3-09-1539/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1539 Haldusasi S.H.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.05.2009 korralduse nr 12.2-3/132-8 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S.H.; Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus; Esindaja: Tõnis Kuuse. RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollis OÜ Bulean (registrikood 11011068)
6. aasta septembri käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust. Maksuhaldur väljastas kontrollimise eesmärgil OÜ-le Bulean posti teel juriidilisele aadressile korraldusi, mis jäid täitmata või täideti vaid osaliselt (10.12.2008 korraldus nr 12.2-3.2/132-1 ja 28.04.2009 korraldus nr 12.2-3/132-7).
7. Kontrolli käigus selgus tehingute toimumine OÜ Bulean ja AS TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683) vahel. S.H. on AS-i TKE Grupp (pankrotis) nõukogu liige alates 20.04.
8. AS TKE Grupp (pankrotis) juhatuse liige perioodil 06.03.2003-21.02.2009 V. L. elukoht ja kontaktandmed on maksuhaldurile teadmata. 1
9. Maksuhaldur andis 12.05.2009 S.H.ile kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/132-8 ilmuda 21.05.2009 juhtivrevident Inge Pruunsilla (Pruunsild) juurde teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. S.H. ei täitnud korraldust ja esitas 20.05.2009 maksuhaldurile vaide korralduse tühistamiseks. 15.06.2009 vaideotsusega jäeti S.H.i vaie rahuldamata. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
10. Kaebaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.05.2009 korraldus nr 12.2-3/132-
11. Kaebaja selgitab esiteks, et jääb selgusetuks, miks maksuhaldur on seisukohal, et vajalikuks peetavad andmed peavad asuma või asuvad kaebaja käes. Asjaolu, et maksuhalduril on väidetavalt raske saada vajalikke andmeid maksumaksjalt või tema lepingupartneritelt, ei ole põhjuseks nõuda teavet suvaliselt kolmandalt isikult, kes ei ole kontrollitavates tehingutes osalenud. Kaebaja leiab seetõttu, et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik. Maksuhaldur on põhjendamatult ja meelevaldselt otsustanud pöörduda andmete saamiseks kaebaja poole. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks võivad maksumenetluses väidetavalt tähendust omavad andmed olla teada kaebuse esitajale. Vaidlusaluses korralduses on märgitud õigesti, et kaebaja oli AS TKE Grupp nõukogu liige, kuid jääb arusaamatuks maksuhalduri oletus, et kõnealuseid tehinguid arutati AS TKE Grupp nõukogus ja et kaebaja peaks mäletama tehingutega seonduvat ka mitme aasta möödumisel. Kaebaja märgib, et AS TKE Grupp nõukokku kuulus peale tema veel kolm liiget (sh nõukogu esimees), kuid nende käest ei ole maksuhaldur kaebuse esitajale teadaolevalt teavet nõudnud. Kaebaja leiab, et teabe saamiseks just tema poole pöördumine on meelevaldne, sisuliselt põhjendamata ja motiveerimata. Kaebaja rõhutab, et maksuhalduri sellekohaseid kaalutlusi ei selgu ka Maksu- ja Tolliameti 16.06.2009 vaideotsusest, vaatamata selles toodud ulatuslikule üldsõnalisele arutlusele maksumenetluse üldpõhimõtete üle.
