← Eesti

2-08-16761/12

Obsah (5)§ 1043§ 1045§ 128§ 127§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-16761 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.november 2009 kell 16.00

§ 1043

alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista 39 300 krooni nina korrigeeriva operatsiooni maksumus ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS 30.06.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole vaidlust ja kriminaalasjades nr 07231603375 ja 07231603482 on menetlustoimingutega kindlaks tehtud, et 20.07.2007 toimus poolte vahel 2 füüsilist kontakti, mis lõppesid mõlemale poolele verise nina jms. Andmeid ei ole hageja „ilusa“ nina omamise kohta vahetult enne nimetatud konflikti, tõendamata on ka sellises ulatuses kahjunõude aluseks olevad hageja konkreetsed vigastused konkreetsete konfliktide käigus, tõendamata on seos hageja 20.07.2007 saadud vigastuste ja aprillis 2008 hageja nina „kõveraks“ osutumise vahel. Lisaks sellele on hageja nina korrigeeriva operatsiooni hinnanud iseseisvalt ilma spetsialisti abita maksimumhinnaga, mis ei pruugi olla ei vajalik ega seega ka mõistlik. KOHTUISTUNG 27.10.2009 viimasel kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja leidis, et nina on võimalik operatsiooniga parandada; hagejale on jäädav kahju tekitatu ning kohtul on võimalik kahjuhüvitise suurust hinnata oma siseveendumuse järgi. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi rahuldamise korral kostja taotles kahjusumma määramisel arvesse võtta kostja rasket majanduslikku seisu ning samuti hageja enda osa konflikti tekkimises. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud objektiivselt ja igakülgselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20.07.2007 öösel kella 02.00 – 02.15 paiku ööklubis Hollywood ja selle ees väljas toimus hageja ja kostja vahel kaks füüsilise kontaktiga konflikti, teise konflikti käigus kostja lõi hagejale jalaga näkku ning selle tagajärjel hageja ninaluu purunes. Nii hageja kui kostja käitumise kohta algatati kriminaalasjad. Kostja tegu kvalifitseeriti KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, kostja suhtes algatatud kriminaalasjas nr 07231603375 lõpetati menetlus KrMS § 202 alusel. Vaidlust ei ole, et kostja õigusvastase teoga süüliselt tekitas hagejale tervisekahjustuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kostja teo tagajärjel tekkinud hagis nõutav varaline kahju. 2 3. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt

§ 1045

lg 1 p-st 2 on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju tekitamine õigusvastane.

§ 128

lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju on muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (

§ 128

lg 3).

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 130

lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

  1. Kohus leiab, et kostja põhjustatud tervisekahjustusega seoses hagejal hagis nõutava varalise kahju tekkimine on tõendamata. Hageja leiab, et talle tekkinud varaline kahju seisneb selles, et ta vajab endise välimuse taastamiseks operatiivset ravi ja operatsioon on tasuline. Hageja nõue tugineb sellele, et varem oli tal ilus nina, kuid nüüd kole ja kõver. Hageja kahjusumma aluseks on AS A.L. Medical Villa Medica poolt hagejale tehtud hinnapakkumine (tl 77), millest nähtuvalt kompleksne ninaplastika luulises ja kõhrelises osas ninavaheseina korrigeerimisega maksab 37 000 krooni; hinnale lisanduvad ööbimine kliinikus meditsiinilise järelevalve all 2000 krooni ja ninamask 300 krooni. Vaidlust ei ole, et hinnapakkumise tegemiseks hagejat füüsiliselt üle ei vaadatud. Hinnapakkumine on saadetud vastusena hageja poolt e-posti teel edastatud järelepärimisele (tl 76). Hageja e-kirjast Villa Medicale nähtub, et hageja on küsinud nina korrigeeriva operatsiooni hinnapakkumist, märkides seejuures, et talle löödi jalaga näkku, selle tagajärjel ninaluu murdus kolmest kohast ning nüüd on kole kartul. Seega nimetatud hinnapakkumine ei tõenda, et hageja sellist operatsiooni vajab.
  2. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et tema nina kostjalt saadud löögi tagajärjel näeb varasemast erinev välja. Visuaalsel vaatlusel hageja ninal mingit kõverust kohus ei täheldanud. Hageja 26.05.2009 kohtuistungil väitis, et kõverus on näha, kui nina vaadelda alt üles. Üksnes hageja enda subjektiivne hinnang, et tema nina on pärast luumurdu varasemast erinev ja inetu, ei ole kohtu hinnangul kahjuhüvitamise kohustuse tekkimiseks vajaliku põhjusliku seose tõendamiseks piisav. Hageja ei ole peale paljasõnaline väite, et varem hageja nina tüdrukutele meeldis, esile toonud ega tõendanud ühtegi muud asjaolu, millest nähtuks, et väidetava ninakõveruse tõttu on hagejal raskendatud tütarlastega tutvuste loomine ja suhtlemine või talle on ninakõverusega kaasnenud mistahes ebameeldivusi.
  3. Täielikult on tõendamata (ja hageja ei ole sellele hagis ka tuginenud), et kostja löögi tagajärjel on operatiivne ravi vajalik meditsiinilistel põhjustel. Lisaks hageja 26.05.2009 kohtuistungil kinnitas (tl 171), et ta peab nagunii minema ninaoperatsioonile, kuna tal on krooniline nohu, selle tagajärjel tihti angiin ja kopsupõletik. Hageja ei ole esile toonud, et väidetav meditsiiniline näidustus ninaoperatsiooniks oleks seotud kostjalt 2007.a. suvel saadud löögiga. Samuti hageja samal istungil seletas, et ta on saanud vastu nina nii enne kui pärast intsidenti kostjaga, sealjuures on võib-olla olnud ka väike ninamurd. Asjaolu, kas kostja põhjustatud luumurru tagajärjel hageja vajab operatiivset ravi, oleks olnud võimalik tuvastada kohtuarstliku ekspertiisiga. 26.05.2009 kohtuistungil taotletud kohtuarstlikust 3 ekspertiisist hageja loobus. Samuti loobus hageja 2007.a. sügisel kriminaalmenetluses määratud kohtuarstlikust ekspertiisist (tl 34).
  4. Hageja operatiivse ravi ja selleks kulutuste tegemise vajadust ei tõenda ka

§ 127

lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärk – kahju tekitanud sündmusele eelnenud olukorrale võimalikult lähedase olukorra taastamine. Kohus nõustub kostjaga, et murdunud ninaluu endist olukorda taastada ei ole võimalik, sest murdu olematuks teha ei ole võimalik. Asjas ei ole tõendeid, et kostja põhjustatud luumurd on valesti kokku kasvanud vms ning seetõttu on kostja löögi tagajärjel hagejale ninaoperatsioon meditsiiniliselt näidustatud. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja teo tagajärjel tekkinud vajadus ninaoperatsiooniks ning ta peab sellega seoses kandma kulusid, mis oleksid hinnatavad hageja varalise kahjuna

§ 128lg 3 mõttes.

  1. Kuna hagejale varalise kahju tekkimine ei ole tõendatud, ei hinda kohus kostja väiteid kahju suuruse kohta ja hageja enda osast kahju tekkimises.
  2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.