ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2532 Haldusasi K.K kaebus Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirja nr xx ja vaideotsuse nr xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja K.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD K.K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja xx.xx.xxxx vaideotsuse nr xx tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kinnipeetav K.K pani 07.07.2009 kella 12.10 paiku toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et P-hoone kartseriosakonna kambris nr 1286 peksis ta jalaga vastu ust ja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada suhtlemine kõrvalkambrites asuvate kinni peetavate isikutega. Kinnipeetava saatmisel P2 osakonnast P1 osakonda ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele hoida käed selja taga. K.K 10.07.2009 seletuskirjast nähtub, et ta koputas vaikselt vastu kambri ust, kuna valveruumis keegi ei vastanud tema kõnedele. Kaebaja tunnistab, et ta oli veidi ärritunud seoses sagedaste 3-09-2532 osakonnasiseste ümberpaigutustega. Kaebaja eitab distsiplinaarsüüteo toimepanemist ja leiab, et vanemvalvur Raido Nagel´i väitel suhtles ta valjuhäälselt teiste kinnipeetavatega ja tagus jalaga vastu ust, kuid ta ei saanud seda teha, kuna oli juba rihmadega kinni seotud. Nimelt viidi kaebaja juba kell 12.05 esimese korruse ruumi nr 165B ja ta ei saanud kell 12.10 (nagu on märgitud distsiplinaarmenetluse protokollis ja käskkirjas) suhelda kõrvalkambrites asuvate kinnipeetavatega. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks teda rahustusvoodisse viidi. Kaebaja väitel ei liikunud ta osakondade P1 ja P2 vahel, kuid protokollist ning käskkirjast tuleneb, et ta liikus nimetatud osakondade vahel. Kaebaja selgitab, et ta viibis pikemat aega osakonnas P2 ega väljunud sealt ning on seisukohal, et kuna sellist tegevust nagu on kajastatud protokollis ja käskkirjas, ei ole tegelikult toimunud, siis ei saanud ta rikkumist toime panna. Ühtlasi väidab kaebaja, et oma vaides on ta märkinud, et teda on kellegagi segamini aetud ning vaideotsuses ei ole tema sellekohast väidet ümber lükatud. Esitatud kaebuses kaebaja väidab, et menetleja moonutas asjaolusid ja leidis, et löögid vastu ust olid tugevad, kuid kaebaja ainult koputas vastu toiduluuki ning see ei ole keelatud. Kaebaja leiab, et vastustaja väide, mille kohaselt on keelatud ust jalaga või käega peksta, on ainult ametniku subjektiivne arusaam, kuna sellist tegevust ei reguleeri ükski õigusakt. Kaebaja viitab Viru Vangla kodukorra p-le 25.3, mille kohaselt antakse isikule, kelle kohta on koostatud ettekanne, koheselt võimalus seletuskirja kirjutamiseks. Kuna tema suhtes kohaldati ohjeldusmeetmeid, siis ei võimaldatud talle koheselt seletuskirja kirjutamist. Samuti on seletuskirjast keeldumise akt puudulik, kuna sellest ei nähtu ettekande numbrit. Järelikult sai kaebaja anda seletusi alles 10.07.2009 ning sellega on rikutud menetlusnorme. Kaebaja selgitab, et vaideotsusest nähtuvalt sai ta koopiad distsiplinaarmenetluse materjalidest kätte 06.08.2008, kuid tegelikult materjale talle ei antud ja ta sai nad kätte alles 07.09.2009 pärast vaide esitamise tähtaega ning kõikidest distsiplinaarasja materjalidest kogumis sai ta koopiad 01.10.