12. Kaebaja märgib teiseks, et maksuhalduri poolt valitud viis teabe saamiseks on sisuliselt põhjendamatu. Nii seadusest tulenevalt kui ka kaebajale teadaolevalt on maksuhalduri praktikas põhiliseks teabe esitamise viisiks kirjalik vorm, mis on menetlusosalisele vähem koormav. Kaebaja leiab, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st 12 ja § 10 lõikest 3 lähtuvalt peab maksuhalduri poolt isiku kutsumine maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks olema põhjendatud ja vastavuses MKS § 46 lõike 2 ja lõike 3 punkti 5 nõuetega motiveeritud. Olukorras, kus andmeid on võimalik saada kirjalikus vormis, ei ole üldjuhul põhjendatud menetlusosalise kutsumine teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Seda eriti juhul, kui maksuhalduril ei ole kindlalt teada, kas kutsutav isik valdab maksumenetluses tähendust omavaid andmeid. Seega isikut ei kutsuta tavaliselt maksuhalduri ametiruumidesse nii-öelda igaks juhuks maksuhalduri oletuste kontrollimiseks. Kaebaja märgib, et vaidlusaluses korralduses ei ole isegi konkreetselt ära näidatud, milliste dokumentide esitamist nõutakse, seega pärast maksuhalduri ametniku poolt nõutava teabe sisu suulist selgitamist pidanuks kaebuse esitaja ilmuma veel kord maksuhalduri ametiruumidesse või tegema muid täiendavaid toiminguid dokumentide edastamiseks.
13. Käesoleva kaebusega ei vaidlustata Maksu- ja Tolliameti 16.06.2009 vaideotsust, kuid kaebaja lisab siiski vaideotsuses maksuhalduri poolt teabe kogumiseks valitud viisi osas toodud põhjenduse kohta järgmist. Vaideotsuses leiti, et maksuhalduri ametiruumidesse seletuse andmiseks isikute kutsumise eesmärgiks on muuta teabe saamist võimalikult efektiivseks. Lisaks märgiti, et vahetult seletuste andmine võib kokkuvõttes oluliselt vähendada maksumenetluse aega ja kulusid, kuna menetlusosalisel on põhimõtteliselt võimalik vahetult vastata ammendavalt kõikidele maksuhaldurit huvitavatele küsimustele. Kaebaja seisukoha kohaselt on see põhjendus silmakirjalik, kuna sellega püütakse põhjendada maksuhalduri ametnikule eeldatavalt mugavama, kuid menetlusosalisele suuremaid ebamugavusi ning aja- ja rahakulusid tekitava tõendite kogumise viisi valikut menetlusosalise enda huvide arvestamisega. 2
14. Kolmandaks on kaebaja seisukohal, et korralduse puuduliku motiveerimisega kahjustati oluliselt tema seaduslikku õigust korralduse vaidlustamiseks. Korralduses märgitust selgub küll, millega seoses nõutakse kaebuse esitajalt andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte see, milliste andmete ja dokumentide esitamist nõutakse. Kaebaja oletab, et korralduse koostaja eeldas, et andmete ja dokumentide loetelu täpsustab ta kohapeal suuliselt vestluse käigus. Jättes korralduses märkimata nõutava teabe sisu, kahjustati sellega oluliselt kaebaja õigust korralduse vaidlustamiseks. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab isikul olema vajadusel nõustaja abil tagatud võimalus võtta põhjendatud seisukoht maksuhalduri nõude õiguspärasusest, mis aga sõltub eelkõige just sellest, millist teavet nõutakse. Ainult konkreetsete dokumentide ja info põhjal saab isik hinnata, kas nõudmine on õigustatud, st kas see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning kas menetlusosalisel on õigus/kohustus keelduda vastava teabe või dokumendi esitamisest. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on ebaseaduslik seega ka põhjusel, et selles ei ole märgitud korralduse adressaadi poolt maksuhalduri nõude põhjendatuse kohta seisukoha võtmiseks minimaalselt vajalikke andmeid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ja leiab, et vaideotsuses on õigesti märgitud, et 12.05.2009 korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt ning kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, olles seejuures nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud. Maksuhaldur selgitab, et kontrollib käesoleval juhul OÜ Bulean ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahelisi tehinguid ning nende tehingute osas esitatud andmete tõepärasust. Teabe saamiseks proovis maksuhaldur pöörduda esmalt AS TKE Grupp juhatuse liikme V. L. poole, kuid isiku kättesaamine on osutunud võimatuks, kuna maksuhalduril puuduvad andmed viimase elukoha ning võimalike kontaktandmete kohta. Rahvastikuregistris puudub isiku elukoht ning kontaktandmed ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmete kohaselt on kehtetu ka isikule antud tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks. Seega on antud olukorras võimalik nimetatud äriühingute vaheliste tehingute tagamaid uurida üksnes teistelt nende äriühingutega seotud isikutelt – kolmandatelt isikutelt. Äriregistri andmete kohaselt oli kaebaja AS TKE Grupp nõukogu liige ning volitatud isik, kes võis omada teavet antud tehingute kohta. Vastustaja leiab, et ei ole oluline, kas juhatuse liige V. L. keeldub reageerimast maksuhalduri korraldusele või varjab end maksuhalduri eest teadlikult. Tähtsust omab asjaolu, et maksuhalduril on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus uurida välja kõik tehinguga seonduv ning olukorras, kus ei ole võimalik maksumaksja tehingupartneri seaduslikku esindajat kätte saada, kasutada uurimisel mistahes kolmandate isikute abi, kel võib olla teavet tehingu kohta.
