2-06-29476/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-29476 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Ene Randmäe Tsiviilasi T. L. hagi M. L. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2008, avalik kohtuistung Hageja T. L., (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXX XXXXX), lepinguline Menetlusosalised ja nende esindajad esindaja adv Mare Lust Kostja M. L., (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXX XXXXX), lepinguline esindaja adv Mariann Tusti Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista M. L.lt T. L. kasuks igakuine elatis 3031,34 krooni kuus M-S. L. (ik XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.09.2006 kuni M-S. L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.05.
3. M. L. poolt alates 01.09.2006 makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
6. 17.10.2006 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 4600 krooni kuus alates 15.04.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7. Poolte abielust sündis XX.XX.XXXX poeg M-S. L., kes elab käesoleval ajal ema juures Soomes. Kostja poja ülalpidamisest osa ei võta. Poolte abielu lahutati 15.05.2006 Harju Maakohtu otsusega. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule 3500 krooni, transpordile 500 krooni, telefonile ja taskurahale 500 krooni, kommunaalkuludele 700 krooni, hügieenile ja ravimitele 700 krooni, jalanõudele ja riietele 800 krooni, raamatutele ja koolitarvetele 500 krooni, hobidele (jalgrattasõit, mäesuusatamine ja ujumine) 1000 krooni, reisidele (suvine, talvine) kokku 1000 krooni. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 9200 krooni kuus. Kuna PKS § 49 sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse, siis taotles hageja kostjalt 4600 krooni väljamõistmist. Kostja varaline seisund võimaldab sellises suuruses elatise maksmist. Kostja vastuväited
8. 15.12.2006 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte laps elas kuni maini 2006 koos isa ja vennaga. Hageja viibib alates 2003 Soomes tööl ja kogu selle aja on olnud laps isa ülalpidamisel. 2006 kevadel viis ema isale teatamata lapse Soome ja esitas hagi lapse elukoha määramiseks. Kohtus sõlmisid pooled kompromissi. Pooltel pole kunagi olnud probleeme lapse ülalpidamisega ja kõik vajalikud kulutused on tehtud omavahelisel kokkuleppel.
9. Põhjendatud ei ole elatise väljanõudmine tagantjärele, kuna lapse elukoht määrati poolte kokkuleppel 24.08.2006 ja elatist asus kostja maksma septembrist. Põhjendamata on ka elatise suurus 9200 krooni kuus, kuna tegemist on 10 aastase lapsega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks suurem summa kui Eesti Vabariigi keskmine palk. Elatise määramise õiguslikuks mõtteks on kindlustada lapse toimetulek ja normaalne areng. Kahtlemata on kõikvõimalike hobide ja harrastustega tegelemine lapse arengule hea ja kostjal pole midagi selle vastu, kuid selliste küsimuste lahendamine peaks eeldama mõlema vanema koostööd. Ka puhkusereisidel käimine on lapse arengule kasulik, kuid see ei ole hädavajadus, milleks kohus peaks välja mõistma igakuise elatise. Laps ei ole allergik ega põe kroonilisi haigusi, mille tõttu on arusaamatu 700 krooni kulumine hügieenile ja ravimitele. Samuti on tõendamata transpordikulu 500 krooni kuus ja kulud raamatutele ja õppevahenditele sellises suuruses. 11.03.2008 kohtuistungil oli kostja nõus maksma elatist 3000 krooni, kuid hageja polnud sellega nõus. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
10. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Kostjalt hageja kasuks välja elatise 4100 krooni kuus alates septembrist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused toidule 3500 krooni, transpordile 500 krooni, telefonile ja taskurahale 500 krooni, kommunaalkuludele 700 krooni, hügieenile ja ravimitele 700 krooni, jalanõudele ja riietele 800 krooni, raamatutele ja koolitarvetele 500 krooni, hobidele 1000 krooni. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvata elatise hulka kulutused reisidele 1000 krooni kuus. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus oli seisukohal, et lapse reisikulud tuleb kanda vanematel väljaspool elatise nõuet omavahelise kokkuleppe alusel. Seega leidis kohus, et poolte alaealise poja ülalpidamiseks kulub kuus 8200 krooni.
11. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Samuti arvestas kohus elatise väljamõistmisel vanemate varalist olukorda. Kumbki pool ei ole maakohtule oma palgatõendit esitanud, samuti ei saa kohus elatise väljamõistmisel antud asjas aluseks võtta Eesti Vabariigi Riigikohtu praktikat, kuna poolte laps elab Soome Vabariigis, kus kulutused lapsele erinevad Eesti Vabariigis tehtavatest kulutustest.
12. Samuti ei ole kostja elatise suuruse vaidlustamisel esile toonud enda rahalisi võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et pooltel on võimalik kanda lapse igakuulised kulutused summas 8200 krooni ning kummagi vanema kanda tuleb jätta sellest pool, s.o 4100 krooni. Elatis kuulub kostjalt välja mõistmisele alates septembrist 2006, kuna tõendamata on asjaolu, millal täpselt poolte ühine poeg hageja juurde elama asus ning kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled 24.08.2006 kokku asjaolus, et poolte ühise poja elukoht on ema elukoht. Kostja poolt alates septembrist 2006 makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13. Kostja palub tühistada kohtuotsus osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole põhjendatud ega tõendatud, et hügieenile ja ravimitele 2 kulub 700 krooni kuus. Lapsel ei ole kroonilisi haigusi ega allergiaid. Põhjendatud kulu oleks 200 krooni kuus. Väär on maakohtu järeldus, et arvesse ei saa võtta Riigikohtu praktikat, kuna laps elab Soomes ja seal on kulutused lapsele teistsugused. Meedias on viimase aasta jooksul ilmunud artikleid, kus leitakse, et teatud kaubad on Soomes odavamad kui Eestis. Samas on suur erinevus palgatasemes, nimelt Soomes on palgad tunduvalt kõrgemad. Kohus ei ole kulutuste arvestamisel hinnanud dokumente selle kohta, et Soome Vabariigis saab hageja lapsetoetust 137 eurot, mis tuleks lahutada lapse vajaduste summast. Tulenevalt eeltoodust oleks põhjendatud elatis 2778,66 krooni (8200 - 2142,68 - 500 = 5557,32 : 2). Vastus apellatsioonkaebusele
14. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
16. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vaidlust ei ole vanemate varalise seisundi osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, millega maakohus luges lapse põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kokku 8200 krooni kuus. Kostja on leidnud, et sellest summast pole põhjendatud hügieenile ja ravimitele kuluv 700 krooni ning on omalt poolt pakkunud, et põhjendatud kulu on 200 krooni kuus. Samas pole kostja esitanud tõendeid, millele tema väide tugineb. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt arvestatud kulutuste suurus hügieenile ja ravimitele on mõõdukas ega ole üleliia suur, arvestades sh lapse vanust ja spordiharrastusi.
17. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on seda nõuet rikkunud ja jätnud hindamata tõendi Soome Vabariigis saadava lapsetoetuse kohta (t.lk 78). Sellest tulenevalt ei ole maakohtu otsus kooskõlas TsMS § 438 lg-ga 1, kuivõrd kohus peab otsust tehes hindama kõiki esitatud tõendeid. Vastavalt eelnimetatud dokumendile saab hageja lapsetoetust 136,6 eurot ehk 2137,33 krooni (136,6 x 15,6466) kuus. Kuna lapsetoetus on mõeldud lapse hooldamise ja ülalpidamise kulude kandmiseks, siis on põhjendatud arvata see summa maha lapse vajaduste kogusummast. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 3031,34 krooni (8200 – 2137,33 = 6062,67 : 2) kuus.
18. Vaidlus puudub selles, et elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.09.2006 ja et alates sellest ajast kostja poolt tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. U.Loonurm A.Tänav E.Randmäe 3