- Ühtlasi leiab kaebaja, et ohjeldusmeetmete kasutamine (voodi külge fikseerimine) on vastuolus Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga. Vastustaja Viru Vangla palub jätta K.K kaebus rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Viru Vangla I üksuse peaspetsialist-üksuse juhi xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kaebajale vanglateenistujate korraldusele mittealumise ja vanglaametnike töö häirimise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. 04.09.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx vaideotsusega nr xx jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning leiti, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on õiguspärane. Kaebaja vaidlustas halduskohtus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja xx.xx.xxxx vaideotsuse nr xx ning palus need haldusaktid tühistada. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 2 näeb ette, et kinnipeetav ei tohi takistada vanglaametnikke nende teenistuskohustuste täitmisel ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 sätestab distsipliinirikkumise mõiste, mille kohaselt on distsipliinirikkumine VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt seisnes kaebaja rikkumine vanglateenistuja korraldusele „lõpetada suhtlemine kõrvalkambrites viibivate isikutega“ ning „liikumisel koridoris hoida käed selja taga“ allumata jätmises ning jalaga vastu kambri ust peksmises, millega kaebaja häiris vanglateenistujaid ja teisi kinnipeetavaid. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Raido Nagel´i 07.07.2009 ettekandega nr 2
(5)3-09-2532 2744, millest nähtub, et K.K eiras vanglaametniku poolt antud korduvaid korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ning liikuda P2 sektori koridoris käed seljal. Kaebaja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust ning segas sellega vanglaametnike tööd. Vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumata jätmine ning vanglaametnike töö segamine ja häirimine on vastuolus VangS § 67 p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega ja seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis distsiplinaarkorras kaebajat karistada. Vastustaja arvates on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane, sest karistuse määramisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ja kaebajale anti võimalus anda seletusi oma teo kohta. Karistus on määratud selleks seadusega ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt. Samuti on määratud karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga. 04.09.2009 esitas kaebaja vastustajale vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks ning Viru Vangla direktor tegi käesolevas asjas nr xx.xx.xxxx vaideotsuse nr xx, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja väitel ei liikunud ta osakondade P1 ja P2 vahel, kuid tema kohta koostatud protokollist ja käskkirjast tuleneb, et ta liikus nimetatud osakondade vahel. Kaebaja selgitab, et ta viibis pikemat aega osakonnas P2 ega ole osakonnast väljunud ja leiab, et kuna protokollis ja käskkirjas kajastatud tegevust ei ole tegelikult toimunud, siis on süülise teo toimepanemine tema poolt välistatud. Ühtlasi viitab kaebaja sellele, et ta märkis vaides, et teda on kellegagi segamini aetud ning seda väidet ei ole vaideotsuses ümber lükatud. Distsiplinaarmenetluse protokollis ning karistuse määramise käskkirjas on tõepoolest märgitud, et saatmisel osakonnast P2 osakonda P1 ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele hoida käed selja taga, kuid samas nähtub vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest, et K.K ei allunud vanglaametniku korraldusele ajal, mil ta liikus osakonna P2 koridoris. Seega on protokollis ja käskkirjas ebaõigesti märgitud, et kaebaja liikus ühest osakonnast teise. Samas kaebajat ei karistatud mitte selle eest, kus ta liikus, vaid teda karistati vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on käesolevas asjas tuvastatud. Asjaolu, et menetleja on protokollis ekslikult märkinud, et kaebaja ei allunud korraldusele ajal, mil ta