) § 171 lg 3. 17.04.2009.a on OÜ Aimeda Kliinik osanik N R teavitanud osaühingu teist osanikku, s.o Hagejat, osanike koosoleku toimumise ajast ning kohast ning koosoleku päevakorrast. 28.04.2009.a toimunud OÜ Aimeda Kliinik osanike koosoleku päevakorras oli: OÜ Aimeda Kliinik 2008 aasta aruande kinnitamine ja kasumijaotamine. OÜ Aimeda Kliinik osakapital on 200 000 ( kakssada tuhat) krooni, mis koosneb kahest osast nimiväärtusega 60 000 ( kuuskümmend tuhat) krooni ja 140 000 ( ükssada nelikümmend tuhat) krooni. Osa iga 100 (sada) krooni annab osanike koosolekul ühe hääle. Osanike koosolekust võtsid osa hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 60 000 krooni ning kes omab 600 häält ning N R, kellele kuulub osa nimiväärtusega 140 000 krooni ning kes omab 1 400 häält ning keda esindas volikirja alusel A V. Nii oli OÜ Aimeda Kliinik osanike koosolekul esindatud 100% osakapitaliga määratud häälte koguarvust, s.o kokku 2 000 häält, millest otsuse poolt antud 1 400 häält ja vastu oli 600 häält. OÜ Aimeda Kliinik osanike koosolek otsustas: kinnitada OÜ Aimeda Kliinik 2008 aasta aruanne ja jätta kogunenud kasum jaotamata. Hageja on asunud seisukohale, et osanike otsus on seaduse rikkumine ning osanike otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Vastavalt
lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruannetele lisama nõukogu arvamuse.
Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus
lg 1 ja lg 2 ning
. Osanike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja 2
Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.
lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ettenähtud lühemat tähtaega. Seega
Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 22.06.2001.a. kinnitatud ja käesoleva ajani kehtiv põhikiri ei sätesta juhatuse liikme ametiajale lühemat tähtaega, järelikult on juhatuse liikme ametiaeg kolm aastat. OÜ Almeda Kliinik registriosakonna väljatrüki kohaselt on juhatuse liikmetena A D kantud registrikaardile 07.10.1997.a.
lg 2 kohaselt lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest. Seega A. D kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes 08.08.2000.a. Hageja leiab, et A. D ei olnud õigustatud koostada OÜ Almeda Kliinik
Majandusaasta aruande koostamine, osanikele majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku esitamine ei ole majandustegevuslik õigustoimingute ja prokurist ei ole äriühingu seadusjärgne esindaja. Seega ei ole prokurist õigustatud koostada majandusaasta aruande, esitada majandusaasta aruande ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele. Samuti hageja on seisukohal, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ei olnud A. D õigustatud korraldada osaühingu Almeda Kliinik raamatupidamist. Eeltoodut arvesse võttes tuleb tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009.a. koosolekul vastu võetud otsus kinnitada OÜ Almeda Kliinik 2008 aasta aruanne ja jätta kogunenud kasum jaotamata. Tulenavalt eeltoodust palub hageja tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009.a. koosoleku otsus ning välja mõista osaühingult Ameda Kliinik M Ž kohtukulud. 3
Need sätted reguleerivad osaühingu juhatuse liikmete valimist ja tagasikutsumist osanike poolt. Koosolekul osanikud ei ole otsustanud neid küsimisi. Päevakorras neid ei olnud.
