Obsah (4)

§ 113§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 05. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Asja lahendamine nr 2-10-12648 Swedbank Liising AS versus R

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

1. Välja mõista Rain Ramjalalt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulu 8 882 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 29 senti.
2. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (

§ 76lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluselt 1382,29 krooni ja hagilt 7 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõivud tulenevad riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluselt ja hagilt tasutud riigilõiv 8882,29 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 8882,29 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Silvi Maiste Kohtunik 2