liikus osakondade vahel, ei tähenda, et kaebajat oleks teise kinnipeetavaga segamini aetud. Kaebaja väitel on menetleja asjaolusid moonutanud, leides, et löögid vastu ust olid tugevad, kuid ta ainult koputas vastu toiduluuki ja see ei ole keelatud. Ühtlasi leiab kaebaja, et vanglaametnike väide, et ust jalaga või käega peksta on keelatud, on ametnike subjektiivne arusaam, kuna eeltoodud tegevust ei reguleeri ükski õigusakt. Vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest tuleneb, et kaebaja peksis korduvalt jalaga vastu kambri ust. Ettekandes ei ole küll otseselt märgitud, et löögid olid tugevad, kuid ettekandes on öeldud „peksis korduvalt jalaga vastu kambri ust“. Kuna ettekandes toodud selgitusest nähtuvalt segas kaebaja tegevus vanglaametnike tööd, siis võib sellest järeldada, et ilmselt ei olnud tegemist õrna koputusega vastu toiduluuki (nagu kaebaja väitis), vaid tegemist oli tugevate löökidega. Tugevad löögid vastu kambri ust häirivad vanglaametnike tööd, kuna kambrite uksed on metallist ning löögid kostuvad kaugele ning häirivad vangalaametnikke teenistuskohustuste täitmisel. Tulenevalt VangS § 67 p-st 2 ei tohi kinnipeetavad takistada vanglaametnikke teenistuskohustuste täitmisel ega häirida teisi kinnipeetavad ja muid isikuid. Kuna vastu kambri ust tagumine on häiriv tegevus, siis on see keelatud tegevus ja kaebaja väide, mille kohaselt vastu ust peksmine ei ole õigusaktidega reguleeritud, on asjakohatu. Kaebaja väitel on protokollis nagu ka käskkirjas ekslikult märgitud rikkumise ajaks ohjeldusmeetmete kasutamise kellaaeg, kuid see eksimus ei tee olematuks kaebaja poolt toime pandud süülist tegu. Kaebaja viitab Viru Vangla kodukorra p-le 25.3, mille kohaselt isikule, kelle kohta koostatakse ettekanne, antakse koheselt võimalus kirjutada seletuskiri ja selgitab, et tema suhtes kohaldati ohjeldusmeetmeid, kuid talle ei võimaldatud koheselt seletuskirja kirjutamist. Akt seletuskirja kirjutamisest 3
(5)3-09-2532 keeldumise kohta on puudulik, kuna sellest ei nähtu ettekande numbrit ja järelikult sai kaebaja anda seletuse alles 10.07.2009, millega on tõendatud menetlusnormide rikkumine. Vastustaja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa selgitas kohtuistungil, et vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest tuleneb üheselt, et ohjeldusmeetmeid kasutati kaebaja suhtes, aga samuti, et ettekanne on koostatud just konkreetselt kaebaja kohta ja kaebajat pole kellegagi segamini aetud. 09.07.2009 sai kaebaja anda seletusi ja seega kaebaja väide menetlusnormide rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx nähtub, et kinnipeetav K.K pani 07.07.2009 kella 12.10 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et P-hoone kartseriosakonna kambris nr 1286 peksis ta jalaga vastu ust ega allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada suhtlemine kõrvalkambrites asuvate kinni peetavate isikutega. Kinnipeetava saatmisel P2 osakonnast P1 osakonda ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele hoida käed selja taga. 10.07.2009 kaebaja poolt kirjutatud seletuskirjast nähtub, et ta koputas vaikselt vastu kambri ust, kuna valveruumis keegi tema kõnedele ei vastanud. Ühtlasi tunnistab ta, et oli ärritunud pidevate osakonnasiseste ümberpaigutuste tõttu. Asjaolu, et kaebaja oli ärritatud seoses sagedaste ümberpaigutamistega ei anna talle õigust eirata vanglaametniku korraldusi ja vanglas kehtivaid õigusnorme. Vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest nr 2744 nähtub üheselt, et kaebaja peksis 07.07.2009 vastu kambri ust, millega häiris kaaskinnipeetavate rahu ja segas vanglaametnike tööd. Seega olid löögid tugevad ning sellise tegevusega häiris kinnipeetav vanglateenistujate tööd. Kaebajat on tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, sealhulgas Viru Vangla kodukorraga, mistõttu ta pidi olema teadlik kohustusest täita VangS-st, vangla sisekorraeeskirju, vangla kodukorda ja muid õigusakte. Eeltoodut aluseks võttes pani kinnipeetav tahtlikult toime distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati distsipliinirikkumise