ei keela osanikel teha koosolekutel otsuseid aastaaruannete kinnitamise ja kasu jaotamise kohta, sel alusel, juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on arvamusel, et kompromiss või muul viisil kokkulepe ei ole võimalik, kuna osanik M Ž eesmärk on tekitada kahju OÜ-le Almeda Kliinik. M Ž esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Almeda Kliinik likvideerimise nõudes. 4
lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
Prokurist A D, vaatamata lõppenud juhatuse liikme volitustele, takistab ebaseaduslikult hagejat osaühingu tegevuse kohta informatsiooni saamises ning ütleb ära osaühingu tegevust puudutavate dokumentide esitamises. 17.04.2009.a kutsus OÜ Almeda Kliinik osanik N R hageja osaühingu Almeda Kliinik osanike koosolekule, mis toimus 28.04.2009.a. kell 10:00, aadressil XXX, Sillamäe, esimesel korrusel, söökla ruumis. Koosoleku päevakorras oli OÜ Almeda Kliinik 2008 aasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Seoses osaühingu 2008 aasta aruande kinnitamisega 20.04.2009.a pöördus hageja kirjalikult OÜ Almeda Kliinik prokuristi A D poole palvega saata allkirjastatud kinnituskirja, deklaratsiooni ja 2008 aastaaruande hagejale tutvustamiseks hiljemalt 22.04.2009.a. 23.04.2009.a prokurist A D vastas, et aastaaruande esitatakse hagejale tutvumiseks osanike koosolekul 28.04.2009.a. Osanike koosoleku protokollist on näha, et koosolek algas 28.04.2009.a kell 10:00 ja lõppes 10:20. Seega ei olnud hagejal piisavalt aega osaühingu aastaaruandega tutvumiseks. Osanike koosolekul esitas hageja ettepaneku osaühingu Almeda Kliinik osanike koosoleku edasilükkamise kohta 2008 aasta majandusaruandega tutvustamiseks osanike M Ž poolt. Aga osanik N R esindaja A V vaidles sellele ettepanekule vastu. A V ütles, et seaduses pole sätestatud, kui palju aega peab osanikul aastaaruandega tutvumiseks olema. Seega ei olnud hagejal võimalust aastaaruande arutamise osalemiseks ja aastaaruande sisuga seotud vastuväited esitamiseks. Prokuristi A. D ja osaniku N R esindaja toimingud rikuvad
ÜS § 32 juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtiorganite liikmed peavad omavaheliste suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteiste õigustatud huve. TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Käesoleval paragrahvi lõike 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Osanik N R toimingud on TsÜS § 32 ning TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 rikkumine. Osanik N R teostab OÜ Almeda Kliinik osaniku õigusi pahausklikult, kuna nende õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele äriühingu osanikule M Ž. Äriseadustiku § 168 lg 1 p 5 kohaselt osanike pädevusse kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 5
Vastavalt
lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Osanike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik
Osanike koosoleku protokollist on näha, et osanik N R soovib koostatud prokuristi poolt aasta aruanne kinnitada, vaatamata teise osaniku huvidele. Prokuristi A D ja osanik N R toimingud rikuvad
lg l p 5 ja
Samas osanik M Ž hääletas otsuse vastuvõtmise vastu ja vaidlustas otsuse kohtus, kuna vaatamata sellele, et A. D kui juhatuse liikme volitused lõppesid, asendas tema OÜ Almeda Kliiniku juhatuse ebaseaduslikult endaga. A. D korraldas „oma raamatupidamise“ mis on
2008 aastaaruandest nähtub, et A. D sõlmis OÜ Almeda Kliinik nimel äriühingutega OÜ Narva Kliinik, OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Oskar Hambaravi lepinguid, mille kohaselt OÜ Almeda Kliiniku rahalised vahendid summaga 2 369 261 krooni läksid üle ülalmärgitud äriühingutele. Prokurist A D sõlmis osaühingu nimel osaühinguga Oskar Hambaravi laenulepingut summaga 1 830 000 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohasel OÜ Narva Kliiniku, OÜ Oskar Hambaravi ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus juhatuse liige ja ainuomanik on A. D. Siin on huvide konflikt, kuna A D on ühtlasi OÜ Almeda Kliiniku prokurist. A. D tegi tehingu, mis oli vastuolus OÜ Almeda Kliinik osanike huvidega ja tegi tehingu iseendaga. A D on äriühingute Narva Kliinik OÜ ja Sillamäe Tervisekeskus OÜ osanik ja juhatuse liige, ning nimetatud osaühingute konkureerivad OÜ-ga Almeda Kliinik Ida-Virumaa meditsiiniliste teenuste osutamise turul. A. D kasutab rahalisi vahendeid ja OÜ Almeda Kliiniku vara kontrollimatult, sõlmis lepinguid äriühingutega, mis kuuluvad isiklikult temale. A. D tegevus kahjustab osaühingu Almeda Kliiniku ja osaniku M Ž huvid. Prokurist A D omab tegelikku võimu OÜ Almeda Kliinik üle. Tõendina selle fakti kohta on abieluvaraleping, mille kohaselt jättis endise OÜ Almeda Kliinik osanik A. D oma osa oma abikaasale ja kinkeleping, mille kohaselt abikaasa kinkis selle oma emale N R, kes on käesoleval ajal OÜ Almeda Kliinik osanik. Abielupaari A D ja I D tegevuse tagajärjel puudub võimalus esitada nõudmised prokuristile A D osanike üldkoosolekul ja võtta vastu otsuse kohtusse pöördumiseks tehingu õigustühiseks tunnistamiseks. TsÜS § 131 lõike 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel rikkus esindaja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et 6