16. Maksuhaldur on seisukohal, et kiirema ja efektiivsema maksumenetluse viisina on põhjendatud kaebuse esitaja kutsumine maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Esiteks on nii võimalik nõukogu liige S.H. põhjalikult üle kuulata ning teiseks selgitada isikule, milliseid dokumente on vaja esitada. Seega on ühe kohtumise järel maksuhalduril võimalik saada täielik ülevaade tehingute toimumisest ning isikul on võimalik saata peale kohtumist kõik vajalikud dokumendid maksuhaldurile, kas posti teel, käsipostiga või tuua need ise kohale, ilma täiendavatele selgitustele lisaaega kulutamata. Alternatiivina maksuhalduri ametiruumidesse tulekule võiks toimuda teabe saamine kirja teel, mis küll kulutaks väga palju aega, või elektronkirjavahetuse teel, mis aga eeldaks isiku võimalust allkirjastada oma selgitusi digitaalallkirjaga. Kirjavahetuse teel selgituste võtmine võib viia selleni, et mõlemal poolel tekivad lisaküsimused, mis omakorda tähendab, et täieliku ülevaate saamiseks tuleb pidada pikemaajalist kirjavahetust, mis kokkuvõttes on isikule enam koormav. Vastustaja leiab, et eelnevast tulenevalt on selge, et kirja teel selgituste andmine on aeganõudvam ja mõlemale poolele tülikam, kui vahetu kontakt.
17. Maksuhaldur nõustub kaebajaga selles, et korralduses ei ole märgitud täpselt, milliseid dokumente isikult nõutakse. Samas leiab maksuhaldur, et kõiki dokumente, mis võivad OÜ Bulean 3 ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahelisi tehinguid tõendada, ei olegi võimalik täpselt nimetada. Isikul on võimalik korralduse alusel esitada need tõendid ja dokumendid, mida peab tehingute tõendamise seisukohalt ise oluliseks ning vajadusel esitada maksuhalduri nõudmisel dokumente juurde. Maksuhaldur leiab eeltoodu põhjal, et korraldus on motiveeritud ning S.H.i kutsumine maksuhalduri ametiruumidesse oli menetluse jätkamiseks vajalik ning põhjendatud. Korraldusest on võimalik isikul välja lugeda, miks teda ametiruumidesse kustutakse ning milliseid dokumente on vajalik esitada. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et kolmanda isiku poole pöördumine on põhjendatud ning korraldus teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumides on õiguspärane. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
19. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maksuhalduril on õigus kolmandatelt isikutelt nõuda teavet tulenevalt MKS § 61 lõikest 1 ning asjade ettenäitamist ja dokumentide esitamist tulenevalt MKS § 62 lõikest
20. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas korraldus on seaduslik, kuna kaebaja leiab, et see on kaalutlemata, ja kas maksuhalduri poolt kolmanda isiku ametiruumidesse kutsumine teabe saamiseks on põhjendatud. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas korralduses nõutavate dokumentide ja andmete täpse nimekirja märkimata jätmine jätab isiku ilma võimalusest kontrollida korralduses esitatud nõude põhjendatust ja seetõttu ei saa isik realiseerida kaebeõigust.