raskust ja laadi, samuti kinnipeetava varasemaid distsiplinaarkorras karistatusi. Tegemist on raske distsipliinirikkumisega, kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja häiris oma tegevusega vanglaametnike tööd. Kaebajal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust (t.lk.27). Ka varasemalt on teda karistatud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest, mis on karistuse määramisel raskendavaks asjaoluks, sest järelikult ei ole kaebaja eelmistest rikkumistest enda jaoks järeldusi teinud. Eeltoodut arvesse võttes karistati kaebajat põhjendatult kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Eelpoolviidatud 07.07.2009 vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest nr 2744 nähtub, et 07.07.2009 kasutati kella 12.10 paiku kinnipeetava uhtes rahustusmeetmena käte ja jalgade rihmadega fikseerimist, kuna kinnipeetav oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne ning eiras talle antud korduvaid seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal. Kaebaja lubas lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust, millega häiris kaaskinnipeetavate rahu ja segas vanglaametnike tööd. Kinnipeetavat kambrist kuni ruumini nr 165B saates kasutati nii kaebaja enda kui vangla üldise julgeoleku tagamiseks ohjeldusmeetmena käeraudu. Käerauad pandi peale kell 12.05 ja võeti maha kell 12.10. Ohjeldusmeetmete kasutamisega kinnipeetavale kehavigastusi ei tekitatud. Kinnipeetavale on antud võimalus seletuskirja kirjutamiseks. Ohjeldusmeetmete kasutamise kohta koostati akt ning kinnipeetavat teavitati käesoleva ettekande koostamisest (t.lk.8). Samal päeval koostati akt ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta, millest nähtub, et kaebaja suhtes kasutati ohjeldusmeetmena käte ja jalgade rihmadega fikseerimist vastuvõtuosakonna kambris nr 165B, kuna kinnipeetav oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne, eiras korduvalt seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal. Samast aktist nähtub, et ohjeldusmeetmed pandi peale 07.07.209 kell 12.10 ja võeti ära kell 17.00 (t.lk.10). Viru Vangla meditsiiniosakonna 07.07.2009 õiendist nähtub, et 07.07.2009 4
(5)3-09-2532 kell 17.35 sai meditsiiniosakond kutse P-hoone kambrisse nr 165B kinnipeetav K.K juurde seoses rahustusvoodist vabanemisega võimalike vigastuste fikseerimiseks. Õiendist nähtuvalt teostas valveõde välise meditsiinilise vaatuse ning tuvastas, et nähtavad kehavigastused puuduvad ja kinnipeetav ei vaja meditsiinilist abi (t.lk.9). 09.07.2009 tutvustati kaebajat allkirja vastu I üksuse inspektor-kontaktisiku Toomas Pastak´u teatisega selle kohta, et Viru Vangla koostas tema kohta ettekande nr 2744 seoses sellega, et 07.07.2009 kella 12.10 paiku P-hoone teisel korrusel kambris nr 1286 ei allunud ta vanglaametniku korduvatele korraldustele lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinni peetavate isikutega ja hoida käsi selja taga. Teatisest nähtub, et kaebaja suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus ning kaebajal on võimalus esitada endapoolsed täiendavaid selgitusi (t.lk.13). Vastustaja Viru Vangla möönab, et distsiplinaarmenetluse protokollis ning karistuse määramise käskkirjas on tõepoolest märgitud, et saatmisel osakonnast P2 osakonda P1 ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele hoida käed selja taga, kuid samas nähtub vanemvalvur Raido Nagel´i ettekandest, et K.K ei allunud vanglaametniku korraldusele ajal, mil ta liikus osakonna P2 koridoris. Seega on protokollis ja käskkirjas ebaõigesti märgitud, et kaebaja liikus ühest osakonnast teise. Samas kaebajat ei karistatud mitte selle eest, kus ta liikus, vaid teda karistati vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on käesolevas asjas tuvastatud. Asjaolu, et menetleja on protokollis ekslikult märkinud, et kaebaja ei allunud korraldusele ajal, mil ta liikus osakondade vahel, ei tähenda, et kaebajat oleks teise kinnipeetavaga segamini aetud. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26.06.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)