust on selge, et isegi juhul kui H.K oleks registreeritud rahvastikuregistris Saarde valda aadressile P, ei rakendataks tema suhtes

§ 11

lg 2, 21 ja 22 sätestatud maksuvabastust, sest Saarde Vallavolikogu ei ole kehtestanud eraldi soodustuste andmise korda. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavalt MaaRS § 11 sätestatud maksusoodustust võib kohalik omavalitsus kohaldada, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Pärnu Linnavalitsuse 29.04.2010 vastusest nr 2-4/4364-1 teabenõudele nähtub, et H. K on Pärnu Linnavalitsusele juba 19.11.2004 esitanud represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isikuna avalduse maamaksu soodustuse saamiseks. Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2004 korraldusega nr 1146 on H.K’ile kui represseerituga võrdsustatud isikule määratud maamaksu vabastus 50% ulatuses A. H. T pst kohta 2005 aastaks. Nimetatud avaldus on olnud aluseks maamaksu vabastuse saamiseks 50% ulatuses ka järgnevateks aastateks, kaasa arvatud 2010 aasta (tl 46). 2 Eeltoodust nähtuvalt on kaebajale Pärnu Linnavalitsuse poolt alates 2005 aastast kuni käesoleva ajani rakendatud

§ 11lõikes 2, 21 ja 22 sätestatud maksuvabastus.

Kaebaja vaidlustab Maksu- ja Tolliameti 05.02.2010 maksuteate nr 261668 alusel 730 krooni suurust maamaksu tasumise kohustusest. Vaidlustatud maksuteade on antud maamaksuseaduse § 1 lg 3 ja § 7 lõigete 1-3 alusel. Maamaksuseaduse § 1 lg 3 sätestab, et maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. Sama seaduse paragrahvis 7 reguleeritakse maksu tasumist 1/3 suuruste osadena, maksuteate väljastamise tähtaega ja muid maksu tasumisega seonduvaid küsimusi. Sellest regulatsioonist nähtub, et Maksu- ja Tolliametil seoses maksuteate esitamisega olulisi valikuid ei ole. Vaidlustatud maksuteate lisas on viidatud ka Saarde Vallavolikogu 17.12.2009 määrusele nr

1. Nimetatud määrusega kehtestas vallavolikogu maamaksuseaduse § 5 lg 1 ja § 11 lg 1 alusel maamaksumääraks 2% maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul, mille maamaksu määraks on kehtestatud 1,0% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta
2. jaanuariks. Kuivõrd põhiseaduse § 157 lõike 2 alusel on kohalikul omavalitsusel seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning peale panna koormisi ning vastavalt põhiseaduse § 113 sätestatakse seadusega riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed, siis ei nähtu haldusasja materjalist, et eelpool nimetatud määrus võiks põhiseadusega vastuolus olla. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui viimasel ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, arvestades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tõendatud on ja kohus ei kahtle selles, et H.K on represseerituga võrdsustatud isik, kuid kaebajal puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus maksuteate nr 261668 vaidlustamiseks, mis käsitleb Saarde vallas P, P ja V asuvaid kinnistuid maamakse, kuna nimetatud maksuteade ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sest maksuvabastus antakse rahvastikuregistrisse kantud andmete järgi. Kaebaja elukohaks on rahvastikuregistri andmetel T , Pärnu linn. Maamaksu vabastust ei saa laiendada Saarde vallas asuvatele elamumaadele seni kuni kaebaja ei ole registreeritud rahvastikuregistris Saarde valla elanikuks, mistõttu ei ole maksuteade rikkunud kaebaja õigusi või piiranud kaebaja vabadusi. Seega on kohus täitnud kaebaja palve ja kontrollinud ning välja selgitanud kaebajale kuuluvate Saarde vallas asuvate elamumaade maamaksust vabastamise võimalikkuse. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 kohus m ä ä r a s:
3. Tagastada H. K’i kaebus läbivaatamatult esitajale ning lõpetada asjas menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel halduskohtunik 3