21. Vastavad nõuded, mis peavad maksuhalduri poolt kolmanda isiku poole pöördumisel olema täidetud, sätestab MKS §
22. MKS § 61 lõige 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Vaidlustatud korralduses märgitu kohaselt on maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase OÜ Bulean poole, kelle poolt on jäetud korraldused täitmata või täidetud osaliselt. Samuti on maksuhaldur selgitanud, et AS TKE Grupp (pankrotis) juhatuse liikme V.L. elukoht ja kontaktandmed on teadmata. Kohus leiab, et maksuhaldur on täitnud MKS § 61 lõikes 2 sätestatud kohustuse ning märkinud, mille tõttu ta peab vajalikuks just kaebaja poole pöörduda. Kohus ei nõustu seetõttu kaebajaga, et otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks maksuhaldur on kaebaja poole pöördunud.
23. Käesolevas asjas ei oma seejuures tähtsust asjaolu, kas maksuhaldur kutsub teised nõukogu liikmed välja ja küsitleb neid või mitte. Kui maksuhaldur peab vajalikuks pöörduda teabe saamiseks ka teiste nõukogu liikmete poole, on tal õigus seda teha. Kohus lisab, et äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt ei ole määratletud nõukogu esimeest, mistõttu ei oleks maksuhalduril olnud võimalik pöörduda nõukogu esimehe poole, kellel oma positsiooni tõttu võib olla rohkem teavet, kui nõukogu liikmel. Sellise võimaluse olemasolu ei välista siiski mingil määral teiste nõukogu liikmete poole pöördumise õigust.
24. Kohus märgib, et kaebaja väide maksuhalduri oletuste kohta tehingute arutamise osas nõukogus on asjakohatu. Kaebaja kutsuti maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kui palju ja millist informatsiooni kaebajal on võimalik nii aja möödumise kui ka oma positsiooni tõttu anda, saab selguda alles teabe andmisel, kuna varasemalt ei ole ka maksuhaldurile teada, millist informatsiooni ja dokumente kaebaja valdab. Maksuhalduril on seejuures õigus valida efektiivseim ja kiireim viis teabe saamiseks. Olukorras, kus ei ole teada, kas ja millist informatsiooni isik mäletab ning millised dokumendid on isikul võimalik esitada, oleks asjaolude selgitamine kirjalikult väga aeganõudev ja mahukas. Kohus peab arusaadavaks, et vastuolusid on kergem välja selgitada ja lahendada suulise vestluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa väita, et tegemist oleks ainult maksuhaldurile mugavama teabe kogumise viisiga. Kaebajal ning maksuhalduril mõlemal võtaks 4 korduvalt kirjalike järelepärimiste läbilugemine ja neile vastamise rohkem aega, kui maksuhalduri ruumides suuliselt asjaolude selgitamine. Seega peab kohus menetlusökonoomia seisukohast põhjendatuks kaebaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse.
25. Kohus leiab korralduses dokumentide ja andmete täpsustamise osas, et maksuhalduril ei olnud võimalik eelmises punktis toodud põhjendustel anda täpset loetelu. Kui kaebaja keeldub teabe andmisest või dokumentide esitamisest, kuna ta leiab, et nõue ei ole õigustatud ning esineb vastav seaduslik alus keeldumiseks, saab ta seda eraldiseisvalt vastavas olukorras põhjendada. Vaidlustatud korraldusega ei kästud kaebajal anda sellist teavet või informatsiooni, mistõttu ei oma vastav väide korralduse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Kaebaja kaebeõigust ei ole sellega kahjustatud, kuna konkreetsete dokumentide esitamise vajadus ja vajalik teave selgitatakse välja suuliste selgituste andmisel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maksuhaldur on korralduses põhistanud vajadust nii kaebajalt informatsiooni küsimiseks kui ka teabe saamiseks kohtumise toimumiseks ning kaebaja kaebeõigust ei ole vaidlustatava korraldusega piiratud.
26. HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palus jätta kohtukulud kaebaja kanda, kui ei esitanud kohtule kulude nimekirja. Seega jäävad menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5