lg 1 ja lg 2 ning
Osanik M Ž hääletas otsuse vastuvõtmise vastu, kuna M Ž asunud seisukohale, et osanike otsus on
lg 1 ja lg 2,
lg l p 5,
lg 1 ja lg 2 ning
Kostja väide selle kohta, et kiitsid OÜ Almeda Kliinik osanikud heaks juhatuse tegevuse tervikus, ja A D tegevust juhatuse liikmena, on väär. Koosoleku protokollist seda ei nähtu. Koosolekul osanikud ei ole otsustanud neid küsimisi. Päevakorras neid küsimisi ei olnud. Samuti 15.01.2007.a. esitas teise OÜ Almeda Kliinik osanik N R Viru Maakohtule avalduse OÜ Almeda Kliinik juhatuse asendusliikmete määramiseks (tsiviilasi nr 2-07-2069). Avalduse kohaselt juhatuse liikme määramist on vaja, kuna juhatuse liikmete volitused on lõppenud ning osanikud ei ole suutelised valida uut juhatust. 21.09.2005.a osanik M Ž esitas OÜ Almeda Kliinik Viru Maakohtusse avalduse osaühingu likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-05-17210). Avalduse ajendiks oli asjaolu, mille kohaselt on OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmete volitused lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole määratud. 20.04.2007.a. tegi Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi OÜ Almeda Kliinik sundlõpetamise määruse. Sundlõpetamise määrus tehti, kuna OÜ-1 Almeda Kliinik puudus seaduse nõuetele vastav juhatus ( TsMS § 59 lg 6 ). Samas on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses tsiviilasi nr 2-07-46741 OÜ Almeda Kliinik sundlõpetamise otsustamiseks edastatud materjalid TsMS § 59 lg 6 alusel äriühingul seaduse nõuetele vastava juhatuse kooseisu puudumise tõttu. Ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et
ei keela osanikel teha koosolekutel otsuseid aastaaruannete kinnitamise ja kasu jaotamise kohta, sel alusel, et juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.aosanike otsus on vastuolus
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostas juhatuse nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas AS § 184 lg 1 ja äriühingu põhikirjaga. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus
lg 2 kuna osanikele raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku esitas juhatuse nimel isik, keda juhatuse liikme ametiaeg
Samas ei lükanud kostja ümber hageja väited selle kohta, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis
D õigustatud korraldada osaühingu Almeda Kliinik raamatupidamist. Kohtule 27.04.2010 esitatud hageja seisukoha kohaselt (tl 56-58) hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus
Vastavalt
lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Osannike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostas juhatuse nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas
Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus
lg 2 kuna osanikele raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku esitas juhatuse nimel isik, keda juhatuse liikme ametiaeg
Hageja on asunud seisukohale, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ei ole A D-1 juhatuse liikme õigust ja vastutust. Kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis
D õigustatud korraldada osaühingu
A. D ja osaniku N
lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
Prokurist A D, vaatamata lõppenud juhatuse liikme volitustele, takistab ebaseaduslikult hagejat osaühingu tegevuse kohta informatsiooni saamises ning ütleb ära osaühingu tegevust puudutavate dokumentide esitamises. Seoses osaühingu 2008 aasta aruande kinnitamisega 20.04.2009.a. pöördus hageja kirjalikult OÜ Almeda Kliinik prokuristi A D poole palvega saata allkirjastatud kinnituskirja hagejale tutvustamiseks. Hageja palus muuhulgas kinnitada, et prokuristile teadaolevatel andmetel ei ole olemas olulisi äritehinguid või lepinguid, mida ei oleks kirjendatud raamatupidamisandmetes ja kajastatud aastaaruandes. Hageja palus kinnitada, et seotud osapoolte vahelised tehingud ja 9
Äriseadustiku § 168 lg l p 5 kohaselt osanike pädevusse kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Osanike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik
Hageja on asunud seisukohale, et kuna 2008. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostas juhatuse nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas
ÜS § 32 ning TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2 rikkumine. Hageja on asunud seisukohale, et 28.04.2009.a osanike koosoleku otsus on seaduse rikkumine ning osanike otsus tuleb tunnistada kehtetuks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle • et OÜ Almeda Kliinik osakapital on 200 000 krooni • et osakapital koosneb kahest osast: nimiväärtusega 60 000 krooni, mis kuulub hagejale ning 140 000 krooni, mis kuulus vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal N R • et osa iga 100 krooni annab osanike koosolekul ühe hääle • et hageja on OÜ Almeda Kliinik juhatuse liige. Äriseadustiku (
) § 166 lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. 10
lg 1 p 5 osanike pädevusse kuulub muuhulgas majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
lg 1 kohaselt osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku paragrahvis 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.
