lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu nr 18/02 punkti 2.2 kohaselt olid tööde lõpetamise tähtajad lõppenud 30.01.2003 (viilkatuse ehitamine) ja teiste lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaeg lõppes 31.12.2003.a., samal ajal aga punkti 3.1. kohaselt lasus kostjal maksete tasumise kohustus kuni 30.05.2006.a. (tlk 8-12, I köide). Hageja väitel võlgneb kostja hagejale graafiku alusel seisuga 17 05.2006.a. 526 530 krooni, kuid hageja vähendab võla nõuet kuni 320 000 kroonini.. 4 Lisaks, kui 01.02.2004.a. KÜ Xxx, TÜ ja OÜ A vahel sõlmiti lepingu nr 18/02 lisad 2 ja 3, millede alusel anti lepingu täitmine TÜ-lt üle OÜ-le A (tlk 13-14, I köide), ei pikendatud lepingu täitmise tähtaega.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja maksete tähtajad ei olnud seotud sõltuvusse tööde valmimisega, mistõttu on kostja maksetähtaeg saabunud. .
§§-d 116, 195 reguleerivad õiguskaitsevahenditena lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist, kui lepingu teine pool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise ja ülesütlemise regulatsioon sätestab lepingust taganejale või ülesütlejale kindlad nõuded lepingust taganemiseks ja ülesütlemiseks. Kuna kostja ei ole lepingust nr 18/02 taganenud, seda üles öelnud ega ka vastavalt
§-le 112 nõudnud hinna alandamist, siis kohus ei käsitle eelnimetatud võlaõiguse regulatsioone, kuna kostja ei ole kasutanud eelnimetatud õiguskaitsevahendeid.
alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud ega nõudnud hinna alandamist, siis seoses maksetähtaja saabumisega on hageja hagetav summa 320 000 krooni muutunud sissenõutavaks.
lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Käesolevaks ajaks on möödunud kostjal lepingu punktis 3.2. ettenähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks, s.t. hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, seega 320 000 krooni tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.