lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 20 000 krooni. Kostja on vaielnud viivisele vastu. Kostja on leidnud, et hageja on käitunud pahauskselt, kuna ei ole sõlminud temaga kohtuvälist kokkulepet, mis oleks peatanud viivise arvestuse. Kohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et pooled ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele, ei anna alust väita, et kostja on tegutsenud pahauskselt. 2 VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja poolne viiviste vaidlustamine on samaaegselt sisult ka viiviste vähendamise taotlus.
lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 14.10.2009.a tõendist nähtuvalt on kostja lapseootel. Kostja 07.01.2010.a laenukonto väljavõttest selgub, et tal on laenukohustus AS-i Swedbank ees 707 753,76 krooni ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et vabad rahalised vahendid puuduvad. Samuti on kostja sõlminud Eesti Töötukassaga 30.12.2009.a kokkuleppe, mille kohaselt ta peab igakuiselt tagasi maksma õigusliku aluseta saadud töötutoetust. AS-is SEB Pank olevast kostja arvelduskonto 07.01.2010.a väljavõttest selgub, et kostjal on kontol rahalisi vahendeid vähem kui 100 krooni. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks viivist vähendada. Kohus vähendab kogu hageja poolt nõutavat viivist 2000 kroonini.
lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist 2000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 000 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 300 krooni kuus. Hageja sellega ei nõustnud. Kohus leiab, et kuna kostjal on raske majanduslik olukord, siis on põhjendatud pikendada kohtuotsuse täitmise tähtaega. Kohus peab põhjendatuks määrata igakuise osamaksu suuruseks 1000 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale koguvõlgnevus summas 22 000 krooni igakuiste osamaksetena summas 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 3 Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.