lg 2 ei näe küll ette majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks koosoleku kokkukutsumise kohustust, kuid kohus leiab et kui on otsustatud seda teha koosolekul, peavad olema järgitud ka kõik koosoleku kokkukutsumise, läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise kohta
-s sätestatud nõuded.
Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 4 osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.– 6. lõikes sätestatut. Vastavalt
lg 1 koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, peavad nad koostatud otsuste eelnõud esitama juhatusele enne osanike koosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida koosoleku kokkukutsumise teatesse. Sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 6 järgi käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Vastavalt
Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta. Vastavalt
kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tulenevalt
lg-st 1 kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. 11
sätetest. Hageja poolt esitatud ümbriku ärakirjas olevate postitempli kohaselt (tl 69-70) sai M. Ž teate koosoleku kokkukutsumisest hiljemalt 18.04.2009. Kuna koosolek toimus 28.04.2009, oli hagejale teatatud koosoleku toimumisest õigeaegselt. Ka poolte vahel puudub vaidlus koosoleku kokkukutsumise teate õigeaegse kättesaamise üle. Koosoleku toimumise teade vastab nõuetele (tl 68). Seadusega nõutud koosolekul osalenud osanike nimekiri oli samuti koostatud (tl 7). Varem tsiteeritud
lg 4 kohaselt osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja palus kostjalt võimalust tutvuda 2008.a majandusaasta aruandega ja teiste dokumentidega (tl 42), kuid enne koosoleku toimumist seda võimalust talle ei antud. Vastavalt kostja 23.04.2009 vastusele (tl 67) majandusaasta aruanne lubati hagejale esitada tutvumiseks osanike koosolekul 28. aprillil 2009.a. OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku protokollist (tl 4-6) nähtub, et koosolek algas kell 10:00 ja lõppes kell 10:20. Kohus nõustub hageja arvamusega, et 20 minuti jooksul ei saa hoolikalt tutvuda nii mahuka ja tähtsa dokumendiga nagu majandusaasta aruanne. Kohus leiab, et kostja rikkus hageja õigusi sellega, et ei esitanud talle tutvumiseks majandusaruanne
Seega on OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosolekul vastuvõetud otsus 2008.a majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta vastuolus
nõuetega.
lg 3 teisest lausest tulenevalt osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku protokolli kohaselt (tl 4-6) peale koosoleku juhataja ettepanekut kinnitada OÜ Almeda Kliinik 2008.aasta majandusaruanne ja kasumi jaotamine, osanik M Ž teatas, et tal ei olnud piisavalt aega osaühingu aastaaruandega tutvumiseks ning esitas kirjaliku ettepaneku osanike koosolek edasi lükata. Seega leiab kohus, et M. Ž on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele ja tal on seadusest tulenev õigus nõuda OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Lähtudes kõigest ülalöeldust rahuldab kohus M. Ž hagi täies ulatuses. Kohus leiab, et teised hageja põhjendused (A. D, I. D pädevuse kohta, teiste tsiviilasjade menetluste kohta, OÜ Almeda Kliinik varaga tehtud tehingute kohta jne) ei oma tähtsust antud asja arutamisel ja jätab need tähelepanuta. MENETLUSKULUD 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.